50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ollikas
Õppematerjali autor
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid