Budism-hinduism-Hiina usundid (0)

Hinduism:
Kastisüsteem.
Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda 
paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas).
Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis 
puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma 
kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub 
sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda 
kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest.
Karma.
Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma 
tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus   saab. Heade ja isetute tegudega 
kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab 
hinge kinni taassünni ahelates. 
3 peajumalat.
1. Brahma - loojajumal, rajaja
2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja
3. Šiva - hävitusjumal, häving
Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. 


Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava 
maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu 
pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna. 
Inimese hing ehk aatman on hindude arvates osa maailmahingest . Inimese usuline 
ülesanne on vabaneda kõigest, mis seob teda nähtava maailmaga. Põhiline eesmärk on
mokšast (taassündide ahelast) vabanemine, mis tähendab inimese hinge sulandumist 
maailmahinge.
Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine.  Pühakirjad. 
Hinduismi pühakirjaks on veedad.
Hinduism Eestis.
Jooga-eestlase seas popikas,vaimse ja kehalise heaolu saavutamine, kuid tähelepanuta
jääb jooga usuline taust
Hare Krišna liikumine ametlikult al. 1990. - eesmärgiks armastus jumala vastu, mis 
vabastab inimese taaskehastumise ahelast. Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna 
Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu).
Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu 
pühendamine jumal Krišnale
Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad 
templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes 
indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism:
Pühakiri. 
Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, 
reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) 
*suutrad-evangeeliumid
*reeglid
*dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi
Uuestisünniahel ja mokša. 
2 ratast:
Samsara ratas-uuestisünniahel
Dharma ratas-õpetuseahel
Samsara ring ja Dharma ring.
Samsara ring - 
Dharma ring -  
Siddartha Gautama virgumise lugu. 
Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja 
surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust 
maailmast, kuid soovis siiski tutvuda eluga väljaspool paleed. Siddharta kohtas ikkagi
vanurit, haiget, askeeti ja surnut ning mõistis, et elu on kannatus ja muutis kohe oma 


eluviise. Ta istus bodhipuu ehk virgumise puu alla ning seal mediteerides mõistis ta, 
milline on elu.Virgumise hetkel sai temast Buddha.
Nirvana - seisund, kus on taassünni ahelast vabanetud.
Budistid üritavad mediteerimise ja õige eluviisi abil taaskehastumise ahelast vabaneda
ehk üritatakse saavutada nirvaanat. Budismi viimseks reaalsuseks on minata oleks ja 
seega kõikide ihade ja janude vaibumine. 
Jumalate roll/jumaltus. 
Budismis puudb klassikaline pilt looja jumalast, siiski austatakse Buddhat ja teisi 
jumalaid.
4 õilsat tõde. 
1) Elu on kannatus
2) Kannatuse põhjus on janu( surma-, elu-, lõbujanu)
3) Kannatusest ja janust on võimalik vabaneda
4) Kannatusest  vabanemiseni viib 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, toimimine,
eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine)
Mahajana ja Theravada budismi peamised erinevused. 
Mahajana ehk “suur sõiduk”, budismi üks suundadest, kuhu võivad kuuluda kõik 
inimesed, nende õpetuse järgi võivad paljud virguda. See on avatud uutele õpetustele 
ning praktikale - avatud koolkond. 
Levinud Kesk- Aasias, sealhulgas Korea, Hiina, Jaapan. 
 Liberaalsem (Euroopa ja muu)
Theravada ehk “väike sõiduk”, kuhu kuuluvad mungad, nunnad, askeedid; nad on 
teistest eraldatud ning väidavad, et Buddha õpetus on täiuslik ning seda pole vaja 
muuta. Traditsionaalne budism. Levinud Kagu- Aasias (Sri Lanka, Vietnam)
Tiibeti Budism. 
Budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. Mitmetahuline õpetus ja praktika, mis kasutab 
vadžrajaana (tantrismi) kõrval hinajaana, mahajaana ja dzogtšeni tehnikaid. 
Budistlikud kirjad jõudsid Indiast tiibetisse. India budistlikke tekste asuti tõlkima. 
Tiibeti budism on esoteeriline ja tantristlik. See on esoteeriline, sest selle järgi saavad 
pühakirju (suutraid) tõlgendada üksnes meistrid. See on tantristlik, sest selle järgi 
kiirendavad teed valgustusele (bodhi) teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema 
teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad.
Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeid.
Tähtis toiming on mõtlus (meditatsioon), millele võivad kaasa aidata teatud muudrad 
ja mantrad.    Edasijõudnud võivad ka uurida või ehitada    mandalaid    , mis aitavat kaasa  vaimsele arengule.
Oluliseks märksõnaks munklus ja kloostrid.
Tiibeti vaimne juht Dalai-Laama. Praegune 14. dalai.
(Wikipedia) Budism Eestis.


Tänapäeval tegutseb registri järgi Eestis 4 budistlikku kogudust (Tiibeti budismi 
koolkonnad).
Lisaks tegutseb rahvusvaheline budistlik ühendus Lääne Budistliku Vennaskonna 
Sõbrad
Budismi ja budistliku kultuuri tutvustamisel on roll Eesti Budismi Instituudil + teised 
budismipõhised ühendused
Taoism
Tuleneb sõnast tao, mis tähendab rada, teed või kulgemist, aga ka vaimset teed. Tao ei
ole jumalik jõud, vaid lihtsalt vägi, mis paneb maailma toimima nii, nagu see toimib. 
Konfutsianism
Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem. 
Hiina rahvausund. 
Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism.
Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal.
Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid.
Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid 
sotsiaalsed ja eetilised küsimused.
Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid 
tseremooniaid.
Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil mahajaana vormis.
Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele 
kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. 1. Hiinlaste iidne maailmapilt.
Muinas- Hiina religioon oli polüteistlik.
Peajumal oli Taevajumal, kõige aluse panija, looduse ja inimeste saatuse määraja ja 
inimeste tegude hindaja.
Lisaks kummardati arvukaid loodus- ja viljakusjumalusi ja vaime.
Erilist austust osutati kodukolde jumalale ja põldude jumalatele. Yang + Yin = Dao 
Maaviljeluskultuuris oldi täielikult sõltuvad loodusest. Õpetus maailmakõiksusest ja selle ehitusest vormus ilmselt I at alguseks eKr (samal 
ajal kui hindude veedad).
Selle kohaselt arvati universumis tegutsevat kaht teineteisele vastandlikku jõudu või 
printsiipi: yang ja yin. Kõik maailma eksisteerimise ajal olemasolev on tekkinud nende kahe jõu koosmõjust,
eraldi neil see loomisvõime puudub. Yang on mehelik, valge, soe, loov jõud. Yin taas on naiselik, öine, külm, passiivne ja 
salajane. Taeval on peamiselt Yang`i omadused ja maal Yin`I tunnused. Universumi kahte printsiipi kujutatakse lõpmatust sümboliseeriva ringjoonena, mille 
punane pool tähistab Yang`i ja must pool Yin`i. Dao- tee, elu seadus ja korraldus.


Kuigi Yang ja Yin on vastandlikud jõud, on nad oma olemuses siiski kooskõlas.
Seda ühtsust esindab Dao, mis on kõige maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni Yin ja Yang teineteist täiendades 
toimivad õiges vahekorras. Nii nagu loodus, on ka inimene kahest printsiibist sõltuv. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb 
Dao. Dao mõiste on kogu Hiina filosoofilise mõtlemise keskmeks. Dao tähendab sõnasõnalt “tee”, kuid avaramas mõttes ka tegutsemisviisi, elu seadust 
ja üleilmset seadust. Yin`i ja Yang`i koostegutsemist nimetatakse Taevaseks teeks. Inimese ülesanne on õigesti tegutsedes viia “oma tee” kooskõlla ”Taevase 
teega”.Hiinlaste vanas õpetuses maailmakõiksusest liituvad looduse Dao ja inimese 
Dao lahutamatult ühte. Õpetusse Yin`ist ja Yang`ist on segunenud konfutsianismi kui ka taoismi. Selle 
seisukohti on rakendatud praktikas muuhulgas astronoomia, geograafia, ajaloo ja 
eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. 
Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse 
vaimude maailma.
Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, 
haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel).
Kurje vaime püüti lepitada ohverdamisega, mis aja jooksul kujunes sümboolseks.
Hiljem põletati veel vaid paberist ohvriande või pakuti vaimudele toiduohvreid, mis 
pärast ise ära söödi. Esivanemate kultus.
Esivanemate austamine on hiinlaste religiooni vanim vorm.