50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KGreete
Õppematerjali autor
Saksa sekkus A-U poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist nõrgestatud Venet taanduma. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaariat ründasid endised liitlased (Türgi, Kreeka, Rumeenia) ja võtsid alad ära. See võõrustas Bulgaariat Serbiast ja Venest ning lähendas Kolmikliiduga. Kas I maailmasõda oleks saanud vältida? Jah Ei *suurriigid ei soovinud sõdida *sõjalised liidud *maailmakaubandusega olid suurriigid *valitsusel puudus koostöö sõjastaapidega (riik ei teadnud sõjaplaanidest) tihedalt seotud sõda toob kõigile *rahvusvahelised org. puudusid
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna
Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja
Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30.oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. · 1918.aasta oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austria kapituleerus 3.novembril 1918. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp · Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid