Rehepapp kui eluviis (0)

I. Rehepaplus kui eluviis.
1.Rehepaplus – kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. „Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud.“ Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise , kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes.
2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida- Oskar , kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. „Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks“ (lk.20), manitseb Rehepapp . Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad . „Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära“(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep .
3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid kõik ja nii-öelda vaikival kokkuleppel, viidates sellele, et...“Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Meie eludki on varastatud ja iga päev peame seda uuesti näppama, et homseni hinges püsida“, väidab Rehepapp. Õigustuseks sellisele „võtmisele“ võiks olla tolleaegne raske elu ikke all, kui inimesed üritasid endal hinge sees hoida ja lapsi toita. Raamatus selle kohta paraku näiteid ei leidnud. Hing oli sees ja varastati, et saak maha matta või kõrtsis juua ja ennast täis õgida. Need on Katku sõnad (lk.106).
II.„Rehepapp“ - Eesti ühiskonna peegelpilt
1. Seigad raamatust, mis tänapäevalgi tüüpilised. Raamatus sõid suured Eesti hiired aida tühjaks ja kassi ka ei olnud Küll mõisahärra uue vilja muretseb, kinni maksab ja kassi ka veel ostab. Nii on ka meie paljude toetuste ja projektidega (EAS astus siin hiljuti väga suurde ämbrisse oma projektirahade jagamisega). Nuiame euroliidust raha, toetame ideid ja juba ette hukule määratud projekte ja küll selle pärast keegi kinni maksab. Mõisa köis, las lohiseb . Varastame ära, matame maha. „Teeme ära“ prügi vedeleb siiani lennuväljal. Ja hea, et Eestimaal üldse veel metsagi alles on. Muna-Ott käis välismaal ehk põrgus tööl, maksti hästi ja töö ei olnud hull. Vaevalt , et keegi kipuks võõrsile sama palga eest, mis siin makstakse. Tagasi tulles saad ainult peremehe tagant varastades ära elada (Oti töö kirikuõpetaja juures). Varastada tohivad ainult oma küla inimesed, võõrad loobiks kividega surnuks . Raamatus kukkus küll kase otsast alla. Meie eliit topib tasku ja jääb vahele, manitseme pisut ja anname tingimisi . Poevarga paneme aastateks trellide taha. Imbi ja Ärni võtavad sealt, kust võtta ei ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult.
2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad, mõõdutundeta ahnitsejad: Aida-Oskar, Imbi ja Ärni, toatüdruk Luise .
Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab
vana parunessi asju enda omadeks, jagades piskut tagasi, kui teisel enam särkigi ei ole, isegi
surikleidid näpatakse ära. Paralleeliks meie enda valitud ladvik, nende autoliisingud, tohutud
kuluhüvitised ja siis jagatakse näpuotsaga sotsiaaltoetusi ja pensioni/palgalisa.
Ajakirjandusest jooksis hiljuti läbi artikkel, kus oli mainitud , kui palju lastetoetusi saaks maksta ühest saadiku kuukulust. Väga palju. 2. Pisivargad ehk natukene võtjad: Rehepapp, Räägu Rein ja Liina, kubjas Hans. Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra käest kassi ostmiseks raha välja.Paralleeliks ehk osad meie lugupeetud ärimehed, kes lasevad firmad pankrotist läbi, et siis uuega taas tuhast tõusta. Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb. Rein Kilk on oma pankrottidega tihti tulipunktis olnud. 3. Peremeeste tagant näppajad: Muna-Ott ja toapoiss Ints . Ott varastas põrgus isegi Vanapagana kui tööandja tagant, samuti tassis ära kõik kirikuõpetaja Mooseli majapidamisest, Ints pidas paruni asju enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi , ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema. Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid
III. Eesti rahvausund ja „Rehepapp“.
1. Novembris on Kadri - ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid toitu maitsma ja paluti karja ja põldu kaitsta. Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine . Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda. Kivirähk on raamatusse pannud hulgaliselt motiive muistenditest, igasugustest mütoloogilistest olenditest, keda inimesed võtavad kui elu osa, iseenesestmõistetavalt. Autor suhtub asjasse muidugi huumoriga aga ei astu üle hea maitse piiri.
Räägu Reinu tare on varjurahvast täis, aga karja ja põllu kaitsmisest küll juttu ei ole, põhiliselt huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks.
2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) – rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt –Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma . Katk – võis võtta ükskõik kelle kuju, tuli õhtul ja päeval puges peitu . Teda võis üle kavaldada, millega rehepapp ka hakkama sai. Näkk, kes üritas hobuse kujul Imbit-Ärnit jõkke meelitada, tondid, kes pugesid kiltri naha sisse, kodukäijad, kes metsas müdistasid ja Nõid Minna, kes oli tark ravitseja-naine, segas vahepeal ka mõned kasulikud joogid ja kaetas kellegi ära.Terve issanda loomaaed . Ääretult mõtlemapanev lugu ja milline äratundmisrõõm...
Varmo Rjabinin 12s