50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Claude16
Õppematerjali autor
Seda nimetatakse Kunda kultuuriks, leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul. Tegemist oli küttide ja korilastega, põllumajandust veel ei tentud. 7. Aastatuhandel eKR hakkas Lõuna- ja Kesk-Leedus kujunema Kunda kultuuriga tihedalt seotud NEEMENI kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega. - Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast
selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud sakslased kasutasid siin esimest korda Eestimaal kiviheitemasinat piiramine lõppes läbirääkimistega, vanemad sõlmisid piirajatega rahu 1211. a suveks valmis eestlastel suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine; kui linnust piirati, jõudis Riiast kohale suur sakslaste abivägi ja linnusest tormasid välja ammukütid eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma
......................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................
aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada. Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri. Piir Lätiga on üsna noor. See tõmmati alles 1920. aastal, kui mõlemad riigid iseseisvusid. Lepiti kokku, et piir on etniline, s.o. järgib eestlaste ja lätlaste asualade piiri. Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse pärast tekkis mitmeid tülisid, mis siiski õnnestus rahumeelselt lahendada. Lõplikult kinnistus Eesti-Läti maismaapiir 1927. aastaks. See elas muutusteta üle Nõukogude okupatsiooni ega ole tekitanud olulisi vaidlusi ka pärast taasiseseisvumist. Merepiirid. Mereriigina on Eestil ka merepiir
Lätlased väidavad et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu. Samas latgalid oli ka anastajad.olid nad ajajooksul liikunud nii põhja-suunas tõrjudes tagasi eestlaste hõime ja lääne poolt liivlasi. 2)kuralased- Kuršid, kuramaa poolsaarel v.' põhjarannik mis oli kuramaa liivlaste oma. Suurim olulisem keskus Grobina. 13 saj üritati kuralaste alasid kokku liita ühtseteks aladeks.kuralased langesid ristisõdijate rünnaku alla siis ei saanud sellest asja. Seotud varasematel viikingite tagasi tõrjumisega 12-13 saj muutusid ida.mere paganatakse. 3)semgalid-Väina jüe lääne pool, jõukaim ja arenenum hõimu liit. Ei kannatanud rünnakute all, ei
kuviatati seda Küla Sumbküla talud keset põlde tihedalt koos, ridaküla Ida-Eesti voortel, hajaküla Lõuna- Eesti künklikul maastikul Kihelkond teatud piirkonna küladest Maakond Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala maavanem malev Välissuhtlus 1154 al Idrisi Lõunas eestlaste retked latgalite vastu leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus
kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks.
tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904 Rahvuslaste uus põlvkond; venestuse taandumine: 1890ndatel aastatel hakkas märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust. Paljud Eesti tudengid hakkasid tundma end kui eestlased ja ei tundnud häbi üle selle. Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid