Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? (0)

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?
Esimene maailmasõda leidis aset 28. juunist 1914-st aastast 11. novembrini 1918-nda aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõjategevus mõjus laastavalt kõikidele sõjas osalenud riikidele ning tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja majanduse ruineeritus. Siiski ei lõppenud sõda ainult kaotajatega, vaid oli ka võitjaid.
Aravatavasti suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu ja sellest sõltuv, siis pärast sõda oli jõudude vahekord muutunud. Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem ning võrreldes teiste riikidega olid nende inimakotused palju väikemad.
Võitjateks võib pidada impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud rahvusriike nagu Soome, Leedu, Läti, Poola ja teiste hulgas ka Eestit. Kuigi I maailmasõja käigus mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi ning neist paljud ka hukkusid, siis on see just eelduseks Eesti iseseisvusele. Nimelt peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel.
Võitjateks võib pidada ka Prantsusmaad ja Inglismaad. Kuigi nad jäid USA-le võlgu, Prantsusmaa kaotas positsiooni rahvusvahelistes suhetes, Inglismaa positsiooni maailmas ning kaotasid samuti palju inimesi, siis olid just need riigid need, kelle huve arvestati peamiselt rahulepingute koostamisel. Nad muutsid Saksamaa ohutuks, said reparatsioone ning Prantsusmaa sai tagasi Elsassi ja Lotringi.
Kõige suuremaks kaotajaks peaksin Saksamaad. Lisaks suurtele inimakaotustele ja ruineeritud majandusele pidi Saksamaa loobuma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmetest sakslastega asustatud piirkondadest. Saksamaa sõjavägi tohtis olla 100 00 meest ning keelatud oli kehtestada sõjaväekohustust, omade lennuväge, allveelaevastikku ja piirangud olid ka laevastiku suurusele. Lisaks tuli hüvitada sõjakahjusid ehk maksta reparatsioone. Saksamaa oli täielikult kukutatud.
Kaotajaks pidas end ka Venemaa. Juba 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri ja ka majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu oli majandus suurel määral halvatud . Lisaks tabas Venemaad kodusõda, kus võitjateks võib pidada enamlasi, kuna nad said Venemaal võimule.
Kuigi sõda lõppes paremini USA-le, Prantsusmaale, Inglismaale ja väikestele rahvusriikidele, olid nad kõik majanduse ja inimeste suhtes ka kaotajad . Veel suuremad kaotajad nagu kukutatud Saksamaa ja Venemaa leidsid aga, et nende suhtes on oldud ebaõiglased. See pani aluse aga uutele pingetele ning kokkuvõttes I maailmasõja tulemused ei rahuldanud kedagi.