10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
Sõnade kirjapaneku järgi oletatakse, et p/t/k hääldusid tugevamalt kui praegu. Astmevaheldust tänasel kujul veel pole. Laadi- ja vältevaheldus on kujunemas. Sisekadu pole lõplikult toimunud, lõpukadu on toimumas. Järgsilbi kokkutõmme on toimunud. Omastavas käändes esineb -m/-n lõpp. Sõnavaras omapärased tüved. Sel ajal on keeles vanu jooni, mis lähendavad seda läänemeresoome keeltele, mida täna pole. 4. 16.saj põhjaeesti kirjakeel (Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jm käsikirjalised tekstid) Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16.saj. Trükikunsti leviku ja reformatsiooniga (tähtis oli rahvakeelne jumalasõna) algab kirikukeele ajastu võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni käigus sünnib eestikeelne kirjasõna. 16.saj kirjasõna on vähe säilinud sõdade ja 2 kristliku suuna vastanduse tõttu.
vähe, valitsev klass võõrad. Alles XV saj alul hakkas kirik tasapisi tähelepanu osutama vaimulike rahvakeele oskusele. XV saj lõpust ja XVI saj algusest säilinud mitmeid teateid mittesaksa jutlustajatest. Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis reformatsioonikirik, kes rõhutas rahvakeelsete usutalitluste tähtsust, tegi vajalikuks rahvakeelsete vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku
ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked
See pidi täitma nii ,,saksakooli" kui ,,ladinakooli" ülesandeid: madalaima (III) klassi õpilased õppisid peamiselt saksa keeles, kahes kõrgemas klassis aga tehti seda ladina keeles. Sajandi keskel muudeti Tartu linnakool ladina kooliks. Seal võis olla üksikuid eestlastest õpilasi. Ladina koolis õpetati, lisaks kirjutamis- ja lugemisoskuse ning alghariduse andmisele, ka muusikat ja koorilaulu ladina keeles. Wanradt-Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis 1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea
a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked
määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
suhtumine. Ütles, et jumalad on rumalatele, et neid vaos hoida – läks Augustese arvamusega vastasseisu. „Läkitused“ on naiskangelannade kirjad armastatud meestele, nt. Penelope, Medeia jne. Näitab meisterlikkust kangelannade kujutamise näol. „Armastuse kunst“ „Ars Amatoria“ paroodilisdidaktiline – kasvatav, õpetav. Kust ja kuidas leida armastatu, kuidas armastust hoida? „Ravimid armastuse vastu“ – mõtted armastusest viib mujale füüsiline töö ehk põllutöö, reisimine, sõda. II periood - mütoloogiale keskendumine. „Metamorfoosid“ ehk muundumised. Kirjeldab ilukirjanduslikult kreeka ja rooma moondumismüüte. Inimesed muutuvad loomadeks jm. 250 muutumismüüti, mis moodustavad tervikliku teose. Algab maailma loomisega, lõpeb Julius Caecari muundumisega komeediks. Hamiltoni kirjapandud müüdid on Ovidiuse nime alt leitavad. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal kirjutatud teos. Kalendritähtpäevad kuude kaupa,
o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid