Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks #1 Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaiTriinP Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
ppt

Rahvuslik liikumine Eestis

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine ­ haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline ­ erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik ­ Aleksander II võimulesaamine

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rahvuslik liikumine Eestis

Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse

Eesti ajalugu
thumbnail
3
doc

Rahvuslik liikumine ja venestamine

RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees ­ liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rahvusliku Liikumise eeldused ja tulemused

tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle. Andra Lepper 11B Carl Robert Jakobsoni välja antud ,,Sakala" võitles rahva õigluse eest. Samuti said ajalehes sõna võtta Eesti tolleaegsed kirjanikud. Jakobson oli üks eesti haridusi suureimaid arendajaid. Tema koostatud õpikud mõjutasid Eesti rahvakooli arengut. Jakobsoni võib pidada Eesti ärkamisaja tähtsaimaks tegelaseks. Venestamine üritas rahvusliku liikumist igati maha suruda. Kehtestati uued reeglid, asjaajamiskeeleks sai vene keel, kõik pidid seda oskama. Ka koolid viidi üle vene keelsele õppele.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rahvuslik liikumine, venestamine

RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad ­ õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell ­ tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen ­ postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne ­ kirjanikud, kunstnikud jt.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rahvusliku liikumise kujunemine

FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine, venestamine

Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur, vene õigeusu

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Rahvuslik liikumine Eestis 19.saj - Referaat

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ........................................................................7 7. 2. Sissejuhatus

Muusikaajalugu



Lisainfo

Essee teemal \"Rahvuslik liikumine - eeldused iseseisvumiseks\". Sisaldab põhilist infot selle teema kohta, aga ka autori omaarvamusi.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun