Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia
ikkagi panevad inimesed sinna triljoneid dollareid magama. Väärtpaberiturg annab investoritele võimaluse jagada oma kasumeid suurte korporatsioonidega. Väärtpaberiturg on küll riskantne, aga samas annab see võimaluse väiksematele ja suurtematele investoritele rikastuda. Väärtpaberiturg toimib üsna keeruliselt, ning seal hakkama saamiseks peab kindlasti omama teatud majandusalaseid teadmisi. Väärtpaberituru keerukusest annab aimu näiteks see, et isegi siis, kui väärtpaberid oma väärtust kaotavad, siis on ikkagi võimalik nende arvelt kasumit teenida. Kõige kindlam viis väärtpaberite arvelt teenimiseks on näiteks mõnda suurde ja stabiilsesse firmasse investeerides. Väärtpaberid pole kasulikud ainult investoritele vaid ka firmadele. Väärtpaberite müümine aitab firmal näiteks laieneda. Väärtpaberiturg on ka rahvusvaheline, mis tähendab suuremaid summasid ja rohkem huvi üle maailma, mida rohkem investoreid, seda suurem on potentsiaal firmal.
börsile viimist ja sellega kaasnevat, pöörates erilist tähelepanu börsil noteerimise põhjuste analüüsimisele. 2. Nõustaja(te) valimine analüüsiks, mis selgitab, kas börsile minek on parim lahendus tuvastatud vajaduste rahuldamiseks. 3. Koostöös nõustajatega korraldatav ettevõtte põhjalik analüüs (due diligence). 4. Otsus, missugusel börsil (või börsidel) väärtpaberid noteerida ning millistes riikides ja millistele investorgruppidele korraldada aktsiate pakkumine. 5. Börsi teavitamine soovist oma väärtpaberid noteerida. 6. Vajalike dokumentide, sealhulgas prospekti ettevalmistus koostöös nõustaja(te) ja börsiga. 7. Nn. "esimese ringi müük" koostöös nõustajaga, milles selgitatakse välja turu nõudlus. 8. Lõplike kokkulepete sõlmimine pakkumise korraldajate ja garanteerijatega (underwriting) jne. 9
Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab
Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade
Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole.
Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja
Hinnaelastsus hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu. 9. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse(liigpakkumine). Turu defitsiit(puudujääk) suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse(liignõudmine) 10. Bioloogised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused. Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks. Omandiõigust tõestavad väärtpaberid ehk aktsiad. Võlakohustust tõendavad väärtpaberid ehk võlakirjad. Ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid ehk optsioonid. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus. Laenamine on majandusteadus (laenu andmine/võtmine). 11. CV eesmärk näidata sinu kogemust ja kaaskirja peamine eesmärk on välja tuua ametialaste oskuste loetelu. 12
Hinnaelastsus hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu. 9. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse(liigpakkumine). Turu defitsiit(puudujääk) suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse(liignõudmine) 10. Bioloogised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused. Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks. Omandiõigust tõestavad väärtpaberid ehk aktsiad. Võlakohustust tõendavad väärtpaberid ehk võlakirjad. Ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid ehk optsioonid. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus. Laenamine on majandusteadus (laenu andmine/võtmine). 11. CV eesmärk näidata sinu kogemust ja kaaskirja peamine eesmärk on välja tuua ametialaste oskuste loetelu. 12
m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantsinstrument on igasugune leping, mis on: samaaegselt ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav finantsinstrument. Väärtpaberid jagunevad: omandiõigust tõendavad väärtpaberid võlakohustust tõendavad väärtpaberid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid: 1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on:
AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval
õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused nn aktsionäriõigused. Aktsia ei ole fikseeritud tuluga finantsinstrument, kuid aktsionäril on õigus saada osa ettevõtte kasumist dividendide näol. Võrreldes võlakirjadega on aktsiad märksa riskantsemad väärtpaberid ja sobivad pigem riskialtimatele investoritele. 1.2 Investeerimise mõiste Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus ja parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimistegevus jaotatakse enamasti 3 kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara näiteks maa, tööpingid jms ostmist
· Maksimumhind riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär) Hindade ülesanded: 1. Normimine jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade /teenuste tootmiseks (OPEC ja USA naftaturg 1970-1980) 3. Informeerimine ergutavad tarbijat tarbima või kokku hoidma, tootjat defitsiitseid ressursse effektiivselt kasutama Tarbijad turul Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi - omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid. Aktsia on väärtpaber, mis annab valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Võlakirjad on fikseeritud tuluga väärtpaberid, sest nendelt saadav tulu on investori jaoks ette teada. Optsioon on väärtpaber, mis tõendab õigust või
3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2. võlakirjad e obligatsioonid 3. hoiuse sertifikaadid 4. kindlustuspoliisid pangakaardid on deebet- ja krediitkaardid. Deebet nii palju kui arvel on krediit rohkem kui arvel on
QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. Samuti aasta lõpuks kordaja natuke kasvas. AS LMV peab müüma osa oma varusid (sellel ettevõttel 31.12.2003.a. nad puuduvad ja ettemaksed tarnijatele väga väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused = 55726 / 7846990 = 0 Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär.
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks
kellel on vaja täiendavat raha. Seda ülesannet täidabki majanduses Finantsturg. Finantsturg kujutab endast teatud vahendajate kogumit, kelle tegevuseks on säästjate ning laenajate vajaduste väljaselgitamine ja rahuldamine. Raha liikumine investorilt vahendaja kaudu raha vajajani on kaudne finantseerimine. Kui laenu andja ja laenu saaja suhtlevad omavahel otse on tegemist otsese finantseerimisega. Tegelikult ei ole väärtpaberid infotehnoloogiaajastul enam otseses mõttes paberid, vaid pigem elektroonilised kirjed näiteks börsi andmebaasides. [1; 170: 2; 62] 2. VÄÄRTPABERITE ERINEVAD LIIGID Finantsturul kaubeldakse kõikvõimalike väärtpaberitega, mis kujundavad endast teistele majandusüksustele tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid nõudmisi. Väärtpaberitel on palju erinevaid liike. Esimene suur grupp väärtpabereid on võlakirjad ehk vekslid. Võlakirjad
ostueesõigus. Põhikirjaga võib ette vahel vaba; kolmandale tingimustele näha ka eelnevast erineva korra. Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse Väärtpaberid Pole Aktsiatäht Pole/erandjuhtudel osatäht Juhtimisorganid Üldjuhul osanikud ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek, Üldkoosolek (volinike koosolek), Nõukogu peab olema, kui osakapital Nõukogu, juhatus. Nõukogu juhul, kui
tulu sisse toovaid investeeringuid ning panid oma raha USA elamuturule. Investorid arvasid, et nad saaksid paremat tulu majaomanike hüpoteeklaenude intressimääradest kui investeerides sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga. (piiramatu - maa, ülejäänud piiratud) Põhivarad võib liigitada materjaalseteks ja immaterjaalseteks. Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed),
INFLATSIOONI MÕÕTMINE -mõõtmiseks kasutatakse tarbijaindeksit (THI) -lõhustatakse ostukorviindeksist -hindu võrreldakse perioodi algne ja lõpne 1.rooma võrreldakse perioodi 5-7% a 2.rooma inflatsiooninäitajaks 10% ja rohkem 3.hüperinflatsioon-järsk hinnatõus 5%kuus MAJ SÜSTEEMI KOOSTISOSAD -loodusvarad(maavarad,nafta,põlevkivi,puit,turvas jne) -inimkApital(ressurss)(ettevõtlikkustahe,tööjõud,oskused,tervis) -kapital-eestis palju( raha,masinad,seadmed,väärtpaberid) INFLATSIOONI TAGAJÄRJED +palkade lasv, tootmise laienemine,laenuvõtjate kasum -hindade tõus, tööpuudus, ressurside valejaotus EESTI KAUPLEMINE EKSPORT -masinad/seadmed -puit/puidutooted -tekstiil/tektsiilitooted -metall/metallitooted IMPORT -masinad/seadmed -transpoordivahendid -metall/metallitooted -toiduained/põllumaj saadused EESTI KAUBANDUSE BILANSS(suhe) -veab rohkem sisse(import) -väliskaubandusbilanss negat -peab rohkem välja viiima(, mitte sisse)
Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. Tootlus kustutamiseni saavutatakse, kui võlakiri ostetakse pakutava hinnaga Võlakiri hoitakse aegumiseni Kõik saadud intressid investeeritakse sama intressimääraga - klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva. Kas väärtpaberid mõjutavad majanduse arengut? Väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi Organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid) Kas väärtpaberid mõjutavad riikide toimetulekut? Eelarve puudujäägi korral võib valitsus välja anda riigikassa võlatähti. Finantseeritakse lühiajalisi väljaminekuid
d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt
Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11
Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest.
OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital,
Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 400 000 15 Põhivara Kokku 400 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 400 000 Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara Ehitised 1 480 000 10+16 Omakapital Kokku 1 480 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 200 000 1 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -243 110
(4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused Võrreldes asktsiaseltsina asutatud investeerimisfondiga on lepingulise investeerimisfondi eripäradeks? (4) 1
Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem ettevõtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. Likviidsuse alanemine toimub järgmiselt: ·raha; ·väärtpaberid; ·nõuded ostjate vastu; Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele ning põhivaradele. Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast.
Finantsteenuste analüüs koos infootsinguga 1. Mõtle ja pane kirja kõik pangateenused, mida oled kasutanud või kasutad. Kasutan kahe erineva panga teenuseid, SWEDBANKI ja SEB panga. Kasutan ISIC kaarte. Kasutan internetipanka, Swedbanki mobiili appi, teen ülekandeid ja makseid ja kasutan poes makstes pangakaarti. 2. Ülevaade SWEDBANKI ja SEB panga pangateenustest SEB panga pangateenused: ○ Kodulaen ○ Riskikindlustus ○ Elukindlustus ○ Täiendavad kindlustuskaitsed ○ SEB Laenukaitse kindlustus ○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukil...
3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad Võlakirjad Tuletisväärtpaberid Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole
· Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3
hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad. Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega (dividendid) väärtpaberid. Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel. Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada. 26.10.2009 Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad
7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler 9 export- import- tariffs/ duties- quota- WTO- World Trade Organisation EFTA- European Free Trade Organisation 10
1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus)
käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses. Arvelduslaenu tingimused: Maksimaalne laenulimiit oleneb kliendi riskilimiidist, enamasti kuni 50% taotleja viimase kolme kuu keskmisest kuukäibest pangas Tähtaeg on kuni üks aasta Tagatis: kinnisvara, vallasvara, deposiit, lisatagatisena käendus ja väärtpaberid. Kuni 75% ulatuses laenulimiidist on võimalik taotleda tagatist Sihtasutuselt KredEx, maapiirkondades Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) Lepingu sõlmimise tasu: Äriühingule 1% laenulimiidist, min 63,91 eurot FIE-le 1% laenulimiidist, min 31,96 eurot Limiiditasu: fikseeritud protsent laenulimiidist aasta baasil Kohustistasu: fikseeritud protsent limiidi kasutamata osalt aasta baasil
Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad aktsionärile mitmeid majanduslikke õigusi, nagu näiteks õigus dividendidele, võimalus osta täiendava emissiooni puhul uusi aktsiaid, mõjutada aktsiaseltsi jaoks tähtsate otsuste vastuvõtmist ja saada rahalist tulu aktsiate kursi võimalikust tõusust. Aktsiakapitali nimetatakse
..kõrgema haridusega ...Eestis tööluba omav 8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ..
2006 - Tallinna Börs sai 10 aastaseks *Esimene kauplemispäev: Tallinna Väärtpaberibörsil algas kauplemine 31 mail 1996. Börsil oli noteeritud 11 väärtpaberit ja kauplemisõigust omasid börsil 13 liiget. Börsi pidulik avatseremoonia toimus Rottermanni soolalaos, kus tehti ühtlasi ka esimene tehing. Esimese tehingukorralduse tegemise au kuulus börsi avamisel olnud president Lennart Merile. Ostetud väärtpaberid annetas Lennart Meri Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. *Ametlik kauplemisvaluuta: Tallinna Börsi kauplemissüsteemi ametlik kauplemisvaluuta on euro. Tallinna Börsil kauplevatel investoritel on võimalus esitada tehingutellimusi ja tasuda tehingute eest ka Eesti kroonides. Börsi liikmed kasutavad kõigi kliendi tellimuse täitmiseks vajalike ümberarvutuste tegemisel Eesti Panga poolt kehtestatud ametlikku keskkurssi.
rahasumma veksli maksetähtpäeval. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. 7. Omaaktsiaid peab hoidma vähemalt ühe aasta. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. 8. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja järelaktsiateks. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja lihtaktsiateks. 9. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle vara soetusmaksumuse hinnaga. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. 10. Osaühing võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui
nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid
Laenu võtmise poolt või vastu Laenuvõtmine, laenamine raha või toodete võtmine võlgu on tänapäeval tavaline. Laenuna käsitletakse ka eseme kasutada võtmist tasuta, üürita. Laenul määratakse harilikult sellekohase dokumendiga kindlaks osapoolte õigused ja kohustused-laenu tagastamise tähtajad,intressimäärad ,tagatis(kinnisvara,obligatsioonid ,väärtpaberid jm). Laenu võetakse tavaliselt pangast aga üha enam on suurenenud võimalused/vajadused ka mujalt võtta. Näiteks: sms kiirlaen, sellega saab laenu kiiresti aga mitte suuri summasid ja intressimäär on suhteliselt kõrge ning peab kiiresti laenusumma tagasi maksma, kuna risk on suur siis ma ei soovitaks kellelgil seda võtta, selles mõttes suur, et võib olla raskusi tagasi maksmisega ja laenu on võibolla võetud kiiru peale läbi mõtlemata.
või müüma lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust loobumiskulu vt. alternatiivkulu lunastustähtaeg vt kustutustähtaeg , võlakirja tagasiostmise tähtaeg lühiajalised finantsinvesteeringud - on aktsiad, osakud, erastamisväärtpaberid mida bilansis kajastatakse soetusmaksumuses ning nende väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes finantskuludena, -tuludena. Nad on väärtpaberid, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) järgneva majandusaasta jooksul ning võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. majandusüksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride,
4) muud kulud. 16.03.2010 13 Riigieelarve tasakaal (1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. (2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu;
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 1 Bilansi koostatakse kontode lõppsaldode alusel. Lõppseisu arvestatakse bilansivõrrandi abil: ALGSEIS+SISSETULEK=VÄLJAMINEK+LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS=ALGSEIS+SISSETULEK-VÄLJAMINEK Aktiva struktuur lähtub alaneva likviidsuse põhimõttest (kõigepealt raha ja väärtpaberid, seejärel lühiajaline debitoorne võlgnevus, kauba- ja tootmisvarud, põhivara ja lõpetamata kapitaaltööd jne.). Passiva struktureerimisel on lähtutud ettevõtte käsutuses olevate vahendite allikate püsivusest (kõigepealt lühiajalised kohustused, seejärel pikaajalised finantskohustused ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007
annaabi.ee 
