Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvajuttude roll minu elus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Rahvajuttude roll minu elus
Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad .
Anekdoot on lühike naljakas naljalugu , milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda väljamõeldud anekdoot. Mulle endale ei meeldi väga anekdoote rääkida ,aga kuulata neid mulle meeldib ja saab sõpradega naerda.
Muinasjutud on rahvajutu üks peamisi liike. Muinasjutt on väljamõeldud jutt, mis koosneb üldiselt loomadest, imeesemetest ja nõidumisjuttudest, mida tegelikult pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõppevad muinasjutud õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi.
Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on palju jutustavat teksti ja mis ei ole nii korrektselt kirjutatud ja saab paremini aru jutust mis on mõeldud ja millest räägitud.
Rahvajutud on lühikesed ja enamasti välja mõeldud jutud või tekstid. Osad neist on naljakad ja neid saab lühidalt edasi rääkida. Mulle meeldib lugeda lühikesi jutte , kuna lühikesed jutud jäävad paremini meelde ning need on humoorikad. Muistendid ja muinasjutud on enamasti samat laadi jutustavad jutud , aga anekdoodid on lühemad ja naljakad, ning neid saab teistmoodi edasi rääkida.
Rahvajuttude roll minu elus #1 Rahvajuttude roll minu elus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gretz132 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muinast ja Muistend
2
doc

Muinast ja Muistend

Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust.

Eesti keel
Eksamimaterjal eesti keel
9
doc

Eksamimaterjal eesti keel

Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid ­ fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. On kirjutatud ka kunstmuistendeid, näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik" jt. Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on

Eesti keel
Eesti rahvajutt-allikad ja teooriad loengukonspekt
31
docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

 erinevusi ei tarvitse märgata, kui pole (peale arhiivimaterjalide, välitöö) võimalust jälgida vestmist aastate vältel kohalikuna, jutuvestmist harrastava grupi liikmena  pajatus eeldab võimalikult loomulikku kasutamiskeskkonda Mall Hiiemäe (1978) Videod: neli valetajalugu < Risti v, Piirsalu k / Kuijõek (1999), jut. neli informanti  varieeruvad detailid Naljand  naljand on koomiline rahvajutt (Arvo Krikmann)  http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/nljtypol.htm Tüüp  rahvapärane arusaam –vrdl tavaväljend „Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo 1995: 23–25)  tüüp - traditsiooniline jutt, millel on suutlikkus säilitada sõltumatut eksistentsi (Stith Thompson)

Kategoriseerimata
Mõisted
7
docx

Mõisted

Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv

Kirjandus
9-klassi kirjanduse mõisteid
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv

Eesti keel
Kokkuvõte põhikoolis õpitust
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi.

Kirjandus
Lasteraamatute analüüsid
23
docx

Lasteraamatute analüüsid

Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema. Arvan seda sellepärast, et raamatu tekst on kirjutatud trükitähtedega, suure kirjaga ning selgelt väljatoodud. See tähendab, et tekst on valgel taustal, mitte pildil. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib kuidas peategelane Karli päevast. Kõigepealt ärkab, toidab loomad ning siis korraldab kanaemale peo, sest tal on sünnipäev. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Kohati tundus mõni lause minu jaoks veider või natuke keerulisemalt sõnastatud. Samas see ehk on hea, sest siis areneb lapse sõnavara. Otseselt õpetlikku raamatus ei ole. Samas kui Õpetaja või keegi täiskasvanu seletab lapsele juurde, et loomi tuleb toita ja nende eest hoolitseda, siis saab teha raamatu sisu õpetlikuks. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Koduloomad. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav

Kirjandus
Eestlane laulab ja pajatab
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis: «Kas vastasite ära?» «Jah, ammu juba.» «Aga mida te siis praegu teete?!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun