I maailmasõda (1)

Esimene Maailmasõda
Sõja põhjused:
Peamiseks põhjuseks olid vastuolud suurriikide vahel – ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks.
Sõja ajend:
Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin , mis viis sõjani – venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus, mis viis sõjani.
Suurriikide liidud:
Esimene sõjaline blokk oli Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ning Itaalia. Viimane nendest oli nõrgim, soovis vaid leida kaitset Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest ning hakkas tegelikult hiljem kaugenema liidust . Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma võimu Euroopas, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari aga peamiselt soovis tugevdada oma olukorda Balkanil ja otsis tuge Saksamaalt.
Peale kolmikliidu tekkimist otsustasid koostööd tegema hakata Prantsusmaa ja Venemaa, nendega liitus ka Inglismaa, kes soovis Euroopas jõudude tasakaalu säilitada. Nii lõid need kolm riiki liidu nimega Antant. Ükski nendest riikidest ei tahtnud Saksamaa mõjuvõimu, samas Venemaal olid vastuolud Türgiga, kes omakorda tahtis võimu Balkanil.
Sõja algus:
Sõja alguseks oli 28. Juuli 1914 – päev, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Enne seda oli küll Austria-Ungari üritanud suhteid Serbiaga klaarida tehes nõudmised, kuid Serbia ei nõustunud, kuna nad olid saanud julgustust Venemaalt. Nii kuulutaski Austria-Ungari sõja ning ahelreaktsioonina läksid sõtta ka teised riigid, esimesena kuulutas mobilisatsiooni Venemaa ja nii saidki sündmused alguse.
Suurriikide sõjaplaanid:
Saksa: Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine Venemaa vastu. Enamus jõude olid koondatud prantsusmaale, väed pidid ründama Belgia ja Luksemburgi kaudu, itta jäi vähem üksusi.
Prantsuse: Plaan 17 - Prantsuse-Saksa piirile tehti tugev kindlustuse süsteem, kuid Belgia piirile mitte – nad ei uskunud et sakslased võiksid sealtkaudu rünnata. Kandev idee hoogne pealetung , taheti hõivata Lotring ja Elsass ning seejärel tungida Saksamaale.
Inglismaa: Polnud kindlat plaani, olid valmis Prantsusmaa vägedega ja neid toetama. Venemaa: Nõrga ettevalmistusega, oli küll suur armee kuid kogunemine ja rindele saamine
oli aeganõudev ning varustus oli halb. Prantsusmaa palvel kavatses Venemaa rünnata esmalt Ida-Preisimaad.
Austria-Ungari: Sõjajõud koondati kahte ossa -väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestati samas Saksa toetusega.
Uued relvad ja sõjapidamisviisid:
Maailmasõda tõi kaasa väga kiire sõjatehnika arengu, kasutusele võeti palju uusi vahendeid. Nendest üks šokeerivamaid oli tankide kasutuselevõtt, see oli hea võimalus tungida läbi vastase kaitseliinist ning tekitas vastaste hulgas paanikat. Samuti arenes kiirelt allveelaevastik, mis oli kasutusel saksa vägedel. Lennuvägi muutus oluliseks – tehti luurelende, lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, õhulahingud sagenesid. Peale sõjavarustuse uuenemise tekkis ka uusi meetodeid – nt positsioonisõda, mis oli tõhusam kui ründerelvad, hästi kindlustatud kaevikuliinidest oli raske läbi murda, loodi isegi tugevad punkrid, kuhu varjuda. Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks – hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses.
Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine:
Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne ’i metsas alla Compiegne’i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms.
Peale Compiegne’i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles ’i rahuleping . Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan , keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles’i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest , vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid.
Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles’i süsteemiga:
Rahulepingus leidus palju ebaõiglast, mis põhjustas pingeid. Esiteks, saksamaa tundis, et teda on ülekohtuselt sõjasüüdlaseks tembeldatud, teda karistati liiga rängalt, rääkimata sellest, et Saksamaa löödi tükikesteks – riiki ümbritsesid mitmed pisikesed riigid, kus siiski endiselt elasid sakslased . Oli selge, et lepingu tingimused on liiga rängad. Liitlased ei julgenud küll tingimusi vaidlustada, ainult uuenenud Türgil õnnestus saada osa alasid tagasi.
Samas ei olnud Prantsusmaa rahul – ta tahtis veel enam Saksamaad maadligi suruda, kuid Inglismaa ja Ameerika polnud nõus sellega. Seega oli mõlemal poolel rahulolematusi lepingu suhtes.