Pärsia referaat (0)

Kooli nimi
Pärsia
Referaat
Nimi
Klass
Tallinn
2009
Sisukord
Tiitelleht.................................................1
Sisukord.................................................2
Sissejuhatus............................................3
Põhitõed Pärsiast....................................3
Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3
Ahhemendiidide riik...............................3
Sassandiidide riik....................................3
Traagilisemad murdepunktid..................3
Alexander Suur.......................................3
Pärslased aastani 559 eKr.......................4
Ahhemeniidide kultuur ja religioon ........4
Religioon ................................................4
Kunst , arhitektuur ...................................4
Pildid ehitisest........................................5
Persepolis ................................................6
Persepolis................................................7
Usundid...................................................8
Pildid.......................................................9
Kasutatud allikad...................................10
Sissejuhatus
Põhitõed Pärsiast
Pärsia (ajaloos nimetatakse ka Pärsia impeeriumiks) asus tänapäevase Iraani aladel, mis tekkis 8. saj eKr.
Pärsia oli Iraani ametlik nimi 1935. aastani.
Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on.
Pärsia keel on Iraanis ametlik keel.
Poliitilised ja kultuurilised hiilgemomendid 1. aastatuhandeni
Ahhemeniidide riik (648-330 eKr). Pärsia rahva absoluutne tipphetk, kunagi varem pole pärslaste riik nii tugev ja võimas olnud. Oma eksisteerimise ajal oli maailma kõige suurem riik, kultuuriliselt ja sõjaliselt kõige võimsam ja suurem. Kunagi hiljem pole nii kõrgele pärsia rahvas tõusnud.

Sassaniidide riik (226-650 AD). Peaaegu nii võimsad kui ahhemeniidid, üritasid saavutada seda võimsust ja lühikeseks ajaks see ka õnnestus, kuid kõik selle rikkusid moslemid 7. Sajandil, kes selle riigi pühkisid maailmakaartilt minema.
Traagilisemad murdepunktid:
Alexander Suure sõjakäik itta (330-320 eKr). Just Alexander Suur oli see, kes hävitas ahhemeniidide riigi ehk tolleks ajaks maailma kõige võimsama riigi. Alexander hävitas ka paljud ahhemeniidide kultuurikeskused, hävisid suurimad linnad ning Alexander üritas hävitada ka iraani religiooni. Väidetavalt hävitati Alexanderi käsul püha raamat Avesta (sellest oli ainult 1% säilinud). See sõjakäik muutis väga paljut.
Araablaste vallutused 7. Sajandil (633-650-ndad). Selle käigus hävines järgnev riiklik moodustis ehk sassaniidide riik. Sassaniidide hävinguga hävis kogu Iraani aristokraatia , hävisid kõik selleks ajaks kirjutatud iraani peamised kultuurimälestusmärgid, allikad, pea kõik eelnev hävines, mida iraanlased olid senimaani loonud. Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9. Sajandil tekib farsi keel (suurte araabia keele mõjudega, u 40% araabia keele laensõnu).

Pärslased aastani 559 eKr

Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr. Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates , olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all.
Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates.

Ahhemeniidide kultuur ja religioon

Riik oli väga paljurahvuseline, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas olid loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mõned rahvad idast ning babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo . Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseesitus.
Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne . Arvatakse, et see oli Darius I loodud või haritlaste keel vms.
Religioon
Kuni Xerxeseni(Pärsia valitseja aastatel 486-465 eKr) oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zariastistid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund ). Religiooni roll üldse oli suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli zariartist.
Peajumal Ahura- Mazda , kellele olid kõik ahhemeniidid pühendunud.
Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale. Ka uusaastapidustused olid tähtsal kohal.
Äärmiselt liberaalne usupoliitika: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid.
Kunst , Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega.
Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile . Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud.
Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana.
Säilinud Pasargadae linnaväravad
Säilinud Pasargadae linnaväravad 2
Persepolis
Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni. Selline võis see välja näha:
Persepolise palee 3D rekonstruktsioon
Persepolise trepid
Persepolise palee sein

Usundid

Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud.

Mithra

Mithra on zoroastritlik jumalus . Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (* mitra ) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga.
Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega . Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks.
Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus , et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks . Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat.
Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni.
Peajumal Ahura Mazdat kujutati ilma peata linnuna.
Püha raamat – avesta.
Ahura Mazda
Ahura-Mazda kulu nägu
Kasutatud allikad:
Eneke lk 192
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_ajalugu
http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/P%C3%A4rsia_ajalugu#Ahhemeniidide_kultuur__ja_religioon
www.annaabi.com
http://www.vohuman.org/SlideShow/Persepolis%20Digital/PersePolis02.jpg
http://www.norrispeery.com/images/presepolis_two.jpg
13