Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks (0)

Koostas: Mai Triin Puström
Klass: 11. Ki
Kool: Jüri Gümnaasium
detsember 2012

Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks

Essee

Selleks, et saaks toimida vaba ja iseseisev, teistest sõltumatu riik, on vaja eelkõige rahva tahet. Iseseisvus võib sõltuda riigi valitsejast, kuid olulisem on siiski see, kuidas rahvas oma riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus .
Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku .
Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen , Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson .
Jannsen andis välja Eesti ajalehte „ Postimees “, oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu . J. V. Jannseni sõnadel: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, pärisneb ka Eesti hümn.
Jakob Hurt aitas Jannsenit Vanemuise Seltsi tegevustes, oli Eesti Kirjameeste Seltsi rajaja ning tegi suure teene Eestile sellega, et kogus ka rahvaluulet.
Carl Robert Jakobson aga tegi kaastööd „Eesti Postimehele“, kuid ka asutas ajalehe „Sakala“. Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi töös ja igati propageeris karsklusideid.
Ma arvan, et kui ei oleks olnud seda kolmikut – Jannsenit, Hurta ja Jakobsoni , ei oleks eestlased tol hetkel saavutanud nii tugevat ühtsustunnet. Nende teened Eesti riigile ja rahvale olid väga olulised.
Igati tähtis roll oli eestlaste omaalgatuslikul organiseerimisel ja aktiivsusel rahva seas. Võidi ju luua neid seltse ja ühinguid, kui kui rahvas ei oleks aktiivselt nende tööst osa võtnud, oleks kõik unarusse jäänud. Seega oli äärmiselt vajalik lisaks seltside loomisele ka rahva osavõtt, mis kohati toimis tänu heale haritlaspõlvele, kui ka rahva enda suurele tahtele vabaks saada.
Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt suur roll.
Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma. Ma arvan, et ka koolihariduse levik oli selle perioodi üks olulisemaid osasid. Tänu korralikule kooliharidusele hakkas rahvas aru saama, kui oluline on oma riigi vabadus.
Eeldusi rahvusliku liikumise edukusele ning siis riigi iseseisvumisele oli palju. Kõige olulisemaks peanma koolihariduse levikut Eestis, kuna alles siis hakati koolis õpetajate poolt rahvuslikke ideid levitama. Tähtsuselt järgmine oli kindlasti rahva endi roll. See, et nad kõike seda kuulda võtsid ja sellega kaasnesid, oli kindlasti väga oluline samm. Haritlaspõlve tekkimine oli samuti tähtis, kuna haritlased olid just need, kes eestlasti julgustasid neid aktiivsemad olema. Kõik need tegurid olidki Rahvusliku liikumise eeldusteks iseseisvumisel.
1