Kodune töö väikelastekirjandus katekismus (0)

Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin , politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm.
Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt.
Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958),
Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961),
Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976).
------
kate.kismus RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Kieveli katekismus
Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 1515– 1527 ) ettevõtmisel.
[redigeeri]Taust
Alates 1420 . aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud.
----
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell . Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas.
Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest.
Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Hellmuth Weiss 1929. aastal ühe koguteose kaane täitematerjali hulgast. Too raamat oli köidetud arvatavasti 1540. aastal Tallinnas. Säilinud lehtede hulgas on lõpulehekülg, millel on andmed trükkija ning trükkimise koha ja aja kohta. Raamatu autorluse andmed on Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli 1537 a. sissekandes.
Väike katekismus
80 lk.
Püha Pius X kompendiumist. „Väike katekismus“ on osa püha Pius X 1913.a. ilmunud suurest kompendiumist, mis sisaldab katekismust lastele, n-ö väikest katekismust ja suurt katekismust. Eestikeelne „Väike katekismus“ sisaldab esimest kaht – katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja.
Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud.
Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal „Eesti rahva ennemuistsete juttude” eessõnas. Juba 140 aastat on eestlased Kreutzwaldi rahva suust korjatud ja üles kirjutatud lugusid nautinud, alates 1951. aastast koos Günther Reindorffi imetabaste illustratsioonidega. 43 lugu, millele lisanduvad 18 paikkondlikku juttu , on sügavale eestlaste südamesse pugenud, jäädvustades ja edasi andes eestlasele igiomast. Seekordse trüki puhul on püütud leida üles kõik Günther Reindorffi illustratsioonide originaalid, et saavutada maksimaalne originaalilähedus ja trükikvaliteet.
Missugune ärksa vaimuga mees ei peaks rõõmuga tunnistama, mis armast ajaviidet temale ennemuistsed jutud lapsepõlves on teinud?