Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. (2)

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal.
Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles ' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa kokku 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa , Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Kuid sakslased tundsid, et nende vastu ollakse ülekohtused ning rikkusid rahulepingut. Näiteks alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. 1935 kehtestati Saksamaal üldsõjaväekohustus ning juba aasta hiljem viidi väed Reini jõe tsooni. Rahulepingu rikkumiseks võib lugeda ka seda, et 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja.
Juba umbes 1929.a tabas kõiki ülemaailmne majandusriis, mille alguseks on Wall Streeti suur börsikrahh. Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene , mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas, kui ka Euroopas, samuti teistes tööstuslikult arenenumates riikides. Kriis mõjus kohati kuni II maailmasõja alguseni.
1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundlikul tegevusel ja veenval propagandal. 1930-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid . Kahe maailmasõja vahel hakkasid võimust võtma erinevad parteid, kes kasutasid propagandat, et mõjutada rahvast enda ideoloogiale vajalikus suunas.
1918-1920 toimus Venemaal Kodusõda, mille käigus hukkus ligikaudu 13 miljonit inimest. Kodusõda puhkes valgete ja punaste vahel.1918.a kevadel algas interventsioon Inglismaa, Prantsusmaa ja USA poolt. Punased moodustasid Punaarmee ja suutsid nii sisemistele kui välimistele survetele vastu pidada. Kommunistid said endale võimu ja seega võib öelda, et Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Kodusõja ajal kehtis Venemaal sõjakommunism, mis peale kodusõda aga asendati NEP-poliitikaga, millega kujunes välja segamajandus . Nõukogude võimu esimeste aastate riigikeskseks tegelaseks oli Lenin , kes aga haigestumise tõttu taganes. Tema asemel tuli võimule Stalin , kes suutis 1927. aastaks konkurendid kõrvale tõrjuda. Stalin pani alguse Stalinismi ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik bolševistlik–kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast . Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine . Muudeti ka maailmarevolutsiooni teostamise strateegiat ning otsustati sõjalise jõu kasuks. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta.
Itaalias aga oli põhiliseks ideoloogiasuunaks fašism, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922–1943 Benito Mussolini juhtimisel. Algselt tähendas "fašism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest lähtunud poliitilist liikumist. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks oli omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fašistideks. Fašismi tunnusjoonteks on äärmuslikult natsionalistlik ; populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega , riikluse ; poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine, riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine , poliitiliste sümbolite laialdane tarvitamine ning otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine . Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes . Edasi aga valitses Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks.
Esimese maailmasõja lõpul oli Eesti veel vene võimu all. 1918.aastal puhkes Vabadussõda. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr 'ist ja nn. Raud-diviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja peamisteks põhjusteks olid : Nõukogude Venemaa valitsejate lootus maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele, nõukogude Venemaa soov taastada endise Tsaari-Venemaa piirid. Peale selle tahtis Nõukogude Venemaa laialdasemat väljapääsu Läänemerele. Olulisemaks põhjuseks võib lugeda Eesti soovi iseseisvuda. Et sõda lõpetada, allkirjastati Tartu rahu 2.veebruaril 1920.
1920. aastal anti välja põhiseadus , mille järgi teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament – Riigikogu , täidesaatvat võimu – valitsus . Valitsuse tegevust juhtis riigivanem , kes täitis peale peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid .Riigikogus oli esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad ( sh . saksa ja vene vähemusrahvuste ) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 12. märtsil 1934. aastal toimus Eestis sõjaväeline riigipööre, mille viis läbi Konstantin Päts. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärgi saanud nime vaikiv ajastu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe maailmasõja vahelisel ajal toimusid suured muutused ühiskonna struktuurides, demokraatia asendus mitmel pool diktatuurse korraga ja andis võimaluse Hitlerile, Stalinile ja Mussolinile manipuleerida rahvamassidega. Diktaatorlik ja maailmavallutuslik ideoloogia viis maailma olukorda, kus puhkes II maailmasõda.