Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Aja jooksul hakkas trikoloor seostuma eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eestis sinimustvalge lipu kasutamine.lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp (vaata Eesti vapp).
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste lipuna ning pühitseti 4.06.1918. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.11.1918. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti lipuvärvide tähendus: Sinine- eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must- kodumaa mulla ja rahvakuue värv. Valge- rahva püüd õnne ja valguse poole.
ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning
2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA sõda. 4)Toimusid väiksemad rahvusvahelised konfliktid üle kogu maailma: Inglise- Buuri sõda Venemaa - Jaapani sõda Maroko kriisid 5)Toimus 2 Balkani sõda. Ilmnesid rahvuslikud-,
riigipöörde? 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel.
parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuse täideviijaks · Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega · Riigi sekkumine majandusellu · Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses · Riigiettevõtted andsid 2% tööstustoodangust · Väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse Põllumajandus · Suurenes haritav põllupind ja kariloomade arv · Maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse lai rakendamine · Riigieelarvest makstavad ulatuslikud toetused · Eesti vedas välja toidukaupu- võid, peekonit,
riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus. Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jannsen andis välja Eesti ajalehte ,,Postimees", oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu. J. V. Jannseni sõnadel: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", pärisneb ka Eesti hümn.
kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. PõhjaEuroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud
juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles
Jugend järgi, Inglismaal - Modern Style, Prantsusmaal - art nouveau. Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome
seadusi, saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused. Majanduselu iseloomustus Peale suurt kriisi oli majanduskasv. Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes. Välispoliitilised ohud. Välispoliitilisteks ohtudeks olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Balti riigid ajasid neutraalset (erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a
e)demokraatia vastand: inimene on riigi jaoks Totalitaarsed riigid olid 20.sajandil näiteks Hitleri-aegne Saksamaa ja Stalini-aegne Nõukogude Liit. Tänapäeval Põhja-Korea, Vietnam. 8) Kust pärineb Eesti rahvuslipp? See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.veebruaril 1918 a.kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. 9)Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor? Eesti Vabariigi riigihümni viisi lõi 1848a. Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule (see on ka Soome hümn) Johann Voldemar Jannsen 1869 a. 10)Millal tekkis Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati esmakordeslt välja Pärnus 23. veebruaril 1918a
sissepääsud). 7. Sagrada Familia, Barcelonas olen katoliiklik kirik. Ehitust alustati 1882 ja arvatakse, et lõpetatakse 2026. Park Güell, aed. 8. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimliku, kosmopoliitilised teemad. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile
sajandist ülikoolide vahendusel. Samas Common law tekkeprotsessis on Rooma õigus etendanud vähest osa. Kokkuvõtteks on Euroopa riikide eraõiguse süsteemidel ühised alused, mis pärinevad Rooma õigusest. Koos rahvusriikide tekkimisega 19. sajandil asendus senine ius commune rahvusriikide õigusega. Mitmetes Mandri-Euroopa riikides loodi ulatuslikud eraõiguse koodeksid, mis kehtivad tänaseni. Just sellel ajal hakati eraõigust ning loodud ulatuslikke koodekseid seostama rahvuslusega ning rahva identiteediga. Seda seost tunnetatakse ka tänapäeval ning see mõjutab olulisel määral eraõiguse reforme 21. sajandil. (Smits, 2012) Kokkuvõte Rooma eraõiguse tähendus oli Euroopa õigusajaloos väga suur. Rooma õigus on aidanud eristada tänapäeva avaliku ja eraõiguse, samuti on ta ka olnud hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks ning Rooma õiguse põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20. sajandi tsiviilkoodeksid (sealhulgas ka Balti Eraseadus).
Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusitas riigi jõuline sekkumine majandusellu.
Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse
1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti. Majanduses asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud tunnused. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Ka põllumajandus arenes oluliselt. Tõusis rahva elatustase. III Välispoliitika 1920 – Tartu rahu, EV tunnustamine de jure Nõukogude Venemaa poolt. 1921 – EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga.
mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises.
1938, apr. - 1940, juuli K. Päts president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti. Majanduses asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud tunnused. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Ka põllumajandus arenes oluliselt. Tõusis rahva elatustase. III Välispoliitika 1920 Tartu rahu, EV tunnustamine de jure Nõukogude Venemaa poolt. 1921 EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga.
*Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang) 20 eluaastalt 22-le. *1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts *peaministriks Eenpalu Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat *püsis kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu Majanduselu: *kiire majanduskasvu eeliseks oli krooni devalveerimine *Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega(riigi jõuline sekkumine majandusellu) *Plaanimajandus:loodi mitmesuguseid nõukogusid,komiteesid ja instituute *Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses *Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks.
esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Modernism Sydney ooperi teater 1973. Rahvusromantism Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890
Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Autoritaarne valitsemine Eestis oli suhteliselt leebe. Majanduselu edenes jõudsalt, kiire majanduskasvu eelduseks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid pigem soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomlikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. Riigi otsene roll majanduses kasvas, laiendati riigi ettevõtteid, suurendati riigi osalust eraettevõtluses. Suur tähelepanu tööstusele. Põllumajanduse areng,
3. Millisesse kunstnike rühmitusse kuulus William Morris ja millele uuele nad panid aluse? Kunstnikerühmitusse "Prerafaeliidid". Panid aluse tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taadunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Rahvusromantism. 4. Millal ja miks levis rahvusromantism Põhja-Euroopas?(Soome, Norra). Nimeta rahvuskunstnik. Kuna rahvusromantism levis 19 saj. nende rahvaste kunstis, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Rahvusromantism põimus rahvuslusega. Väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Edvard Munch(1863-1944) Postimpressionistid. 5. Iseloomusta lühidalt postimpressionisti Paul Gauguini loomingut? Vähendas oma piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, et nähtavate vormide kaudu väljendada nähtavaid tundeid. 6
saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused. Majanduselu iseloomustus Peale suurt kriisi oli majanduskasv. Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes. Välispoliitilised ohud. Välispoliitilisteks ohtudeks olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Balti riigid ajasid neutraalset (erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda
Uus kurss osutus Olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. Suurenes riigi sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: sekkumine majandusellu. suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport. Tõusis Majanduselu 1939. Aastate II poolel: Liberaalne majanduspoliitika asendus elatutustate, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. majanduliku rahvuslusega. Riigi jõuline sekkumine majadusellu. Majandusministeeriumil enneolematu võim. Plaanimajandusele Välispoliitika: Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta, iseloomulikud elemendid: loodi nõukogusid, komiteesid ja instituute. Kasvas võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele riigi otsene roll majanduses. Suur tähelepau tööstusel
· Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938. · Kampaaniate korraldamine. · Opositsiooni keskus Tartu, Jaan Tõnisson. c) Uus põhiseadus 1938 · Presidendi ametikoht. · Kahekojaline Riigikogu (80+40). Suur osa oli määratud ametnikke. · Valitsus sõltus presidendist. · Piirati rahva valimisõigust ja hääletamist. · Presidendiks kinnitati Konstantin Päts. d) Majanduselu iseloomustas edenemine. Asendus majandusliku rahvuslusega. Arenes põlevkivitööstus. Riigiettevõtted moodustasid suurema osa majandustegevusest. Plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Eksporditi põllumajandussaadusi. e) Välispoliitiliseks ohuks olid NSV ja Saksamaa. Baltimaad ajasid erapooletuse poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut. f) Kultuurielu: Kultuuri aitas rahastada Eesti Riiklik Kultuurikapital. Rahvusvähemused moodustasid Eestis 10% elanikest
peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik lapsi moraalseteks õpetada, kui usuõpetust enam koolides ei ole? 1960. aastatel seksuaalrevolutsioon, moraali muutumine naiseks olemise juures hakatakse seksuaalsust tunnustama. Poola ja Eesti erinevus: Poolas oli religioon seotud rahvuslusega, Eesti rahvuslik müüt kristlusevaenulik. 20. sajandi I pool 1930. enam-vähem välja kujunenud. (Rahvuslik iseloom on konstrueeritud luterlike väärtuste põhjal!) Eesti sekulariseerumise algus 1930. aastateks või juba 1920. aastatel. Kolm sekulariseerunuimat piirkonda Euroopas: Eesti, Tsehhi (mõlemas riigis rahvusluse ja religiooni vaheline vaen) ja Ida-Saksamaa. Õigeusklikes piirkondades religioossust nii mõõta ei saa, nagu Lääne-Euroopa/katoliku ja protestantlikku religiooni
Sõda lõi tingimused Balkani kriisile 1914. aastal ja oli seega "eelmänguks Esimesele maailmasõjale". 20. sajandi algul olid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia saavutanud Osmanite riigist sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid Balkani liidu. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust: Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku kasvava rahvuslusega. Suurriigid tülitsesid omavahel ja ei suutnud tagada, et Osmanid viiks vajalikud reformid läbi. See pani Balkani riigid oma lahendust kehtestama. Kõige tähtsam, moodustati Balkani Liit ja selle liikmed uskusid, et võivad türklasi võita. Osmanite riik kaotas kahe Balkani sõja tulemusena kõik oma Euroopa territooriumid Maritsa jõest läänes, mis seega kujutab tänapäeva Türgi läänepiiri. Suur hulk türklasi hakkas kaotatud maadelt Osmanite südamaale põgenema
plaanis (????). 1894 sekundaarne juudi rahvuslus Dreyfusis. Püüti eurooplastega sarnaneda, võtta omaks prantsuse või saksa keel, vahetada usku, võtta omaks kristlik usk. Prantsuse ohvitser Dreyfus oli juut. Mõisteti riigireetmises vangi (oli sakslane) tähendas juutidele seda, et ükskõik kui palju Sa ka ei assimileeruks, tuleb kätte aeg, kus ollakse nagunii süüdi. Ainus võimalus ellu jääda on siis kui juutidel on oma riik. 1896 avaldas Theodor Herzi ,,Der Judenstaali". Tegu oli rahvuslusega, religiooniga polnud midagi seotud. Jumal ei pea riiki looma, vaid selle taastama. Holokaust. Pool sajandit aset võtnud sündmus, kus enamik juutidest hävitati. Suur osa traditsionaalsest juudikultuurist kadus. Ei puuduta vaid Saksamaad, ka Poolat, Ida-Euroopat. 1948 Iisraeli riik. Heebrea keel. Kirjas pühakiri, tänapäeval klassikaline heebrea keel surnud keel. Juudid koosnevad erinevatest rühmadest (Askenazi juudid, kes elasid Euroopas, rääkisid jidisi keelt
ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid, 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes. Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid
1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks" poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) 13. Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. Majanduselu edenes jõudsalt . Senine liberaalne majanduspoliitika asendati majandusliku rahvuslusega. Majandusministeerium sai otsustada riiklike investeeringute, uute ettevõtete rajamise ja investeeringute paigutamise üle. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid:loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute ning koostati plaane teatud majandusharude edendamiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 14. Välispoliitika 1930. aastail: turvalisuse vähenemine, EV katsed olukorda parandada.
Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon- Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi. Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva heaolu paranes,kasvasid sissetulekus,vähenes tööpuudus. Välispoliitika-1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.saksamaa ja vm
aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk. Põllumajanduses suurenes põllupinna ja kariloomade arv.
oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed.
*Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning
Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Eesti Lipp Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine, must ja valge. See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Lippu Ajalugu Helesinine, must ja valge on algselt 1860
1933. aastal devalveeriti Eesti kroon. 1935. aastateks olid kriisi raskused ületatud ning Eesti majanduses algas hoogne tõus. Majandus 1930. aastate II pooles 1934. aastal alanud kiire majanduskasvu eelduseks olid soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Autoritaarse riigikorra rajamisega kaasnes senise suhteliselt liberaalse majanduspoliitika asendumine uut tüüpi majandusmudeliga- majandusliku rahvuslusega. Püüd vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest. Kodumaiste tootjate abistamine, riigi juhtiva rolli suurendamine, kapitali natsionaliseerimine, industrialiseeri- mine. Tööstustoodand suurenes ligi 1,5 korda jõudsalt kasvas ettevõtete arv, paranes nende tehniline varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri. Ilmnesid mõned plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perspektiivplaane
algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on erinevustele vaatamata ühised viis järgmist põhimõtet: · Individualism Varane individualism oli sirgjooneliselt individualistlik. John Locke pidas riigivalitsemise põhiprobleemiks indiviidi õiguste kaitset. Tänapäeva liberalism asetab indiviidi märksa kindlamalt sotsiaalsesse konteksti. Vabadust
kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga. Ebastabiilne piirkond, väljastpoolt ohustatud; autoritaarsete traditsioonidega; rahvusluse erinevad karakteristikud, kuid mitte vasakpoolsed Kagu- Euroopas ühiskondlik konflikt riigisisene; Ida- ja Kesk-Euroopas eksistentsiaalne oht tunnetatud o Kesksed mõisted: - traditsioon/muutused - poliitilised traditsioonid on olulised; muutumine pole väärtus, see peab
Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus. Kaks peamist kontseptsiooni: Prantsuse (rahvus kui riigi kodanike kogum, vastandub despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest,
on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne- Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel
* valitsus oli vastutav riigikogu ees * kolmandajärgulised seadused usaldati riigikogu hoolde, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal? * majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt (kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valituse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu * majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle * esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodu mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine.
parlamendiga, aga mitte vabariiki. Üldist valimisõigust nad reeglina ei toetanud. Riigi sekkumine ühiskonnaellu peab olema minimaalne ja piirduma kodanikuõiguste tagamisega. J. S. Mill, “Vabadusest” (On Liberty, 1859) - ainus piiraja ühiskondlikes suhete on põhimõte, et üksikisiku vabadused ei tohi kahjustada teiste inimeste huve. 1830. aastal kujunes Suurbritannias viigide erakonnast Liberaalne partei. Kesk-Euroopas tekkis liberalism koos rahvuslusega. isikuvabadus sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus majanduspoliitika eraomandusel põhinev tootmis-, ettevõtlus-, konkurentsi-, kauplemisvabadus konstitutsiooniline monarhia või vabariik, võimude lahusus V 3. Sotsialism (lad.k. socialis - ühiskondlik) - töölisklassi arvuline kasv tõi kaasa nende mõju kasvu ühiskondlikus elus (vt. õpik III, lk.185). Kujunes oma ideoloogia, sotsialism, mille tuumaks oli
Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS
kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. 3) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890
prantsusmaal tulid need voolud näiteks ühel kümnendil. Romantism kultuuris ja kirjanduses ei sünni asjad üleöö. On teatud asjad mis seda ette valmistavad, ja tulemus ei pruugi olla üldse see. Romantism on maailmatunnetus mis tunnib kõikidesse elusfääridesse, olleks laiemalt kultuurisuund. Ta jääb prevaleerima ka realisliku suuna all, kestes allhoovusena edasi kuni ta sajandi lõpul taas pinnale tõuseb (neoromantism). Romantism käib rahvuslusega koos, ja ta aitas kaasa rahvuskirjanduse tekkimisel. Enamus kirjandus ja kultuurisuundadel on lai definitsioon. Romantistlik suund ja maailmavaade on olemas juba antiikaegadel. Selle all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole trendi euroopa ja ameerika kirjanduses ja kunstis. 19. sajandi esimene pool tähistab tuumikriike, sest nt eesti romantism on alles 19. sajandi II poolel. Termin ise on läinud käibele 19. sajandi I poole jooksul
Saksa valgustuse eripäraks see, et sai läbi kirikuga, erinevalt Prantsuse valgustusest, mis oli kiriku vastane. Baltisaksa valgustusaja vaimuelu seostatakse mitmete nimedega. Johann Gottfried Herder, kellest kujunes saksa valgustuse juhtivamaid kujusid. Noorpõlves elas mõnda aega Riias, tegutses kooliõpetaja ja pastorina. Kuulsaks sai pärast Riiast lahkumist. Kirjutas teedrajavaid teoseid, on seotud rahvuslusega. Riias puutus ta kokku kohalike põlisrahvastega, nende impulside najal kirjutas teosed inimpõlve kultuurilisest mitmekesisusest. August Wilhelm Hupel, kes tõlkis eesti keelde esimese eestikeelse ajakirja. Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida
Kirik ja usuelu ärkamisajal: Vaatamata keisri lubatud ususallivusele ja rahva poolehoiule luteri kiriku vastu, ei saanud luterlik pastorkond tagasi kindlustunnet. 1860-1870. aastates hakkas kujunema eesti pastorkond. Noored eestlastest teoloogid jäid lähedaseks talurahvale, nad rääkisid hästi eesti keelt jao lid altid rahvusluse ideedele. Jätkates valgustajate ja estofiilide missiooni rahva harimisel, püüdsid ühitada kristlust eesti rahvuslusega. Esimene Eesti pastor oli möldri poeg Wilhelm Esenschmidt. Eestlastel oli kriitiline suhtumine kirikusse kui aadli mõju all olevasse seisuslikku institutsiooni, oli soov teha kirikud rahva lähedamaks. Kreutzwald, võttis omaks kristliku armuõpetuse, kuid taunis teravate sõnadega kirikut ja kirikumehi. Jakob Hurt pidas luteri kirikut rahvakirikuks selles mõttes, et see oli ikka tegelenud evangeeliumi kuulutamisega eesti keeles, samuti eesti keele, kirjasõna ja koolihariduse arendamisega
annaabi.ee 
