50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liilia mi
Õppematerjali autor
jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimunud Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt. See-eest tabas maad nois aastail järjekordne raske ikaldus koos näljahädaga. 1812
MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed
nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,
Versailles' leping või Versailles' diktaat oli üks rahulepingutest, millega lõpetati Esimene maailmasõda. See sõlmiti 28. juunil 1919 Antandi ja Saksamaa vahel, päeval, mil möödus viis aastat sõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. De facto oli rahu sõlmitud juba Compiegne relvarahu allkirjastamise näol 11. novembril 1918. Pärast seda kui osapooled olid leppe ratifitseerinud, hakkas see 10. jaanuaril 1920 kehtima. Leping määras Esimese maailmasõja puhkemise ainusüüdlaseks Saksa
piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö · võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest
Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses :
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid