KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.

kaheteistkümnest ümarlauarüütlist. Väga populaarseks said keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. See on keskaja lüürilisemaid saatusliku armastuse süzeesid. Kaks noort inimest, kes on armujoogi mõjul hakanud teineteist armastama ja lõpuks traagiliselt hukkuvad. MARIE DE FRANCE´I värssjutustuse "KUSLAPUU" ümberjutustus -lk 113 lugemikust ­ Tristani ja Isolde salajane kohtumine. Linnakirjandus keskajal (13.-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu

Kirjandus

23

ppt

Keskaegne linnakirjandus

Keskaegne linnakirjandus  Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul e

Kirjandus

Kommentaarid (0)