Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus (1)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus
Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KTI 41
Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak , Andrei Vaht
Juhendaja : A. Kaldoja
Tallinn 2010
Sisukord
Interneti turundus võimaluste tutvustus 3
Tasuta külastatavus otsingumootoritest 3
Klikipõhine reklaam 3
Bännerreklaam 4
Suhtearendus ja usalduse loomine 4
Müügile orienteeritud veebileht 5
Müügikontaktide loomine 5
Eestis enim levinud suhtlusvõrgustike tutvustus 5
FACEBOOK 5
ORKUT 6
RATE 7
Kasutatud kirjandus 8

Interneti turundus võimaluste tutvustus

Tasuta külastatavus otsingumootoritest

Otsingumootorid otivad lehekülgi nelja kriteeriumi põhjal ja nende täidetavusest sõltub konkreetse lehekülje eelis leitavus. Need kriteeriumid on: domeeni nime ühtivus otsitava sõnaga (nt. Otsitav sõna auto ja domeeni nimi www.auto24.ee),unikaalsete külastajate arv leheküljel ehk siis populaarsus, lehekülje siduvus teiste leheküledega ja loomulikult on võimalus lehekülg otsingumootori tulemustes konkreetsete otsitava sõnadega otsingutulemustes ettepoole osta.
Tasuta külastatavus otsingumootorite kaudu tuleks kodulehekülg esimeste kolme kriteeriumite põhjal paika panna.

Klikipõhine reklaam

Klikipõhised reklaamsüsteemid on reeglina parimad direct response (otsereageerimine?) ehk kohesele reageerimisele suunatud reklaamkanalid. Kui soov on see, et keegi näeb reklaami ja siis klikib sellele ja siis seal lehel teeb mingit tegevust, siis see on õige valik. Kui ettevõte tahab kohest tegutsemist kasutaja poolt, siis ära bännereid ei ole soovituslikud..
Parim siin on Google Adwords. Kui sihtturuks inglisekeelsed riigid, siis lisada ka Bing . Eestis on olemas veel Textads.ee ja Klikivabrik. Ka Facebookis on klikipõhised reklaamid olemas, aga nende efektiivsus võrreldes Adwordsiga on väga madal.
Selle põhjus on lihtne – Googlest mingit otsingut tehes on inimene a) teadvustanud endale mingit probleemi ja b) juba tegutseb aktiivselt probleemile lahenduse leidmise nimel (ehk otsib Googlest) . Facebookis aga käivad inimesed niisama hängimas. See mentaliteedi vahe mõju on väga suur.
Peab meeles pidama seda, et universaalselt kõigi jaoks töötavat valemit ei ole ja kõike peab ise testima, et leida parim lahendus toote müügile.

Bännerreklaam

Alustuseks peaks aru saama, et bännerid ei ole klikkimiseks. Bännerid on eelkõige brändireklaamiks. Inimesed ostavad firmadelt/veebilehtedest millest nad on kuulnud – ja siin on bännerid abiks.
Bänneri ostmisega nt. Ratesse on raske oma müüki suurendada kuid see on hea ettevõtte promomiseks. Piiratud eelarvega väikeettevõttele bännerreklaam ei tasu ära.

Suhtearendus ja usalduse loomine

Edukas ettevõte peab tekitama oma veebilehega kliendis usladust Kui ettvõtet ei usaldata siis ettevõttest ei osteta. Ettevõttel peab olema läbimõeldud, et mil moel tõsta usaldust enda suhtes. Mis moodi kasutada ära kliendisoovitusi? Kuidas demonstreerid oma ekspertteadmisi või näidata vähemalt, et ettevõtte taga on inimesed? Mis moodi arendada suhteid kunagiste/praeguste/potentsiaalsete klientidega? Seda kõike on võimalik teha läbi internetiturunduse.
Läbi tuleks ka mõelda blogimine ja sotsiaalmeediaturunduse osa. Olla kohal kohtades, kus liigub ettevõtte sihtgrupp (olgu selleks Twitter, Facebook, foorumid) ja liituda vestlustega kuid mitte spämmida.

Müügile orienteeritud veebileht

Veebilehe kujundus peab olema lihtne kuid samas hea disainiga, nii et see kutsuks inimest ostma kuid ostmis protsess peaks olema lihtne

Müügikontaktide loomine

Veebilehe esmakülastajad praktiliselt mitte kunagi ei tee kohe ostu. Selleks, et klient minema ei lipsaks peaks veebileht olema mitte toodetega pealesuruv hea oleks kui klientidel oleks võimalus jätta oma email , et saata kliendile infot nii uute toodete kui ettevõtte osas.

Eestis enim levinud suhtlusvõrgustike tutvustus

FACEBOOK

Facebook on , mida omab ja käitab eraõiguslikult Facebook, Inc. Kasutajad võivad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma personaalseid profiile , et oma sõpru teavitada endast. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest. Selles raamatus leiduvad koolis õppivate õpilaste ja õppejõudude nimed ja pildid.
Mark Zuckerberk rajas Facebook'i koos kaasõpilastega informaatika alal ja oma toakaaslaste Dustin Moskovitz'iga ja Chris Hughes'iga ajal, kui ta oli õpilane Harvardi Ülikoolis. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda suurendati teistele kolledžitele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht edasi ning lubas liituda igal ülikooli õpilasel, seejärel keskkooli õpilastel ja lõpuks igaühel kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehel on hetkel rohkem kui 400 miljonit aktiivset liiget ülemaailmselt.
Facebook on kohati tunda saanud vastumeelsust viimastel aastatel. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida tööliste poolset aja raiskamist teenust kasutades. Privaatsus on samuti küsimuse all ja selle näol on mitmeid kordi kompromisse loodud. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg 'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook omastas nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.

ORKUT

Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad , mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.
Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.
Algselt nähti orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid 2004. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni piiri, ning septembri lõpus kahe miljoni piiri.
2004. aasta 19. juuni seisuga oli 31,8% orkuti kasutajatest Ameerika Ühendriikidest ja 28% Brasiiliast . Järgnesid Iraan, India ja Jaapan. Eesti oli riikide arvestuses 6. kohal 3,6%-ga.
2005. aasta juuli seisuga olid 73% orkuti kasutajatest Brasiiliast, järgmine riik oli ainult 6 protsendiga Ameerika Ühendriigid.
2006. aasta aprillis on 72% kasutajaid Brasiiliast, järgneb USA 11%-ga. Eesti on 10. kohal.
2006. aasta juuli seisuga Eesti kasutajate arv esimese kümne hulka ei kuulu – 10. koha võttis endale Itaalia.

RATE

Rate ([reit], slängis ka kirjapildis reit) on Eesti suhtlusvõrgustik.
Nimi tuleb inglisekeelsest sõnast to rate, mis tähendab " hindama " ja Eesti ülemdomeenist .ee. Kasutajad saavad oma ankeeti ehk profiili lisada oma kirjelduse, laadida üles pilte ning vaadata teiste pilte, neid hinnata ja kommenteerida. Lisaks saavad kasutajad üksteisele kirjutada sõnumeid, on olemas foorum ja jututuba . Lisaks nendele tasuta võimalustele tuleb mõnede tegevuste eest maksta SMS-sõnumiga (näiteks 10 punktiga hindamine maksab 10 krooni). Portaali peamine autor ja algataja on Andrei Korobeinik, kes avas selle 1. mail 2002. aastal.
Rate.ee haldaja ja Rate kaubamärgi omanik on firma Serenda Invest OÜ, millest 49% kuulub Korobeiniku firmale Rate Solutions OÜ ning 51% telekommunikatsioonifirmale EMT, kes ostis selle osaluse 2006. aasta märtsi alguses veidike vähem kui 40 miljoni krooni eest.

Kasutatud kirjandus

http://www.facebook.com/press/info.php?statistics
http://www.howtoadvice.com/Orkut
www.rate.ee
http://www.overline.ee/otsingumootorid-ja-internetiturundus?gclid=CLDavYK-26ECFRYN3goduymFIw