Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda väljamõeldud anekdoot. Mulle endale ei meeldi väga anekdoote rääkida ,aga kuulata neid mulle meeldib ja saab sõpradega naerda. Muinasjutud on rahvajutu üks peamisi liike. Muinasjutt on väljamõeldud jutt, mis koosneb üldiselt loomadest, imeesemetest ja nõidumisjuttudest, mida tegelikult pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõp...
Tegemis on salumetsanimelise tammikuga, mis asub suhteliselt kõrgel moreenseljandikul. Kaitseala suurus on 12 hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10
geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) Nimi Maht m3 Ümbermõõt m Kõrgus x Pikkus x Laius m Vahase I rändrahn 261 31,7 5,1x12,2x8,2
.................................................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 10 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. ........................
viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma
Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: - Rahvaluule/folkloor – folkloristika - Muinasteadus – arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia) Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor – Walter Anderson Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis 1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline Rahvajuttude enesekontrolli seadus Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961)
Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust.
Klassikaline itaalia sonett koosneb kahest histe riimidega nelikvärsist ning kahest vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõutikõlavat, selget ja sünonppmirikast keelt. Ülesehituspidi väljendama terviklikku mõtet. 4+3+3 peata sonett 4+3 pool sonetti 4+3+3+4 sülisonett 3+3+4+4 pööratud sonett 4+4+4+2 inglise sonett Sonetti pärg koosneb 14 sonetist. Novell tekkis hiliskeskajal; tekkinud rahvalikust lühijutust novella, mis sarnanes fabilooga; 13 saj lõpus ilmus rahvajuttude kogumik mille pealkirjaks oli ,,Noellino" Novelli tunnused: eetiline väikevorm, sündmustik ei ole täielik, vaid kujutatakse üksikuid episoode, kontsentreerus kõige tähtsamale, vähene tegelaste arv, ei näidata tegelaste arengut, sündmusi palju lõppeb puandiga. Novellett-novelli hästi lühike variant. Giovanni Boccaccio- peetakse kunstilise zanri rajajaks. ,,Dekameron" (kümmepäevak) raamjutustus. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest villase.
Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel Theophile’ist” esimest korda kirja pandud lugu inimesest, kes maiste hüvede saamiseks tegi lepingu kuradiga; hiljem on seda lugu erinevates variatsioonides väga palju kasutatud.) EEPIKA 1. Rahvajutud ∙ THYL EULENSPIEGEL rahvajuttude kangelane AlamSaksamaal ja Flandrias. Kaval vembumees, sarnasus KavalAntsuga. Belgia kirjanik Charles de Coster kirjutas teose (1867) , milles vembumehest on saanud rahvakangelane, Madalmaade vabadusvôitleja Hispaania ülemvôimu vastu. ∙ ROBIN HOOD lôbus rahvakangelane Inglismaal 2. Allegoorilised jutud ALLEGOORIA on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline
folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et
idee. Siiski on mõndagi tema loomingust (algkujul või ümberjutustusena) jõudnud ka laste raamaturiiulile, eelkõige muidugi muinasjutud. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on eesti lastekirjanduse arengut tugevasti mõjutanud. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J. W. Goethe ja A. H. Hoffmani vastavad teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase. Kreutzwald kuulus uue kirjaviisi järjekindlamate toetajate hulka Eestis, kasutades seda oma kirjutistes, ja ühtlasi vana kirjaviisi kasutajaid halastamatult kritiseerides. võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt.
Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140
Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta lahkus eestist kohe peale tisleri kutse omandamist, sest süda ihkas ikka kunsti poole, mida Eestis polnud võimalik õppida. Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal.Kuigi skulptor elas kodumaal suhteliselt vähe aega, oli tema looming siin siiski tuntud ja hinnatud. Tuntuse andis talle eesti rahvajuttude ainetel loodud mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Koit" ja ,,Hämarik", ,,Kalevipoeg" ning ,, Linda" .Tuntud olid ka portreebüstid tolleaegsetest tuntud kultuuritegelastest nagu Koidula, Jansen, Kretzwald ning Hurt. Peale skulptuuri teoste loomiste olid tal muudki harrastused nagu muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit näidendeid, luuletusi, jutte, meeleolupilte kui ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A
nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv
põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse
Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses.
kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming: Laste- ja kodumuinasjutud( ,,Kinder-uud Hausmärchen") 1812-1815. Grimmide muinasjuttude eesmärgiks oli autentsuse säilitamne, W.Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise
Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule. Ideaalne on unejuttudena kasutada rahvajutte ning liikumise tunnis teha rahvalaulude saatel temaatilisi tantse. Rahvalooming misstahes vormis- jutt, mäng, laul- on juba oma olemuselt sünkreetiline. Rahvajuttude jutustamine, koos arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud piisavalt etendada rahvajutte ja osaleda rahvamängudes, saavad hiljem hõlpsasti hakkama ilmeka lugemisega. Rahvajuttude ja laulude esitamine õpetab last osalema dialoogis, mis on aluseks hariduse ja kultuuri omandamisel- osata jälgida ja mõista teise inimese kõnet ning teha ennast jälgitavaks ja mõistetavaks. (Müürsepp 2001: 8-10)
meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri
Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17
Paljud rehepapiga. Ja mõned salaja ka Muna Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk November " , mis läheneb uudselt vanade rahvajuttude ainele. Fantaasia- ja huumoriküllased on tema lasteraamatud ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Leiutajaküla Lotte", samuti laste animafilmide stsenaariumid, näiteks ,,Tom ja Fluffy ". Tema näidendid: ,,Eesti matus ", ,,Kalevipoeg", ,,Teatriparadiis". Ta on kirjutanud ka lastenäidenid, mis on ilmunud kogumikus ,,Sibulad ja sokolaad". Kõige menukam raamat oligi ,,Rehepapp'' , mis on siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites.
keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks. Näiteks ühe järgi läinud Helme koopast maaalune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde, teise ja veelgi fantaasiarikkama järgi - Viljandisse. Räägitakse ka, et Moosese kirikus olevat vanasti mungad jutlust pidanud. Kokkuvõte Olen käinud vanematega Helme koopasdes, Seal oli päris hirmuäratavalt lahe . Aga seda referaati tehes sain ka väga palju uut ja huvitavat teada , mida poleks varem osanud arvatagi
20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse
kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel.
– Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Rahvajuttude enesekontrolli seadus • Sõnastas Walter Anderson 1923
tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on
monoloogiline, ,,Fiammetta" Novell- lühike Marguerite de Navarre-Navarra ,,Novellino"e Sada Narrus Erasmuse N proosajutustus, üks kuninganna, 16.saj, vana novelli- 13. saj satiiri ,,Narruse tegevusliin, teema või platoonilise armastuse ideaal, Itaalia anonüümne kiitus" peategelane, konflikt, vähe tegelasi, peateos ,,Heptameron", rahvajuttude kogumik kujutati naisena Zanri rajas Boccaccio tegelaste hingeelu oma teosega ,,Narruse kiitus"- ,,Dekameron" Erasmuse filosoofiline satiir Olustikuline ,,Othello"- Ophelia- ,,Hamlet",
Aforism- mõttetera,efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus. F.de la Rochefoucauld:Väljapaistvamaid esindajaid.Prantsuse hertsog.Pärast tormilist noorust hakkas ta huvi tundma kirjanduse vastu ning võttis oma eluvaatlused kokku teoses "MÕTISKLUSED EHK MORAALSED SENTENSID JA MAKSIIMID". Maksiim-üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna. Jean de la Fontaine:Suurim valmimeister.Temaatika võttis ta enamjaolt antiikkirjandusest,kuid lisas prantsuse rahvajuttude ainest,idamaiseid motiive,kaasaegseid elulisi süzeid ja sotsiaalset allteksti.Omane on riimikasutus.Lood on kirjutatud muinasjutulises vormis Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt,mille tegelasteks on tavaliselt loomad.
vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 11. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. 1. teaduslikud väljaanded · Kõikide tekstide väljaanded · Teaduslikud antoloogiad 8 2
A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korralike professor; hiljem Kieli ülikoolis; Veendunud ajaloolis-geograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimus (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm. Rahvajuttude stabiilsuse küsimus huvitas rahvajuttude levimisel alles jääv kontekst. Jutu stabiilsuse tagab mitmelt erinevalt autorilt kuuldust olulisima meelde jätmine. Juttude lokaalsed redakstisoonid, normaalkuju (üldised seaduspärasused). Folkloristikazanrid Zanrianalüüs Sisu pühakulegend; Vorm aheljutt; Struktuur korduslaul; Kontekst tantsulaul Funktsioon hoiatusmuistend; Levik rändmuistend
uurida. Esindajaid: Anderson, K. Krohn. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Toimus 19.saj teisel poolel, tekkis huvi rahvaluule enese vastu (Hurt), Eiseni mõiste rahvaluule, rahvaluule kogumine ja väärtustamine, väljaannete publitseerimine. Erinevad meetodid ja koolkonnad. Joonistusid välja teadusharude vahelised piirid. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor. Veendunud ajaloolis-geograafilise meetodi jälgija. Enesekontrolliseadust võib vaadelda seletusena selle kohta, mis toimub rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest.
Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920- 1939. Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi
12. Kas Vanapagan sai õndsaks? Põhjenda. Jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. Lunastusest saab justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi. 13. Milliseid arhetüüpseid tegelasi, motiive leidub selles teoses? Arhetüüpsed tegelase: Vanapagan, ingle. Arhetüüpsed motiivid: Leping jumalaga, ohverdamine, saatus, paradiis, põrgu. 14. Rahvajuttude Vanapagan ja Kaval-Ants? Jürka ehk Vanapagan on rumalam ning Kaval-Ants "targem" pool. Vanapagan tahtis ainult õndsaks saada, ta ei soovinud kellelegi kurja. Kahjuks kasutas seda kohe ära Ants, kes oskas valetada samamoodi nagu hingata. 15. Millised on selle teose paralleelid tänapäevaga? See raamat kritiseeris tolleaegset ühiskonda. Kõik need probleemid esinevad ka tänapäeval. Miski pole muutunud. Inimese loomus jääb alati samaks. 1. 1. Karu tapmine lk 22. 2
Mõju : Asustati esimene eesti erakond. Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamendtaarse võitluse kogemused. Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas. 15.Iseseisvuse kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud eesludsed. Kultuurilised : Ühtlustus kirja keel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajakirjad. Kujunes välja rahvastik haritlaskond, eneseteadvustust tugevdasid suur üritused, folkloorid ja rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid, tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised. Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920
silmas pidades - Rahvaluule ja pärimusrühma omavaheline seos ei ole tasandil teemade ja motiivide levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile - Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima (s.o. tegurid, mis kujundavad pärimuse vaadeldavas aeg-ruumis just selliseks nagu see on) 25. oktoober Rahvajutt (jutustamine) ja selle seos jutuvälise tegelikkusega - Rahvajuttude liigitus - Jutustamise uurimine - Näiteid uurimisviisidest Rahvajutuliigid: - Muinasjutt muisten (Grimmid, Kreutzwald) - Naljand-pajatus (Hurt- naljand; pajatus Loorits, Laugaste) 20. sajandi II poolel: - anekdoot kogemus- (elamus)jutud - Tänapäeva muistend elulood Hurt ei arvanud pajatusi rahvaluule hulka. Kogemus on kokkuvõte ning ei pea olema seotud konkreetse inimesega; sobivad ka kollektiivid
kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise
4) Muinasjutt on imemuinasjutt 3.3. Kuldkalake 1) Kindel algus elasid kord 2) Kindel lõpp nii jäid vanataat ja vanaeit.. 3) Arvukordused 3 tegelast vanataat, vanaeit ja kuldkalake 4) Muinasjutt on imemuinasjutt 8 Kokkuvõte Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlusi ja meelelahutust. Muinasjuttudel on omad seadused
ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the beanstalk). Rohkearvulisi vaatlusvõimalusi esindagu mõned tunnuslikud artiklipealkirjad Das Mädchen ohne Hände. Ein Märchen ohne Inzest (Heino Gehrts), Into the Endzone for a Touchdown: A Psychoanalytic
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
poleks, siis pole ju mõtet Põrgut ja Taevast hoida niisugustena, nagu nad on. Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada. Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks Kaval Antsu jaoks. Teema on võetud rahvajuttude tsüklist Kaval Antsust ja Vanapaganast. Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub, elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maaarmastuse motiive. Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud. Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada,
Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust.
käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Eraldi vitriinil on välja pandud vanad fotod.Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum.Paljud Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumi eksponaadid on seotud vanausuliste ajalooga ja räägivad ka huvitavast ja imeväärsest kandist - Peipsiäärest, kui paigast, mis on rikas rahvajuttude ja legendidega, mis on seotud eesti eepose kangelasega - Kalevipojaga. Muuseumis on püsiv näitus (maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Muusika- ja Kunstikooli õpilaste kunstitööd). Varnja elava ajaloo muuseum on avatud 2002.a Varnja Perekonna Seltsi juhatuse otsusega ja 2005.a on samas majas avatud ka Varnja kalameeste muuseum.Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate vanausuliste elulaadist XIX sajandi lõppust - XX sajandi alguseni
Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 12. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. · allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus.
tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaz, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis. MUHU MUISTENDEID TONDIKIVI Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi. Rahvajuttude järgi põlenud seal reede öösiti imelik tuli ning ka vaimud tantsinud kivi peal. Ühel reedel tulnud üks külamees keskööl kõrtsist koju. Kodutee viinud kivist mööda. Mees olnud küll hirmu täis, aga teist teed ei olnud. Kivi juures lennanud järsku punane kukk kivile ja hüüdnud: "Akselihohhätasprink, kolme aa`pärast ma tulen sind jälle vaatama." Mees kohkunud hirmsasti ja jooksnud koju nii nagu jalad võtsid. Kodus ei uskunud keegi tema juttu, pannes selle joomase pea arvele
Teise maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu. Tammsaare viimaseks romaaniks jäi "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aluseks on populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast. 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publitsistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See
sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R
-puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt) -suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism) * Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis *regilaulu regioonid: p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa l-eesti - halliste, karksi *liigi paradigma rajaneb pm-le, et rahvaluule jaguneb seesmiselt mingite tunnuste järgi - teksti pikkus, algriim rahvajuttude puhul e kuidas jutt peegeldub reaalelus, teksti pikkus, mis on üleloomulik jne. toimub akadeemiline rakendus - teksti väöliste tunnuste puhul määrati kindlaks süsteem. *rahvalaulude liigitus Herbert Tamper järgi (netist?) kui laugastel jagunes lüroeepika ja lüürika, siis tamperel on a rühma laulud ja b rühma laulud, kui ta toob juurde paar tunnust, mida laugaste ei arvesta: tekstide elu loomulikus keskkonnas ( nt kus neid lauldi) e: a) viiside juurde toomine
annaabi.ee 
