I Maailmasõja lõpp. (2)

I MS lõpp. Ptk 9
USA astumine Maailmasõtta
Sõja algusest peale oli USA toetanud Antanti laenudega ja armee varustusega. Ühendriikides levisid saksavastased meeleolud. Eriti allveesõda ja Lusitania. 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Nüüd mõistis Saksamaa, et ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist ja vaenlased tuleb purustada enne, kui uus liitlane jõudu kogub .
Saksa pealetung läänes
8. jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn „ hispaania gripp”, mis kahjustas Saksa armeed . Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne ´i lahingus sakslased tagasi.
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine
1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Seda nimetati Saksamaa mustaks päevaks. Saksa väed tõmbusid tagasi nn Hindenburgi liinile ehk endisele läänerindele. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud , USA sõdureid oli palju. Saksa sõdurid mõistsid, et nad ei suuda sõda võita. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine
Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga. Türgi oli sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Lawrence ajas araablased türklaste vastu. 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahulepingule. Oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari, mis oli lagunemas. Sinna kuulunud rahvad saavutasid järjest iseseisvuse. Nii lagunes ka armee. Austria kapituleerus 3. novembril.
Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp
Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Rahva rahulolematus kasvas revolutsiooniks, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimaris vabariigiks. 11. novembril kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ´i metsas alla vaherahule. See lõpetas I MS. Vaherahutingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi väed välja viima okupeeritud territooriumitelt.
Pariisi rahukonverents ja Versaille leping.
18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega . Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita.
I MS tagajärjed
I MS oli katastroof. Hukkus 10 000 000 inimest, haavata 20mlj, kellest 2,5mlj jäi vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, kerkis hulk väiksemaid rahvusriike, muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Maailmasõja abil ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi. Need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk Teise Maailmasõjani.