6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid
rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist
enda kodumaal. Rahulepingute algatajad oli peamiselt suurriigid, nagu näiteks: Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa. Minu arvamuse kohasel muutsid maailma, aga enim Versailles rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus polnud vaid õilsa eesmärgiga luua rahu maailma, Venemaa soovis vaid salajase protokolliga jagada riike enda ja Saksamaa vahel, sealjuures rikkus ta ikkagi pakti tingimusi. See oli kindlasti ebaõiglane rahuleping, see tõstatas juurde vaid probleeme ja sõjalisi konflikte. Üldiselt võib pidada suurriikide lepinguid nendeks, mis muutsid maailma enim. Kuigi meid puudutab ju ikkagi enim Tartu rahuleping, mida ei saa mainimata jätta. Selle käigus
autoril otstarbekas võrrelda kõiki neid dokumente Vestfaali rahulepinguga, vaid tuua üks konkreetne võrdlus ja näide kahe sarnase dokumendi vahel. Versailles rahuleping sõlmiti I maailmasõja liitlasriikide ja Saksamaa vahel 28. juunil 1919. aastal. 10. Jaanuaril kehtima hakanud Versailles rahu lõpetas ametlikult I maailmasõja. 6 Mõlemad rahulepingud olid suunatud Saksamaa (Vestfaali rahulepingus Püha Saksa-Rooma Keisririik) muutmiseks killustatuks ja sõjaliselt mittearvestatavaks jõuks. Mõlema rahulepingu puhul pidi Saksamaa loobuma suurest osast oma territooriumist ja tunnistama teiste riikide iseseisvust. Vestfaali rahuleping nõrgendas Habsburgide dünastia võimsust, tagades eelnevalt tema võimu all olevatele territooriumitele ja rahvastele suveräänsuse. Vestfaali rahulepingu üks tingimusi oli, et kõik lepingu osapooled tunnistavad teiste osapoolte
saad  vaid nii oskame kaotada. Personaal, kes võitis spordivõistlused, võib hakata kiitma end taevani ja muutuda ülbeks. Õige võitja jagab auhinda ja edukust oma abilistega, kes teda nii kaugele on aidanud. See on selge näide, et peab oskama nii võita kui ka kaotada. Tihti on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Seda on näha sõdades. Muidugi saab sõlmida rahulepinguid. Samuti on rahulepingus kirjas mõlema osapoole tingimused, mida tuleb täita. Igapäevaselt käib sõda. Mõni aeg tagasi oli aktuaalne teema Iisraeli ja Palestiina vaheline konflikt. Tihti hukkub sadu või isegi tuhandeid inimesi sõdades. Mida vanemaks me saame, seda rohkem me mõistame, et iga inimene võib teha vigu. See on enesest mõistetav. Seda ei saa pahaks panna. Me mõistame seda kuna võime teha ka ise vigu ja kindlasti ka teemegi. Tuleb rõõmus olla selle üle, et me oskame enda ja teiste inimeste
Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik"  USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused  1) Sõjalised piirangud  *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus
Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23
laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud (redutseeritud) mõisad. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati ja seekord lõplikult 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Peeter I andis Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest. Baltisakslased, aga leidsid rakendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses. Vene riik oskas läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel osavalt ära kasutada.
nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid
Antant  Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaa vastu suunatud sõjalis-poliitiline blokk. Venemaa lahkus sõja ajal, USA liitus 1917. Itaalia ei kuulunud sinna,kuid sõdis siiski Antanti poolel. Keskriigid  Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia (sõtta astudes võitles kohe Atandi poolel). Suur Nelik  I maailmasõja võitjariigid, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia. Versailles' süsteem  Versailles' rahulepingus kirja pandud tingimused, mille alusel Saksamaa pidi loovutama oma alasid. Maailmarevolutsioon  Vasakäärmuslaste (kommunistid) seisukoht maailma muutmiseks. Inflatsioon  Raha väärtuse langemine. Deflatsioon  Raha väärtuse tõstmine. Devalvatsioon  Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt. Prosperity  Õitseng, Ameerika ühiskonna nimetus enne Suurt Depressiooni.
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori  5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega.Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20
Moraalse ja sõjalise toena mõjus kindlasti ka välisjõudude abi, eeskätt Inglise eskaadri saabumine meie vetesse. Siis hakkas suurenema vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja, sellele järgnes meie vägede kiire pealetung, mida kroonis edukas Võnnu lahing 23. juunil 1919.a : seda tunnetati kui oma põliste rõhujate, sakslaste üle saavutatud võiduna. 12. slaid - Tartu rahu Tartu rahust sai alguse meie riigi tunnustamine de jure, sest Tartu rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa õiguslikult Eesti iseseisvust igaveseks ajaks. 26. jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, mis tagas ka Eesti Vabariigi juriidilise ehk õigusliku järjekestvuse 1940. aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid  iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14
Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik"  USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused  1) Sõjalised piirangud  *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus
juhtide otsuseid mõjutada.Autoritaarset riigikorraldust ei nim. Tavaliselt diktatuuriks. Totalitaarne  On kindlasti diktatuur. Üks võim on koondatud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Võib nim. Hirmuvalitsuseks massirepresioonide abil hirmuõhkkonna loomise tõttu. Kõrgeimaiks seaduseks on diktaatori suva. Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati Itaalias esimesena diktatuur. I MS kandnud raskeid kaotusi ja pettunud Versilles´i rahulepingus, olukorda teravdasid rasked olukorrad majanduses, tööpuudus, mille all kannatasid sõjast pöördunud mehed.Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja viisid Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine kus eesotsas oli Mussolini, kes lubas teha Itaalia samavõimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Natisonaalsotsialistid Saksamaal kogunesid MS tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud NSDAP-
Kuid peale sõda selgus, et ei tule paremat maailma Kaduma läks terve põlvkond 1918.a ilmus Saksamaal Oswald Spengleri raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti et lääne kultuur on mandumisfaasis ja et varsti pühitakse see lääs minema Itaalia fasism, sõjale järgnenud pettumus, Saksamaal rahutud olud, tekkis peaaegu revoloutsioon Vatumööda oli see, et rikkad pidutsesid ja vaesemad olid näljas Pariisi rahulepingus oli palju ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid rohkem pingeid, mis viis paarikümne aasta pärast uue maailmasõjani Kaart Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Lagunesid: Austria-Ungari(Austria ja Ungariks), Venemaa ja Saksamaa Poola-Vene sõda Vene kodusõja võitmine oli enamlaste juhtide seas maailmarevolutsiooni kava ellu äratanud
rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks. 1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla ja mis kõige tähtsam  Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust". Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust,
Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid. Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles'i süsteemiga: Rahulepingus leidus palju ebaõiglast, mis põhjustas pingeid. Esiteks, saksamaa tundis, et teda on ülekohtuselt sõjasüüdlaseks tembeldatud, teda karistati liiga rängalt, rääkimata sellest, et Saksamaa löödi tükikesteks  riiki ümbritsesid mitmed pisikesed riigid, kus siiski endiselt elasid sakslased. Oli selge, et lepingu tingimused on liiga rängad. Liitlased ei julgenud küll tingimusi vaidlustada, ainult uuenenud Türgil õnnestus saada osa alasid tagasi.
kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi. Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide soov saada eraldatuks teistest riikidest ning olla eraldiseisev riik. Türgi eesmärk on säilitada võim kõikidel oma riigi aladel. Türgi oleks saanud konflikti ennetamiseks loovutada territooriumit kurdidele ning siiski mainida kurdid Lausanne'i rahulepingus vähemusrahvuseks. Kurdid oleks saanud kõik rahumeelselt olla ühtne rahvas ning oma valitsejatele vastu hakata. Selle asemel, et lasta oma kultuuril lõhestuda ja jaguneda rahvusel neljaks, oleks võinud seada ühiseks eesmärgiks oma kodumaa loomise ja kultuuri taastamise. Tegemist on riigisisese, kuid mingil määral rahvuste vahelise konfliktiga. Konflikti algne põhjustaja on Türgi, kes ei tunnistanud kurdide rahvuse olemust, kuid hetkel
Septembris toimus esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas,kuid lõppes tulemuseta.1919. detsember algasid heitlused Narva pärast. Läbimurre ebaõnnestus ning punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eest delegatsioon taotles vaherahu( Jaan Poska),Eesti iseseisvust ja idapiiri kindlaks määramist. 31. Detsember kirjutati vaherahulepingule alla. See hakkas kehtima 3.jaanuaril 1920 kell 10.30. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2.02.1920 rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir , Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlasedd said õiguse kodumaale tulla.
9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64 Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles`i rahuleping: Saksamaaga tähtsaim sõlmitud rahukonverentsi dokument, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.jun 1919. Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksa pidi vähendama ka oma sõjaväge 10. I ms tagajärjed Õ lk 65 · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
vene rahvastik; Venemaa tahtis aga riigipiiri tõmmata läbi Virumaa, mispuhul oleks tema territooriumile jäänud põlevkivimaardlad ja Narva linn. Samuti soovis ta endale jätta Peipsi saared ja Setumaa. (EA VI: 45; Laamann 148-149) Läbirääkimised toimusid samaaegselt Narva all toimuvate lahingutega. Pärast enamlaste rünnakute luhtumist tõmbasid nad ka poliitiliselt oma ambitsioonikatest piirinõudmistest tagasi. Ka Eesti oli sunnitud järeleandmisi tegema. Lõplikult rahulepingus fikseeritud riigipiir oli Eestile siiski igati soodne. Narva jõgi ja Irboska kõrgustik moodustasid väga hea sõjalise kaitsejoone, kui oleks pidanud ida poolt ka edaspidi rünnakuid ootama. Tähtis oli ka rahvuslik aspekt: Eestiga liidetud Setumaad ja Narva linna nähti eestlaste igipõliste asualadena. Täpsemalt läks uus piir alates "Narva lahest rööbiti Narva jõega, sellest 7-12 km ida pool. Edasi läks see mööda Peipsi ja Pihkva järve ida poolt Piirissaart,
seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa kokku 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel
Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt
all, kuni 1919nda aasta novembrini. Seejärel lahingud raugesid. Eesti pool oli juba oktoobris teinud ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid Nõukogude pool uskus ilmselt veel edule ega olnud nõus läbirääkimisi alustama. detsembris jõuti siiski kokkuleppele, et 3. jaanuaril 1920 kehtestatakse relvarahu, et teha ettevalmistusi rahuläbiräkimisteks. Tegelikult lõpetati aga tulevahetus juba 31. detsembril 1919. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril Tartus (ajaloos Tartu rahu). Rahulepingus andis Nõukogude Venemaa lubaduse, et loobub igaveseks ajaks ülemvõimu taotlusest Eestimaa üle. Nõukogude Venemaa tunnistas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ta maksis Eestile reparatsioone (sõjakahjustusi) 15 miljonit kuldrubla (11,6 tonni kulda). Kõik eestlased, kes segastel asjaoludel olid jäänud Venemaale võisid takistusteta tagasi tulla. Naases umbes 40000 eestlast. Kasutatud kirjandus: 1.ENE 5, lk 379 2. www.viljandimaa.ee 3.Eesti Ajalugu, 1997, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas.
vaesematele peredele toetust 5) riik hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiiranguid ·1933 a. Hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuigi järelmõjud kestsid veel kaua. ·Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat. 5. Diktatuuride tekkepõhjused ja nende liigid. ·Majanduslikud raskused Euroopas, seoses kriisidega. ·Demokraatia kriis ·Polnud poliitiliselt stabiilsed ·Versaille rahulepingus pettumine, rahulolu ·Laiade rahvahulkade kõrvale jäämine suurest poliitikast Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus
meest ning liikus aina edasi mõtlemata sellele, et ta nõrgas seisus on. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? I maailmasõja. 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? Versailles' süsteem. 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! Poola koridor, Saksamaa ei suutnud ära maksta võlga, mis talle Versailles rahulepingus määrati. 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? Lenin sai endale tühjade lubaduste pärast(lubas Venemaa välja aidata maailmasõjast) palju vaenlasi, mille tõttu tahtsid venelased teda troonilt kukutada. Kuna Venemaa väljus maailmasõjast,tekkis välisriikide interventsioon - ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus
1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. TAGAJÄRJED: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine  sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal
ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest. 1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati. Pärast vaherahu sõlmimist jätkus töö rahulepingu tekstiga. 2. veebruaril 1920.a. kirjutati Tartus lõpuks rahulepingule alla. Rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja lubas tagastada kõik Eestist Venemaale viidud varad. Eestile jäid mõned alad Narva jõe idakaldal ja kogu Petserimaa. VABADUSSÕJA TÄHENDUS VABADUSSÕJA TÄHTSAMAKS TULEMUSEKS OLI SEE, ET EESTI VÕITLES ENDALE KÄTTE ISESEISVUSE. EESTI RAHVAL TEKKIS NÜÜD VÕIMALUS VABALT ARENEDA. SÕJA KÄIGUS LOODI TUGEV KAITSEVÄGI. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9
vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. Peep Reimer 3 4. Saksamaa reparatsioonide küsimus · Versailles`I rahulepingus ei sätestatud Saksamaa reparatsioonide suurust võitjariikidele (peamiselt Prantsusmaale ja Inglismaale). · Samal ajal olid Prantsusmaa ja Inglismaa võlgu USA-le (võlad olid tekkinud I maailmasõja aegsest abist). Kuna aga mõlemad riigid olid sõja tõttu majanduslikult nõrgenenud, ei suutnud nad võlgu USA-le tasuda. Seda oleks suudetud teha vaid juhul, kui Saksamaa tasub neile õigeaegselt reparatsioonid. · 1922.a
sajandi teisest poolest. Et aga iseseisvaks maaomanikuks saamine polnud suure osa rahva jaoks kaugeltki veel lõppenud, ei soovinud eestlased Saksamaa võitu I Maailmasõjas. Samal ajal olid vene bolsevikud huvitatud võimu säilitamisest iga hinna eest, isegi kui see eeldanuks loobumist mõnedest nn Venemaa äärealadest. Baltikumi loovutamine lepiti kokku Keskriikidega peetud separaatläbirääkimistel ning vormistati 2. märtsil 1918. aastal sõlmitud Brest-Litovski rahulepingus. See tähendas, et demokraatlikku Venemaad polnud Eesti jaoks pärast Bresti lepingu sõlmimist enam olemas -- vene enamlased näisid olevat reetnud nii demokraatia kui ka Eesti. Keiserlikult Saksamaalt ja enamlikuks muutunud Venemaalt lähtuvat ähvardust tajudes kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele
· USA püüdis olla vahendaja. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Igaühega neist sõlmiti eraldi leping: 1. Saksamaa-28.06.1919, Versailles 2. Austria-10.09.1919, Saint-Germain 3. Bulgaaria-27.11.1919, Neuilly 4. Ungari-05.06.1920, Trianon 5. Türgi-10.12.1920, Sevres Rahulepingu tingimused. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu. Versailles`rahulepingu põhisisu:
· Vahetult pärast sõda tuli võimule diktaator Mussolini- Itaalias oli raske seis (polnud otsest võitu ja suur tööpuudus) SÕJAJÄRGNE MAJANDUS: · Tööpuudus · Inflatsioon · Maailmakaubanduse aeglane taastumine SÕJAJÄRGNE SAKSAMAA: · Hüperinflatsioon · Inimeste vaesumine · Reparatsiooni maksete tasumise ülejõu käimine Saksamaa saab sellest üle 1920-date teisel poolel. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE: · Pettumine Versailles rahulepingus · Majandusraskused · Demokraatias pettumine DEMOKRAATIA NÕRKUS- rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks. KOMINTERN- 1919 a moodustatud kommunistlike parteidsid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk komintern · Eesmärk: maailmarevolutsioon. 1922 tuli võimule Stalin. USA MAJANDUSELU POSITIIVNE KÜLG: majanduselu õitseng NEGATIIVNE KÜLG : (sõltus liiga plaju Euroopa majandusest ) ; anti liiga
2. juulil kirjutati Antandi esindajate vahendusel alla vaherahu.Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. 1919 detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast. Eestlaste kaitse jäi püsima. Tartus toimus rahukonverents. Jaan poska taotles vaherahu sõlmimist, eesti iseseisvuse tunnustamist, idapiiri kindlaksmääramist. 31.dets kirjutati alla vahelepingule 1920.a. 2.veebruaril 1920 allakirjutatud rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, venemaa eestlased said kodumaale tlla, eesti ei pidanud enam osalema vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla, venemaa tunnustas eesti riigi iseseisvust.
......................................................... ............... .................................................................................................................. ............... .................................................................................................................. ............... 1.4. Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel: 1) Saksamaa reparatsioonide küsimus: Versailles`i rahulepingus ei sätestatud Saksamaa reparatsioonide suurust võitjariikidele (peamiselt Prantsusmaale ja Inglismaale) ning need määrati kindlaks alles 1922 (132 miljardit kuldmarka). Sakslased polnud võimeliselt tähtaegselt osamakse tasuma ja hakkasid nendega viivitama. Kindlustamaks reparatsioonide kättesaamist, okupeerisid Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
Austria-Ungari ja Ottomani impeeriumid. Eesti riik on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel. Üldises rahvusvahelises õiguses kinnistati rahvaste enesemääramise põhimõte deklaratiivselt nn Atlandi Hartaga 1941. aastal, kuid lõplikult alles 1945. aastal ÜRO põhikirjaga. Eesti rahvale tagas selle õiguse ennetavalt 1920. aasta 2. veebruari rahuleping Nõukogude Venemaaga. Tartu rahulepingus on rahvaste enesemääramise õigus, kirja pandud lepingulisel tasemel. See annab Tartu rahule maailma-ajaloolise tähenduse. Õigusliku järjepidevuse printsiip. Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel Õigusliku järjepidevuse põhimõte on mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti
söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel.Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. 4. Briand - Kelloggi pakt ○ 27.augustil 1928 kirjutasid 15 riiki alla rahvusvahelisele lepingule, nn Briand - Kelloggi paktile, mis mõistis hukka sõja kui suveräänse riigi poliitika ühe abinõu.
Loomaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast "Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal oli keelatud, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, ülejäänud sõjalaevade suhtes olid samuti omad piirangud. Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima. Baltikumi käsitlesid Versailles` rahulepingus selle artiklid 116, 117 ja 443. Esimesed kaks neist nõudsid, et Saksamaa loobuks igaveseks igasugustest pretensioonidest kõikidele territooriumitele põhjapool sõjaeelset Vene-Saksa piiri. Nende territooriumite edasine saatus jäi aga lahtiseks. Erandi moodustas üksnes Poola, mille täielikku sõltumatust oli Saksamaa kohustatud tunnustama. Leedu, Läti ja Eesti territooriumite suhtes sellist nõuet polnud. Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt
Kui saarlased 1241. a. jälle alistusid ja rahulepingu tegid ordumeistriga, seletas ordumeister rahulepingu sissejuhatuses, et tema juurde Läänemaale läkitasid saadikuid ,,usust taganenud saarlased (Osiliani apostatae), kes esinevad ristiusulistele ülivaenulikult ja kahjulikult". Edasi on märkus, et nad oma vaenuliku olekuga ümbruskonna usklikkudele (hdelibus, in circuitu suo positis) ristiusu edusammusid ning kasvamist Liivimaal tublisti takistasid (U. B. 169). Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi sellele, kes ohverdab, kui ka sellele, kes teist laseb enese eest ohverdada (si quis ritu gentili immolavit et qui immolari fecit). 1255. a. rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega ärataganemisajaks (tempus apostasiae, U. B. 285). Pärast Durbeni lahingu kaotust (1260. a.) kutsub ordu asemeister Saksamaalt inimesi igast seisusest Kuramaale vasallideks ja teatab oma sellekohases kirjas
polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu. Versailles`i rahulepe (1919)
Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Rootsi riigi poolt enne Põhjasõda läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel oli kasutanud osavalt ära Vene riik. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Vene riik nõudis truudusvande andmist ja mõisnikud pidid kohapeale elama asuma. Viimasest ei olnud huvitatud Rootsi kõrgaadlikud, kes eelistasid jääda Rootsi. Seepärast neile enamasti mõisaid ei restitueeritud või kui ennistatigi, siis müüsid nad need kiiresti maha. 1721
Hupeli panus Paide linnale oli seega märkimisväärne. Paides korraldas ta oma raamatute avaldamist, annetas linna ja selle vaeste jaoks märkimisväärselt raha ning asutas siin Paide ühe vanema kooli ja Eesti väikelinnade esimese tütarlastekooli. Mainida võib ka seda, et Paide perioodile eelnenud ajal, mil Hupel toimetas oma ajakirja "Nordische Miscellaneen", ilmus selle 1790. aasta numbris 24 Hupeli artikkel ühes Liivi sõja ajal, 1564. aastal Tartus Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahulepingus mainitud kohanime "Paida" kohta. Artiklis põhjendab Hupel, et lepingus peeti silmas Weissensteini ehk Paide linna, mis näitab, et eestikeelne nimevorm Paide (isegi mitte Paede, mis võib olla paralleevorm ja esineb hoopis hilisemates, 19. sajandi materjalides) oli kasutusel mitte üksnes 18. sajandi lõpulvaid juba 16. sajandi keskpaigas, seega kindlasti ka keskajal. Kasutatud Kirjandus · http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2417&layer=148&lang=est#2417
majandustõusuga. See oleks võimalik siis, kui tööstusmaade elanikkond suudaks osta Inglismaa tooteid. Enne 1914. aastat oli Suurbritannia suurimaks kaubanduspartneriks Saksamaa. · Ameerika Ühendriigid tahtsid Saksamaa võlakohustuste fikseerimisel lähtuda eelkõige riigi maksuvõimest. Nägid Saksamaas oma tulevast elujõulist kaubanduspartnerit. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasid selle, et Versailles` rahulepingus ei olnudki reparatsioonide suurust kirjas. See pidi otsustatama hiljem (aprillis 1921 - 6 600 000 000 naelsterlingit). Sakslased kurtsid, et neilt nõuti "blankotseki" (tühja blanketi) allkirjastamist. Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates? Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule? Inglise karikatuur "Fikseerimata reparatsioonid (või piiramatud kahjunõuded)".
hukkunudki kohe vaid said sellest kiirituse ja siis hiljem surid. Jaapan lõpetas vastupanu ja 2.sept 1945 sai ka seal sõda läbi. 45. Pariisi rahukonverents- millal, mis oli? Toimus 18.jaanuar 1919- 21.jaanuar 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natukene enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. 46. Nürnbergi protsess- millal, mis oli? Toimus aastail 1945-1949. Need olid kohtuprotsessid, kus süüdistati inimesi süüdi. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20.nov 1945- 1.okt 1946 47. II MS tagajärjed - Surma sai palju tsiviilelanikke - Hävisid mitmed kultuurehitised - Inimesed surid nälga
hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse
· Pärast sõda ja katku oli rahvaarv langenud 150 000 inimeseni. · 18. sajandi lõpuks küündis rahvaarv juba üle poole miljoni, seejuures suuremat sisserännet polnud toimunud. Rahvaarv taastus tänu soodsatele majandusoludele; suuremate epideemiate puudumisele 18. sajandi esimesel poolel; rahulikule ajale. Balti erikord: · 1710. aasta kapitulatsioonidega, mille kehtivust kinnitati Uusikaupunki rahulepingus, said baltisaksaaadel ja linnakodanikud rohkem õigusi ja eesõigusi, kui neil kunagi varem oli olnud. · Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi)
põhikiri, mida kaotajad nõnda pidid tunnistama. Oma ülesehituselt oli pariisi rahukonverentsil loodud rahvasteliit hiljem eeskujuks tänapäeva ÜRO-le. · 1925. aastal toimus Locarnos konverents, millest võtsid osa Ing, Pra, Ita, Bel, Pol, tshhslvk, ja SKS. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim niinimetatud Reini tagatispakt, milles Pra ja Bel üheltpool ning saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Samas paktis lubas Saksamaa hoida ka Reini vasaku kalda ala demilitariseerituna. Paktis kirjutasid tagajate ehk garantidena alla ing ja ita. Juhul kui üks pooltest, sks või pra oleks piiri relvaga rikkunud, pidanuks garantid rikkuja vastu välja astuma. Vormilt analoogilised lepingud sõlmisid saksamaaga ka poola ja tsehhoslovakkia , kuid nendes osales garandina ainult Pra. Saksamaa idapiiride muutumatuse kaitse oli seega
ning midagi ka selle vastu ei tehtud, kuigi see oli suur reeglitest mõõda vaatamine. Nüüd hakkabki saksamaa Tsehho- Slovakkiale ta saksakeelsete alade pärast pilku heitma. Saksa väitis, et tahab vaid neid ääri. Müncheni sobing- 1938 sept. Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa arutlevad, mis teha ja otsustavad, et peab ikka need alad andma. Nii kaotab T-S oma piiri kindlustused, NSV aga viivitab ning ei jõuagi T-S appi. 1939 23. 08 MRP- avalik sisu, et NSV ja Saksa on 10 a rahulepingus.( see andis NSV-le aega end sõjaks koguda ja Saksamaa sai kindla ida piiri) salaprotokolli sisu oli aga, et mõjusfäärid jagatakse- NSV: Baltikum, Poola, Rumeenia. Saksa: teine pool Poolast. NSV esitas riikidele ultimaatumeid, rajas baasid. Milline seos on I ja II ms vahel? Mõlemas maailmasõjas toimus tegevus laiaulatuslikul sõjatandril ning sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mõlema
nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau
rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist
annaabi.ee 
