Realism eesti kirjanduses (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

EESTI KIRJANDUS: REALISM
Üldiseloomustus

Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline
Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak)
Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust.
Põhiliselt eepilistes, jutustavates žanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid )
Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse üle-kriitika
Esimene realistlik romaan J. Järve „Vallimäe neitsi“

Eduard Vilde

Esimene jutt „Kurjal teel“ krimijutt Peterburi elust
teine jutt „Musta mantliga mees“ põnevusromaan
kolmas jutt „Põletatud peigmehed“
Töötab „ Virulase “ toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees , jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut
Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega „Suguvend Johannes“
2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu.
Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt -> kasvad eluline tõetruudus („Kippari unenägu“ „Värstriku Aadu“)
1896 „Külmale maale“ – eesti esimene realistlik väärtteos
„Raudsed käed“ – esimene töölise elu kujutav raamat
1902-1908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet
1905 I revolutsioon –Vilde toetas seda nt“ Tooma tohter“ (see revolutsioon suruti maha)
1905-1907- Vilde välismaal pagenduses -Helsinkis
Näidendid- „Tabamata ime“ (Tekkiva kodanluse kuulsusejanu)

Juhan Liiv

Põhiliselt luuletaja
Jutustus „Vari“-19. sajandi keskpaiga mõisa ja vaesteküla elu kirjeldav teos. Mõisa kujutamine pole realistlik. Vaesteküla elu kujutamine on realistlik. Peategelane on Villu. Vaesteküla nimi on Kukulinn, villu on sealt päris. Toimub mingi akšjööön, Villu saab mõisahärralt 60 kepi hoopi. Läheb selle peale nõdrameelseks. Teos lõpeb idülliliselt.
Jutustuste kogu „Kümme lugu“-läbinisti realistlik teos.
„Käkimäe kägu“
„Nõiatütar“ – sealt tulnud väljend plära-lära-leenu.

Näitekirjandus
A. Kitzberg

„Tuulte pöörises“ 1906. (Sai näidendi võistlusel esikoha)
Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg . Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte-särk-värk.
„ Libahunt “ (on romantilisi jooni, rahvausund oluline)
Tiina on rahvaravitseja tütar(külast eraldatud, vaba), on julge. Ema süüdistatakse nõiduses, viiakse kiriku juurde häbiposti, pekstakse surnuks seal. Tammarude peremees ja sulane olid kohustuslikus korras kirikusse tulnud ja nägid seda pealt. Tiina läks Tammarude ukse taha, tammarud võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti „ tagumine paar välja“ margus pidi püüdma kas mari’t või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid , Margus läheb püssiga välja neid maha laskma . Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle.
Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab , et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes.
Näidendil on hea kompositsioon . Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel).
„Kauka jumal“ (*kaugas= rahakott )
Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud.
„ Laurits “ Draama (*laurits-tulekahju)
Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest.
„Enne kukke ja koitu“
„Neetud talu“

Luule

Realism luules hilines veel rohkem kui proosas .
20. sajandi alguses oli veel romantism . Kirjutati isamaalisi luuletusi, pseudomüütilisi luuletusi, motiivid kordusid, kaotasid elujõu. Ilmus koguteos „Eesti luuletajate lillekimp ehk 200 õiekest ühe varre pääl“
Tasapisi hakkavad luulesse ilmuma uued jooned, kergem häälestus, isikupärasemad tunde toonid.
Ajajärgu suurm luuletaja Juhan Liiv. Tema luule teemad: loodus, armastus, isamaa!, mõtteluule ehk seisukohavõtt ühiskondlike nähtuste kohta.
Jakob Liiv-õpetaja, juhani vend
Jakob Tamm-viljeles lüroeepilist (luulevormis, värsid ja salmid , aga omab ka tegelaskonda ja sündmusi) luulet. Kirjutas ballaade (nt. „Orjakivi“); valme (nt.“Punik“)
Anna Haava-õpetaja; teemad: loodus ja armastus

„Noor-Eesti“

Rühmitus sai alguse salajastest õpilasringidest. Ei rahuldatud venestatud koolide pakutuga, loeti juurde maailma kirjandust.
Hakati välja andma oma albumeid. Gümnaasiumi õpilane G. Suits toimetas kolme albumit nimega „Kiired“
Tartus eksisteeris koolide vaheline ring: „Eesti Külvaja“. Korraldasid Koidula mälestusõhtu, mille eesti neid karistati.Rühmitus lagunes.
1903.a. tekkis uus ring, mis kavatses välja anda neljanda albumi. See ilmus 1904.a., kandis nime „Noor-Eesti“, siis saab alguse rühmitus „Noor-Eesti“.
Antakse välja kuus numbrit albumeid ajavahemikus 1905-1915. G. Suits toimetas need.
Juhtfiguurid: G. Suits ja Fr. Tuglas .
Albumites avaldatakse noorte loomingut. Esimeses kahes albumis on kõrvuti vanema põlve ja nooreestlaste looming. Alates kolmandast albumist ainult nooreestlaste looming.
Kirjutavad: M. Under, Semper , A. Alle, J. Barbarus , Visnapuu jt.
Kritiseeriti vanema põlve kirjanike loomingut
Albumitega ühinesid ka kunstnikud , kes illustreerisid nooreestlaste töid nt. N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt.
Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega.
Noor-Eestlased väärtustasid eriti K.J. Petersoni ja Juhan Liivi loomingut.
Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vene ja poola modern luulet.
G. Suits on öelnud: „Elame euroopalist kultuuri. Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks“
Noored eestlased taotlesid kunstiliset täiuslikkust, puhast ilu, tõstsid esile üksikisiku kordumatuse.
Pärast kuuendat numbrit jäi kõrgkultuuri tasemel ajakiri Noor-Eesti seisma. Neid kritiseeriti ägedalt ja nad vastasid sama ägedalt.
Tegevus vaibus Esimese Maailmasõja ajal. Olid küpsenud iseseisvaiks autoreiks, polnud enam rühmituse tuge vaja.

„Noor-Eesti“ saavutused

Suitsu ja Ridala head esimesed luulekogud , mis püsivad tänaseni
Tuglase kunstipärased novellid, mis elavad tänaseni.
Romantilised , naturalistlike sugemetega proosa teosed.
Andsid välja Petersoni ja Liivi loomingut
Albumites hea keel ja stiil (Johannes Aavik tegi albumitega koos tööd-oli keeleteadlane , rikastas sõnavara ja parandas grammatikat)
Keel kõlav ja ilus
Arendasid kirjandus kriitikat ehk arvustamist(eriti Tuglas ja Suits)
Edendasid kirjastamis kultuuri (albumid kaunilt kujundatud)
Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked)
Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele .

Gustav Suits

30. nov. 1883-23.mai 1956

Luulekogud:

„Elu tuli“ 1905, Helsinkis
Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid
*võitlusmeel ja isamaa
*vabadusideed
* armastus
„Tuulemaa“ 1913
Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus
*Kodumaa ja aeg
*konkreetne armastus luule
*omapärased loodusmotiivid
*tema tippkogu. euroopaliku kunsti tase.
„Kõik on kokku unenägu“ 1922
Teema:* poeetiline isiku ja aja kogu
*armastus, maailmasõja teema, inimsuse kaitse, loodus, inimlik

lähedus, vabariigi vaimustus ja mitte vaimustus.

„Tuli ja tuul“ 1950, Rootsis
Teema: *mälestuslik-lapsepõlv ja tartu
*värsse vaenulikust ajast-eesti lähiajalugu(sõjad, küüditaminejne)
*eleegiline paoluule-pagulastest
*armastusluule

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 72 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aj90 Õppematerjali autor

Kokkuvõttev konspekt realismist eesti kirjanduses. Sisaldab: üldiseloomustus, eduard vilde, juhan liiv, kitzberg, luule üldiseloomustus, noor-eesti, gustav suits
Üldiseloomustus

Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel.
Hilistekkeline
Naturalismi mõjud.
On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak)
Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku.
Anti välja ka tõlkekirjandust.
Põhiliselt eepilistes, jutustavates žanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid)
Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse üle-kriitika
Esimene realistlik romaan J. Järve „Vallimäe neitsi“

realism eesti kirjandus vilde liiv kitzberg noor-eesti suits

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+) Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus

Kirjandus

doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism.

Eesti keel

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon,

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente

Kirjandus

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud)

Kirjandus

doc

Suuline arvestus kirjanduses

teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja

Kirjandus

doc

11.klass kirjandus

August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost

Kirjandus

Rohkem sarnaseid