Saksamaa teel teise maailmasõtta (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Saksamaa teel teise maailmasõtta

maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937

Ajalugu

2

doc

Saksamaa teel II Maailmasõtta

Saksamaa teel teise maailmasõtta Pärast I Maalimasõja lõppu oli Saksamaa sunnitud Compiegne`i vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist ning täitma Versailles`i kohustusi. Ta oli kohustatud tagastama võitjariikide vangid, loovutama hulgaliselt enda sõjatehnikat ning koheselt ära tooma oma väed Läänerindelt. Kolooniate pärast läks Saksamaa sõtta, kuna ta tahtis olla Euroopas võimukas, kuigi tal oli juba väga heal järjel majanduslik seisund. Saksamaa kaotas kõik, mille nimel ta võitles. Au kaotanud riik ei andnud alla, ta kogus endas viha, kuna arvas, et ta kaotas ebaausalt. Kas tõesti Saksamaa oma suurest vihast valmistus teisse maailmasõtta? Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem liitlasi.Usa hakkas 1924.a abistama Saksamaad rahaga niinimetatud

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3  Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192  Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.  NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192  Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5

Ajalugu

9

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv).

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium  Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q  Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48- tunnise tähtajaga ultimaatumi

Ajalugu

2

docx

Ajaloo KT Kokkuvõte 9. Klass

1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad? Saksamaa oli vihane Versailles' rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada. Antanti poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud sest nad ei saanud piisavalt asumaid sõjas osalemise eest. Otsustati siis see jõuga võtta. Uued riigipiiris põhjustasid mitmeid tülisid ja riikide vahelisi pingeid mida rahvasteliit ei olnud võimeline lahendama.

Ajalugu

2

doc

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu?

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim ­ Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa

Ajalugu

Kommentaarid (1)