10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skaabo
Õppematerjali autor
Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht
enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918
* Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus * 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis ~ 9 kuud. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud Muutused: 1) 3. märtsil sõlmisid Venemaa ja Saksamaa rahulepingu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäid küll Venemaale, siinne võim läks aga Saksa sõjaväelaste kätte. 2) hakkas kehtima sõjaline diktatuur 3) Sakslaste eesmärk oli Balti kubermangudest moodustada Balti (hertsogi)riik. See plaan nurjus tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. 4) ametlikuks asjaajamiseks sai saksa keel 5) Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud
Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb
Kriisi küpsemine Venemaal 1917. aasta algul *rahulolematus sõjaväes (ohvitserid olid aadlikud, sõjast nad midagi ei teadnud) *majanduslik kaos *tsaariperekonna autoriteedi langus (Grigori Rasputin sõi ennast õukonda sisse, väidetavalt maagilised võimed ning ravib inimesi terveks) *sotsiaalsed vastuolud Milline oli järgmiste meeste roll Eesti iseseisvumise saavutamisel? Jaan Poska Eesti peaminister, kes tegeles Tartu rahulepinguga ja diplomaatiaga venelastega ja ka allkirjastas rahulepingu Konstantin Päts Päästekomitee liige Täitis pea-, sõja- ja siseministri ameteid Johan Laidoner Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult.
formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka),
2 · Mapäeva kokkutulek * juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev (Ajutine Maanõukogu), mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis * täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot, keda hiljem asendas Konstantin Päts. * Autonoomia raames olid sellega võimalikud tulemused nüüd saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski
1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid