klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond Venemaa koolkond 6. Nimeta igast koolkonnast vähemalt 2 heliloojat.
väikesed. Kui enne maailmasõja puhkemist olid Ammerika Ühendriigid Euroopale suuri summasid võlgu, siis sõja lõppedes oli olukord vastupidine. USA majanduslik positsioon maailmas kasvas. Sõja järel hakkasid Euroopa riigid USAst majanduslikult sõltuma. Võitjad said juurde palju uusi alasid. Briti impeerium saavutas suurima ulatuse. Otseselt sõja võitnud riikide kõrval võib võitjateks pidada ka impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike. Venemaa kokkuvarisemise tagajärjel tekkisid iseseisvad väikeriigid Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Saksamaa lagunemise tagajärjel kuulutasid välja iseseisvuse Poola ja Tsehhoslovakkia. Esimese maailmasõja abil ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi. Pigem mõjutasid Versailles's langetatud otsused kogu Euroopa edasist arengut kahe aastakümne jooksul. Ükski riik ei olnud rahul sõja tagajärgedega ning ainuvõimalusena soovitud tulemuste saavutamiseks nähti uue sõja puhkemist
Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu ja sellest sõltuv, siis pärast sõda oli jõudude vahekord muutunud. Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem ning võrreldes teiste riikidega olid nende inimakotused palju väikemad. Võitjateks võib pidada impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud rahvusriike nagu Soome, Leedu, Läti, Poola ja teiste hulgas ka Eestit. Kuigi I maailmasõja käigus mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi ning neist paljud ka hukkusid, siis on see just eelduseks Eesti iseseisvusele. Nimelt peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel. Võitjateks võib pidada ka Prantsusmaad ja Inglismaad. Kuigi nad jäid USA-le võlgu,
mõeldud sõjavarustust. USA ei sekkunud eriti sõtta ning aitas teisi riike, kui neil raske oli, selle arvelt sai ta aga ise palju kasumit ning nii parandas ta ka oma majanduslikku seisundit. Sõja lõppedes muutusid Euroopa piirid üsna suurel määral. Purunesid neli suuremat impeeriumi, milleks olid Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa ning Osmanite riik. Impeeriumite lagunemise tulemusena tekkis Euroopasse juurde palju uusi rahvusriike. Nendeks olid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Läti, Leedu, Iirimaa ja ka Eesti. Sõja võitjateks võib pidada ka neid kaheksat uut rahvusriiki, mis tekkisid tänu impeeriumite lagunemisele. Peamiseks kaotajaks peeti siiski Saksamaad, riik, mis oli sõda alustanud suurte lootustega ja eesmärkidega. Siiski pöördus sõjakäik Saksamaa vastu. Sõlmiti Versailles'i rahuleping, mis tõi Saksamaale kaasa ranged tingimused.
1921. aastaks oli Euroopa riikide võlg kokku 21 miljardit dollarit. Arvan, et USA säilitas väga hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa. Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud. Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja
Kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, ning nende majanduslik olukord oli vilets ja takistas seega sõjaväe varustamist. Neil puudus elavjõud, sest sõdurid jätsid massiliselt maha väeosasid. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 : Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Poola. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu Saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist.
Võitjad said palju eeliseid ja maid. Sõlmiti rahulepinguid kaotatud riikidega ( Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi ) ning pandi neile sõjalisi, majanduslikke ja poliitilisi kohustusi. Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehooslovakkia. Serbia, senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia( hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Arutleja jaoks positiivne on, et Venemaa lagunemisel tekkis suur hulk rahvusriike: eraldusid Eesti, Läti, Poola, Soome.Saksamaa aga kaotas osa oma territooriumist,kaotas ka suurriigistaatuse. Teda peetakse sõja süüdlaseks.Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ja Itaalia saavuta suurriigi staatuse. Ka seni passiivne USA parandas oma seisundit majanduse abil ning Euroopa hakkas temast sõltuma. Sellised siis nägid välja uued riikid jaotused pärast sõda.Vaataks nüüd tehnilisi -tedauslikke muudatusi,
Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets ja takistas seega sõjaväe varustamist, neil puudus elavjõud sest sõdurid deserteerisid massiliselt.Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda ka seda, et Ajutine valitsus ei suutnud organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamis taktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele,
osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita. I MS tagajärjed I MS oli katastroof. Hukkus 10 000 000 inimest, haavata 20mlj, kellest 2,5mlj jäi vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, kerkis hulk väiksemaid rahvusriike, muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Maailmasõja abil ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi. Need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk Teise Maailmasõjani.
rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad
troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad. Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. 2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918 3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu. Teised rinded – Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa 4)Mis uued riigid tekivad? Kuidas muutub poliitiline kaart? (kaardi ülesanded)
vähendama sõjaväge, keelatud oli kehtestada sõjaväteenistuskohustust, ei tohtinud omada allveelaevu jne) · Rahvasteliidu põhikiri=kõikide maailma riikide ühisorganisatsioon agressorite taltsutamiseks ja riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks Esimese maailmasõja tagajärjed: · Hukkus u 10milj, haavta sai 20milj · Kadunud sugupõlv · Saksamaa, Venemaa ja Austria-Ungari varisesid kokku, tekkis hulk väiksemaid rahvusriike · Muutus jõudude vahekord maailmas: algas USA esiletõus · Demokraatia kriis · Äärmuslike liikumiste teke · Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid Teise maailmasõjani Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: · Venemaa kokkuvarisemise järel tekkinud iseseisvad riigid: Soome, Leedu, Eesti, Läti · Saksamaa kokkuvarisemine: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari · Serbia ja Austria-Ungari lagunemine: Jugoslaavia
21.03 17 juuli , neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 tuhat meest. Oktoobris palusid rahu ka bulgaaria, türgi. 24.oktoober lõi ungari ja 28oktoober Tsehhoslovakkia austria-ungari keiserriigist lahku. 3.nov. austria kapituleerus. 28oktoober algasid saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks- novembrirevolutsioon. 1MS tagajärjed * kokku varised A-U, venemaa, saksamaa impeeriumid, nende asemele kerkis hulk väikseid rahvusriike *muutus jõudude vahekord maailmas- usa esiletõus * alguse sai demokraatlik kriis, mis suurendas äärmusliikumiste toetust ja diktatuuri levikut * kahtluse alla langesid lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused * maailmasõja abiga ei õnnestunud lahendada ühtki suuremat probleemi, need püsisid ja viisid teise maailmasõjani. Uued riigid: *venemaast: soome, poola, eesti, läti, leedu *A-U: austria, ungari, Tsehhoslovakkia * serbia ja senised A-U lõunaslaavi piirkonnad liitusid
1923-Türgis kukutati sultan, moodustati vabariik, presidendiks sai Atatürk (Mustafa Kemal). Uus rahuleping, said osa esialgu ära võetud alasid tagasi. I MS TAGAJÄRJED: · Palju hukkunuid, ~10mln, ~20mln haavatut, näljad/haigused ~10 mln · "Kadunud põlvkond" · Muutus jõudude vahekord, USA esiletõus · Demokraatia kriis, äärmuslikud liikumised, suund totalitaarsusele · Kadus 4 impeeriumi: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Türgi. Nende asemel palju väikeseid rahvusriike · Põhiväärtuste muutumine(feminism) · Suurriikidevahelised vastuolud säilisid · Tehnika areng (lennukid, autotööstus) · Meditsiini areng · Muutus Euroopa poliitiline kaart Uued riigid Riikluse taastanud riigid Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Leedu, Poola, Ungari Soome, Eesti, Läti Saksamaa kaotamise põhjused: 1. Vähe liitlasi, kes olid ka nõrgad (Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria) 2. Sõda kahel rindel 3
Lüüasaamise põhjused: *murtud võitlusvaim sõduritel *Saksamaa liitlaste väljumine sõjast *USA astumine sõtta 1917 *sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal *lääneliitlaste sõjaliste jõudude suurenemine *võrreldes liitlastega üldine majanduslik tase nõrgem 4.I MS tagajärjed Hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailma II MS-ini. 5.Versailles'i rahuleping Kirjutati alla 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja
1919. Aasta algul tagasi. Eesti aitas võimule Lätis Landeswehri sõjaga kukutatud rahvusliku valitsuse. 2. Veebruaril 1920 Tartus rahuleping NSVL-ga. Liitlased: Inglise laevastik, Soome vabatahtlikud, Taani, Vene Valged. 12. I Maailmasõja tagajärjed – hukkus umbkaudu 10miljonit inimest, haavata sai 20miljonit, kelles 3,5 jäid vigaseks. Kadunud põlvkond. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord, USA esiletõus. Seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu. Ei õnnestunud lahendada ühtegi suurt probleemi. 13. Kuidas muutus sõda ja sõjapidamine I MS käigus? Mida tähendab väljend, et I MS oli moodne sõda? – Oli moodne sõda, sest see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Sõda oli algselt kõigile meeldiv ja
UUE MAJANDUSPOLIITIKA LÕPP. INDUSTRIALISEERIMISE ALGUS · Stalini võimule tõus tähendas NEP'i lõppu · Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle otsustas Stalin: 1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis 44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME
diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest.
11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920 Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse. 12. I maailmasõja tagajärjed Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks. Varisesid kokku A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele tekkis hulgi väiksemaid ja uusi rahvusriike. Algas USA võimu esiletõus maailmas. Probleeme ei suudetud lahendada, vaid need püsisid ja lõpuks viisid II maailmasõjani. 13. Isiskud ja nende roll Franz Joseph - oli Austria-U keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867aastast. Franz Ferdinand – Austria-U Troonipärija tänu kelle tapmisele algas I maailmasõda Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi
Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. Tulemused: · Hukkus väga palju inimesi (10 000 000) · Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju välismaised rahvusriike. · Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) · Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu. · Maailmasõjas ei õnnestunud lahendada ühtegi suurt probleemi. Need püsisid endiselt ning viisid teise maailmasõjani. Rahvusriigid mis tekkisid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 6) USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni 14 punkti.
Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km².
· nälga ja haigustesse suri samuti mitu miljonit · sõjavintsutus ja alatoitumus gripiepideemia pärast sõda (20 mln) · ''kadunud põlvkond'' vaimselt ja füüsiliselt muserdatud noorte meeste põlvkond · ei lahendanud lõplikult mingeid probleeme, tekitas neid juurde ''sõda, mis lõpetab kõik sõjad'' · 4 impeeriumi kadusid maailmakaardilt: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi · nende varemeil tekkis hulga rahvusriike sh Eesti · USA ainuke selge võitja · Saksamaa suurim pettumus pärast sõja lõppu ebaõiglane Versailles' rahu · Ungari loovutas suure osa senisest territooriumist · Venemaa pidas end kaotajaks soov maailma uuesti ümber jagada · Saksamaa ja Venemaa Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Itaalia ja Jaapan jäid ilma oma territooriumitest ja kolooniatest, ei saanud sõjast otsekui mingit kasu, kandsid raskeid kaotusi
10)Rahvasteliit Rajati 1919 aastal.Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon. Eesmärgiks oli mitte lasta riikidevahelistel tülidel enam sõjaks muutuda. Rahvasteliidust jäi välja üks võimsamaid riike USA, seega muutis see Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma eesmärki. 11) I Maailmasõja tagajärjed Hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi. 12)Soome ja Baltimaad kuni aastani 1918 Soome-Soome oli Venemaa kõige arenenum osa. Kui Venemaa hakkas Soome autonoomiat lõhestama, üritasid vana-soomlased Venemaad rahustada, kuid noor- soomlased hakkasid organiseerima vastupanu. Soome saadeti kindralkuberner Nikolai
bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. 10. Modernne ühiskond on ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumisi ja trende. Kujunes välja 19.sajandil. Eelmodernsed ühiskonnad: küttimisest ja korilusest elatuv ühiskond, varajane põllumajandus- või karjandusühiskond, traditsiooniline ehk arenenud mittetööstuslik ühiskond. Igalpool ei pruugi välja kujuneda hästi toimivaid rahvusriike (Aafrika) , demokraatiat (Venemaa), vaba turumajandust (endised sotsialismimaad) ja juurduda induvidualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. (islamimaad) Sotsiaalne kihistumine - sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestuminekihtidesse Rahvuslik või rassiline kihistumine - seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus
Ühiskonnaelu korraldamise Traditsioonid – „alati on nii olnud“, Ratsionaalsus, pidevad ja alusprintsiip väga aeglased muutused kiired muutused Religiooni roll ühiskonnas Väga oluline Vähem oluline Moderniseerumine toimub maailma eri paigus erinevalt, kuna igal pool ei pruugi välja kujuneda hästitoimivaid rahvusriike, demokraatiat, vaba turumajandust, juurduda individualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted:
enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. 1923.a kuulutas Türgi välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus, õiglasem rahuleping. Esimese maailmasõja tagajärjed: *hukkus umbes 10 milj, haavata sai 20 milj, vigaseks jäi 3,5milj inimest *kokku varisesid austria-ungari, venemaa, saksamaa- tekkis hulk väikseid rahvusriike *algas USA esiletõus *seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse *maailm kalestus *riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu *demokraatia kriis *äärmuslikud liikumised 6.dets 1917 iseseisvus Soome, 16.veebr 1918 Leedu, 24.veebr 1918 Eesti. Iseseisvumiste laine hakkas ka Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemisega 1918.a sügisel. (nt Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Läti 18.nov 1918, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Ungaris 1919
Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõja vintsutustest ja alatoitumisest nõrgestatud inimest. Sõja kulusid hinnati umbes 359,9 milljardile USA dollarile. Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. Euroopa oli rusudes, terve põlvkond noori mehi hukkunud või vaimselt ja füüsiliselt muserdatud (kadunud sugupõlv). Kuid mõni riik sai sõjast ka kasu. Lagunenud impeeriumite (Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi) varemeil tekkis rida uusi rahvusriike, sealhulgas Eesti Vabariik. Eesti Vabariik sai alguse Maapäevast. Koostati Iseseisvusmanifest, loeti see ette 23 veebruaril Pärnus, 24 veebruaril Tallinnas. Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Juba järgmisel päeval tungisid Tallinna sakslased. Eesti alustas nendega võitlust. Eesti Vabariiki tunnustasid Antandi riigid: Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Venemaa. Sakslased aeti välja ja pärast võidukat Vabadussõda 2.veebr. 1920 sõlmiti Venemaaga Tartu rahu
kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid
Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks. Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea. Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule. Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid. 1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid
sel aastal sai makstud. Viimase summa suurus, mis on 69,9 miljonit eurot, makstakse Saksamaa Liitvabariigi selle aasta eelarvest. Esimese maailmasõja tagajärjed Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit,kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks.Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna,kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemete kohale kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu. See tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahedada ühti
Vene, Türgi impeeriumite saatust? I maailmasõja tulemused – Kiire tehnika areng ja uute relvaliikide kasutamine (tankide kasutamine, autode levik, lennunduse areng, mürkgaas, kuulipildujad, allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi. Sõlmiti rahulepingud (Versailles’ rahuleping – Saksamaaga 28.06.1919; Saint- Germain rahuleping – Austriaga 10.09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati
jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogilised rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga. Esimene maailmsõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks. Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. See tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.
Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas
· Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus · Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile
· Valitsuse majanduslikud ülesanded: majanduse seadusandluse loomine, omandiõiguste määramine, turusüsteemi kaitsmine, konkurentsi stimuleerimine, tulude ümberjaotamine, majanduse stabiliseerimine, positiivsete kõrvalmõjude toetus, negatiivsete piiramine. · Suur majandus suudab mõjutada rahvusvahelist hinda ja intressitaset. Tänapäeval on suureks majanduseks hetkel USA, aga varsti saame selleks pidada ka EL'i. · Väike majandus enamik tänapäeva rahvusriike, kes ükski ei suuda müjutada maailma majandusnäitajaid. · Avatud majandus ei tee piiranduid kaupade, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele. · Suletud majandus kõikidele asjadele on piirangud, tollimaksud jne. · Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse ühiselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta. · Valitsuse otsuste varjuküljed: Stiimulid: need ressursid, mida valitsus kasutab, ei kuulu neile
Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku sisu aga alles Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Kõrvuti rahvusriikide suveräänsuse tõusuga on toimunud rahvusvaheliste suhete, poliitika ja majanduse kiire globaliseerumine, mis omakorda on sundinud rahvusriike rohkem või vähem vabatahtlikult loovutama oma suveräänsust mitmesugustele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelistele ühendustele, mis on ühelt poolt suurriikide mõju all, kuid teiselt poolt võivad sekkuda isegi suurriikide siseasjadesse. Stanfordi ülikooli professor Stephan D. Krasner on kirjeldanud suveräänsuse tänapäevast toimimist kui „organiseeritud silmakirjalikkust”. See ei tähenda veel, et suveräänsus on ajale jalgu jäänud
kogukondadeks, suguharudeks , hõimudeks , rahvasteks ja rahvusteks etnose ühtekuuluvuse ajaloolised põhivormid. Kuulumine mingi etnose hulka on emapiimaga sisseimetud teadmine. Maailmas rahvaid ca 1500(etnilisi gruppe ca 3000), keeli 6000 7000. Ennustatud on, et 90% neist kaob veel sel sajandil. Neist rahvusi: professionaalselt arendatava kultuuri, keele ja territooriumiga ca 1000. Poliitiliselt sõltumatuid rahvusriike ca 150 (riike üldse üle 190) . 1920 oli maailmas 50-60 riiki, Eesti nende hulgas. ETNOS-rahvas, hõim( kr keeles) Definitsioon Paljude erinevate teaduste uurimisobjekt(ajalugu, psühholoogia, politoloogia, antropoloogia, etnoloogia, kulturoloogia, filosoofia, keeleteadus (Kalevi Wiik), sotsioloogia jne). Uurimusi aukartustäratavalt palju, eriti pärast II MS ja uus laine 60. aastatel(koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine)
Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal käivitas Türgis ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida. Esimese maailmasõja tagajärjed: Hukkus ~ 10mln, haavata sai 20mln inimest, kellest 3,5mln jäi vigaseks. Sõda neelas füüsiliselt/vaimselt terve põlvkonna. Kokku varisesid Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA tõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. 13. Uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas - 6.12.1917 Soome iseseisvumine 16.02.1918 Leedu iseseisvuse deklareerimine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 1918
on inimestel, seega vaadeldakse küll ka seda, kas inimestel on õigused, kuid sellest on tähtsam see, kas neid seadusesse pandud õigusi ja vabadusi rakendatakse. 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad, revolutsioonid, dekoloniseerimine. Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis, siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast
Osa kaupu ja teenuseid jagati tasuta – * tööliste lastele tasuta toit, riietus, jalanõud * tasuta korter * tasuta raudtee, tramm, post, teater, saun Enamlaste võidu põhjused Venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideed tsaari-Venemaa taastamisest Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte)
I MS oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledusteks ei toibunudki Palju oli vaja remontida maanteid ja raudteid, üles ehitada pommitamises viga saanud linnu Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja investoreid Kokku varisesid A-U, VM ja SM, mille varemetele keskis hulk väiksemaid rahvusriike Toimus muutus jõudude vahekorras, esile hakkas tõusma USA Sõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla läähe tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu -> demokraatia kriis, tugevnesid äärmuslikud liikumised, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle Maad võttis pettumus Itaalia fasism, rahutud olud SMl
RAHVUSRIIK Rahvusriigi eksisteerimiseks on vaja legitiimset võimustruktuuri ja rahulduse pakkumist sellele rahvusele. Rahvusriik põhineb natsionalistlikul ideoloogial. Rahvusriigil on monopol vägivalla legitiimsel kasutamisel, seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus, mis katab kõiki kodanikke. Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS
Pilet 6 1. I maailmasõja tulemused ja Versailles’ süsteem I maailmasõda oli katastroof: hukkus u 10 mln inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna. Palju oli vaja üles ehitada pommitamises viga saanud linnu. Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja-investoreid. See kõik mõjutas ka 1919. a majandust. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille varematele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Esile hakkas tõusma USA. Demokraatia kriis, mis tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. 18. jaan 1919 a algasid Versaille’s rahuläbirääkimised. Rahukonverentsiotsused on kujundatud põhiliselt 3 mehe poolt. Need olid: David Lloyd George- suurbritannia peaminister, G. Clemeceau- Prantsusmaa peaminister ja Usa president Woodrow Wilson
nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1. kultuuriline pluralism vähemuse kultuurilise eripära tunnustamine põhirahvuse poolt ning vähemuse kultuurilist ja poliitilist integratsiooni. 2. assimilatsioon vähemusrahvuse vabatahtlik või sunnitud sulandumine põhirahvuse hulka. 3. setsessionism vähemusrahvuse püüe saavutada kultuurilist ja eriti poliitilist sõltumatust,
kaevata. Riik sõlmib kohaliku ettevõttega lepingu, jätab raha maksmata. 2) acta iure imperii ses osas ei saa riiki välisriigi kohtusse kaevata, suveräänsuse tuumik. Kodakondsus Kodakondsusetus ei ole hea märk rahvusvaheliselt, taunitav. Kaks alust: ius sanguinis vere õigus, kodakondsus saadakse vanemate kaudu, tingimused muudmoodi saada on väga rasked. Kuid samas meil ei ole selliseid rahvusriike nagu 19 saj. ius solis alternatiiv immigrandi maad, kui sünnid riigi territooriumil, saad kodakondsuse. Said palju kodanikke juurde. Samas USAs kui ei sünni ei ole kodakondsust tingimata nii lihtne saada. Eksam- 1 definitsioon 1 analüütiline küsimus 1 kaasus (ranget meetodit ei ole, kuidas oskad õigusnormi seostada tegeliku eluga?, lisamaterjale ei ole vaja) Täiesti loengus käsitlemata on kodakondsus. ,,Õpik. Kiviorg, Land jne" + loengukospekt. Põhiosa on ikkagi ÕPIK!
Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal võttis nimeks Atatürk (,,türklaste isa'') ja käivitas Türgis ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida. Esimese maailmasõja tagajärjed · Hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3.5 miljonit jäi vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. · Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahjtluse alla lääne tsiviliatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus. · Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk teise maailmasõjani! Kaardid lk. 74-77, 79 II (EESTI AJALUGU II) Aasta 1917. (ptk.27) Veebruarirevolutsioon · 1917.a. Venemaa jõudnud katastroofi äärele
ehk liitriigiga, jaotatakse riigi territoorium avaliku võimu hajutatud teostamiseks kohtadel n haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus);
. . Sõtta mobiliseeriti kokku 73, 5 milj. meest, neist 48, 35 milj. Antandi ja 25, 16 milj. keskriikide poole. Hukkunuid oli sõjas umbes 10 milj. , haavatuid 20 milj. Minu milj. suri nälga või haigustesse. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 milj. inimest. Sõja tulemusena muutus maailma ja Euroopa poliitiline kaart põhjalikult. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike. Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tsehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1
föderatiivse ehk liitriigiga, jaotatakse riigi territoorium avaliku võimu hajutatud teostamiseks kohtadel n haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus);
Masside mobiliseerimine 19.saj: Regiooniga ühendati keel, algupära, etnilisus, kultuur ja ühiskondlike reformide programm. Konstrueeriti ühine rahvuslik minevik, keel ja ,,rahvususk" (ideoloogia) koos oma sümbolitega (lipud, hümnid jne). Ühise mineviku konstrueerimine on rahvuste kujunemisel äärmiselt oluline. 19saj sümbolid muutuvad äärmiselt oluliseks, igal rahval peab olema seda rahvast, riiki sümboliseeriv lipp, nt Prantsusmaa trikoloor. Keel ja etnos on ühendanud rahvusriike alles 19.saj alates. Vaidlus: kas rahvused ühendati ülevalt allapoole (eliidi manipulatsioon) või oli alamatel klassidel iseseisev roll. Natsionalismi sisestas kõige tugevamalt tõusev keskklass. Natsionalismi ja jõupoliitika ühendamine imperialismi ajastul (alates 1870) : Üksikisik ohverdab ennast (sõjas) rahvusliku suuruse nimel. 1870test alates Euroopa suurriigid jagavad ülejäänud maailma omavahel ja sellel perioodil süveneb marurahvuslik hoiak. ,,Rassiteaduse" tekkimine
annaabi.ee 
