Rändrahnud Saaremaal (0)

Rändrahnud
Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles.
Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti.
Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure-Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Oo-kivi jpt.)
Nimi
Maht m3
Ümbermõõt m
Kõrgus x
Pikkus x
Laius m
Vahase I rändrahn
261
31,7
5,1x12,2x8,2
Vahase II rändrahn
170
28,6
3,9x10,8x7,5
Aavakivi
123
25,2
4,1x9,8x6,9
Abruka I suurkivi
115
23,9
4,6x8,3x6,5
Türiseniidi kivi
85
20,9
3,5x7,1x6,1
Sauemäe kivi
84
21
3,8x7,4x5,4
Hiiukivi
79
19
4,9x7,1x5,1
Raudsikivi
22
4x6x5
Koogila kivi
71
20,6
3,9x10,8x7,5
Tõllukivi
63
20,7
3,4x8,3x4,7
Suure-Tõllu kerisekivi
62
17,3
4,5x6,6x4,5
Võlupe rändrahn
57
20,3
3,3x7,3x5,4
Liiva rändrahn
19,7
3,2
Piretikivi
48
17
3,6x6x4,3
Abruka II suurkivi
41
19,3
2,7x7,2x4,8
Võlla rändrahn
28
19,3
1,4x7,2x4,4
Kaarekivi
18
16,7
1,6x6x4,8
Kiratsi rändrahn
18
12,2
2,2x4,6x3
Sepa suurkivi
17
14
2,3x4,9x3,8
Ookivi
15
14,9
2,1x6,3x2,7
Päästekivi
8
11,1
1,5x4x2,9