Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks? (5)

Arutlus:
Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks?
Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. kuni 11. novemberini 1918. aastani. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilanse poolt 28. juunil 1914. aastal. Sõjas kaotas elu umbes 10 miljonit inimest ning see põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et keda võiks pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks jäi sõtta saadetud sõdurite hulk kesiseks võrreldes teiste riikidega. Märgatavalt tugevnes USA majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Antandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. 1921. aastaks oli Euroopa riikide võlg kokku 21 miljardit dollarit. Arvan, et USA säilitas väga hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit .
Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa . Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud. Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik.
Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles ´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele.
Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda Ajutine valitsuse suutmatust organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Arvan, et Venemaa ei oleks pidanud alguses üldse Austria-Ungari ja Serbia vahelistesse asjadesse sekkuma, see kõik tekitas vastaste seas pingeid ja sõda oli kiire tulema .
Mida kauem sõda kestis, seda pikemalt kasutati vastase väljakurnamis taktikat ning aina selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ja oma riigi rahvastiku suuri kaotusi.