Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed (0)

**Maailmasõja tagajärjed ja tulemused
Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov. revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks – Weimari vabariigiks. 11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne’i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles ’i rahuleping , mis kirjutati alla Versailles’ lossi peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada.
Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani.
** Veebruarirevolutsioon
Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult . Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov , hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema .
Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud
**Esimese maailmasõja põhjused
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli maad võtmas veendumus , et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult valla päästa maailmasõda. Maailmasõjale aitasid kaasa järgmised asjaolud :

• Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt.
  
• Sõda romantiseeriti – 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Seetõttu leidus palju neid, kes sõda soovisid ja põnevusega ootasid.
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine – maailmas puudusid organisatsioonid , mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurrriikide liidrite kohtumisi.
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamas kui diplomaatia
  

** Oktoobrirevolutsioon
Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust kasutasid enamlased , kellel polnud lootust demokraatlikel valimiste teel võimule tulla. Teised parteid riigipööret eii kavandanud, üritades võita valimistel. Kuid valimisi ära oodatagi ei jõutud. Lenini arvates tuli võim haarata esmalt Petrogradi ümbritsevates linnades, k.a Tallinn, ja alustada seejärel vastuhakuga pealinnas. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.okt. 1917 võtsid enamlased alluvad väeüksused Petrogradis oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele 26.okt 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider V. Uljanov ehk Lenin . 1922 sai Venemaa Vabariigist NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Eesti oli 15. Liiduvabariik .