Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. (2)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Fašism

Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 ­ 1943), seejärel Saksamaal (1933 ­ 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 ­ 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 ­ 1944, Kreekas 1936 ­ 1944, samuti Ladina- Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval

Ajalugu

15

odt

FAŠISM

................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis.............................................................................12-13 Kokkuvõte.......................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................15 2 Sissejuhatus Käesolev referaat keskendub kahe maailmasõja vahelise Euroopa olukorrale, vaadeldes tekkinud diktatuure. Esimese maailmasõja mõju diktatuuride tekkimisele on ilmne: majandus oli laostunud, ressursid ammendunud, sõjaväed kurnatud. Kirjeldatud olukord viis diktatuurriikide tekkimiseni. Olgu siinkohal nimetatud mõned neist: Mussolini Itaalia, Stalini Venemaa, Hitleri Saksamaa ning diktatuurid Hispaanias, Portugalis, Kesk- ja Ida ­ Euroopas. Antud referaadis on vaatluse all

Ajalugu

11

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid:

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi

Ajalugu

36

odt

Ajalooõpetuse eksam

Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5

Ajalugu

6

doc

Kahe maailmasõja vahel

Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal.

Ajalugu

12

docx

Eesti iseseisvumine ja maailmasõda

*koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine *Eestis elavad Sakslased ja baltisakslased olid ärevil jatahtsid abi paluda Saksamaalt *Venemaal toimusid läbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Saksamaa rahutingimused olid riiga rasked, Venemaa ei nõustunid (*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma. 23 veb 1918 loeti iseseisvus avalikult ette Pärnu „Endla“ teatris. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24 veb 1918, kuulutati välja iseseisev EV 1918 AV-peaminister K.Päts 3.märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veb lõp-märtsi algusest 1918

Ajalugu

3

rtf

9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema,kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda. Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister, kes võttis osa Pariisi rahukonverentsist Mustafa Kemal- Türgi president, kes alustas koos rahvaga ülestõusu, et tühistada leping David Lloyd George- Suurbritannia peaminister, kes osales Pariisi rahukonverentsil Miklos Horthy- Ungari valitseja Josiff Stalin- NSV liidu liider 4. 1) Maailm pärast esimest maailmasõda - Pärast esimest maailmasõda soovisid Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ja neile kätte maksta. Korraldati Pariisi rahukonverents.Esialgu arutati seal rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk USA,Itaalia,Prantsusmaa,Suurbritannia ja Jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel.Sinna kuulusid paljud tähtsad mehed nagu näiteks W.Wilsson ja V.Orlando.

Ajalugu

Kommentaarid (2)