**Maailmasõja
tagajärjed ja tulemused
Liitlasteta
jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise
mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov.
revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa
kuulutati vabariigiks – Weimari vabariigiks. 11.nov.1918
kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i vaherahule alla,
mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne’i vaherahu oli
sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati
Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi
dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles ’i rahuleping , mis kirjutati alla Versailles’ lossi peeglisaalis
Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi
häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning
revolutsiooniks, Saksamaa kuulutati vabariigis, Weimaei vabariigiks.11.nov. 1918 kirjutas Saksamaa delegatsioon alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. Lüüasaamise põhjused: *murtud võitlusvaim sõduritel *Saksamaa liitlaste väljumine sõjast *USA astumine sõtta 1917 *sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal *lääneliitlaste sõjaliste jõudude suurenemine *võrreldes liitlastega üldine majanduslik tase nõrgem 4.I MS tagajärjed Hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal
1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.1 Ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas
positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel, mille pikkus oli 720 km. Oli tekkinud olukord kus kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad Lusitania katastroof-Inglise reisilaeva Lustiania põhja laskmine Saksamaa poolt 7.mai 1915 ersatskaubad- keemiatööstuse poolt toodetud alternatiivkaubad sõjadivate riikide eluolu säästmiseks, kvaliteet originaalist tunduvalt madalam okupatsioon-võõra riigi territooriumi (või osa sellest) oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine genotsiid-tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine kadunud sugupõlv-sõjas osalenud põlvkond, kes ei suutnud rahuaegses maailmas endistviisi elada Ajutine Valitsus-Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus, mille eesotsas oli vürst Lvov Petrogradi TSSN- Venemaa 1917
5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte
Kõik kommentaarid