Dekameron, Canterbury lood, Heptameron - võrdlus (0)

Boccaccio „ Dekameron “ e 10 päeva lood 1349-1353
Geoffrey Chaucer „ Canterbury lood“ 1327
Marguerite de Navarre „Heptameron“ 1359
Allikas ja eeskuju
Dante „ Jumalik komöödia“; itaaliakeelne anonüümne rahvajuttude kogumik „Novellino“ e „Sada vana novelli“; keskaja ladinakeelsed jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid ; prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud anekdoodid , suulised pärimused ja elujuhtumised
Rüütlikirjanduse süžeed (parodeeris); prantsuse „Rebaseromaan“; Dante „Põrgu“; „ Decameron “; fabliood, leed, loomavalmid, pila, miraaklid, moraaliallegooria
Eeskuju: „Decameron“. Novellid põhinevad tõenäoliselt Francois I ja Navarra õukonna juhtumistel. Kasutab lugusid, millele on ise tunnistajaks olnud või on neid kuulnud .
Kompositsioon
Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise kümnel päeval 1348 . aastal Firenze lähedases villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt jaguneb 4 ossa . I kirikutegelaste ihnsus , silmakirjalikkus; II vaheldusrikka saatuse teema; III mõistuse võidukäik; IV helduse ja kirikutegelaste kiitus
Teos koosneb 24 jutustusest, millest osad on katkendlikud. Raamjutustuse on palverännak T. Becketti hauale. Lugude vahel on sujuvad üleminekud, raam ja lood on tihedas seoses
Raamjutustusega ümbritsetud 72 novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu peatuvad tervisevetelt tulles tormi eest kloostris . Novellid lõppevad moraliseeriva arutlusega.
Autori eesmärk
Leevendada armunud naiste hingevalu ja neid lõbustada
Ajastu edasiandmine, kaaskondlaste ja aja portreteerimine
Lõbustamine, inimhinge uurimine
Õhkkond
Harmooniline, maine, optimistlik ja elujaatav õhkkond, mille 7 neidu ja 3 noormeest oma vestluste, tantsude ja lauludega looduse taustal loovad.
Irooniline
Õilistav ja kõlbeline armastus
Temaatika
Usuline korruptsioon ja munkade liiderlikkus,; inimeste patud ja nõrkused; eraelulised seigad ; abielurikkumine , armukadedus; kohtunike korruptsioon
Usuline korruptsioon; maised rõõmud; seisuste ja nõrkuste kriitika, ülemast seisusest alamasse langemine
Õukonnaelu armuseiklused; armastuse erinevad avaldumisviisid, truudusetus, aus armastus, munkade silmakirjalikkus
Karakterid
Psühholoogiliselt mitmekesised tegelased: ülikud, rüütlid, igat masti vaimulikud , kaupmehed -käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas . Inimeste omavaheliste suhete kaudu kujutatakse ühiskonda.
Detailsed ja hästi välja joonistatud keskklassi inimesed: Rüütel, metsnik, prioriess, kaks munka, kaupmees , tudeng, poodnik, kangur , arst, põllumees, mölder, indulgentside müüja
Õukonnategelased, kelle hingeelu päris hästi lahatakse. Olustik on edasi antud tegelaste kaudu. 1 peategelane on Francois 1, mungad preestrid, liiderdajad
Elu- ja maailmakäsitlus
Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse, samastab jumala ja looduse. Kõik mis on loomulik on looduslik. Inimene peab elama looduse järgi, ta on looduslik olend , tema võimete ja annete arendamine on loomulik. Jäigad ja ranged ühiskonnanormid ei ole loomulikud vaid väärad. Kui abielu on sõlmitud nendela vastavalt on abielurikkumine loomulik. Loomulik on see et halbade inimestega juhtuvad õnnetused. Inimsaatust kujundab suuresti juhus. Inimene püüdleb armastuse poole-erootika ja seksuaalsus on loomulikud. Hingelised voorused : suuremeelsus , õilsus, ennastohverdavus, tingimusteta armastus. Mõistus on ülim, mis loodus on inimesele andnud. See pääastab pimedusest ja rumalusest ja aitab õnne saavutada.
Ülistab looduse suurust, hindab inimestes loomulikkust ja arukust, tölpluse, vaimupimeduse ja silmakirjalikkuse vastane, kujutab armastust maisena. Palveränd on maise täiuse ja paradiisi otsing.
Väljendab platoonilise armastuse ideaali. Tunneb huvi tegevusmotiivide ja moraalsete ajendite vastu. Käsitleb lugudes psühholoogilist poolt. Jõuab järeldusele et inimesele on omane nauding ja elujanu aga ka akarskem pool. Arutluse abil üritab ta inimesi juhtida kõlbelise ja õilsa armastuse suunas.
Vorm ja stiil
Lood on proosanovellid, sarnanevad oma vaimsuselt ja süžeelt keskaegsetele fablioodele. Psühholoogilisus avaldub tegelaste pihtimustes ja monoloogides, mis ühtlasi väljendavad ka Boccaccio enda seisukohti. Stiil: 1) rahvalik kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil
Värsivorm: heroiline kuple-romantilise ballaadi stiil. Tegelaste iseloomud ja lood mis nad räägivad on vastuolus . Ta Varieerib sõnavaraga, kujundite paljusus.
Vorm: proosanovell
Stiil: jämedakoeline vs õukondlik ja peen keelekasutus
Autor teoses
Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato-armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B
Autor on üks palveränduritest
Ta ise ja ta vend on tegelaste hulgas, Marguerite=Parlemente
Tähtsus, mõju
Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see muutub konkreetseks kunstiliseks žanriks. Annab pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli inspiratsiooniks paljudele teistele kirjanikele. Lõi selle teosega klassikalise proosastiili. Kujundas Itaalia kirjanduskeele. B oli I kes ülistas loomulikkust igas eluvaldkonnas.
Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 inglise kirjanudse alustekstidest
Annab pildi 16. saj õukonnaelust. Psühholoogiline inimesekäsitlus, motiivide uurimine, proosastiili arendaja prantsuse kultuuriruumis.