Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por)
............ 2.3.Kaardimaksed: 2.3.1. deebetkaart;.................................................................................... 2.3.2. krediitkaart..................................................................................... 2.4.. ......................................................................................................................................... 10.1.5 Rahahulga osad mündid; 5 489,6 M0 M1 paberraha; M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5
Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M. Friedman uuris ka seosesid rahahulga ja laenuprotsendi vahel. Ta leidis, et rahahulga suurenemine alandab kõigepealt protsendimäära, sest liigse raha omanikud hakkavad ostma obligatsioone. Obligatsioonide hind tõuseb koos laenuprotsendi langusega. Ülejäänud liigne raha läheb tarbimiseks ja teiste väärtpaberite ostmiseks, mis ergutab majandust. Viimane
2006 4,4 b. Inflatsiooni üheks klassikaliseks põhjuseks on üleliigne rahahulk ehk rahapakkumise mittevastavus selle nõudlusele. Enne rahareformi oli liigne rahahulk põhjustatud rublade liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus novembrist 1991 kuni märtsini 1992 oli suures osas tingitud imporditud toorme ja energia hindade järsust tõusust. c. Inflatsioonitempo on aeglustunud kuna Eestis on tehtud vajalikud struktuursed reformid. Seadusandlus on paigas ning igati toimiv. Samuti on riigi majanduslik olukord väga hea.
- äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega
133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t FV (future value) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul PV (present value) esialgselt investeeritud summa i konstantne intressimäär perioodil t intressiperioodide arv Nüüdisväärtus on tulevase rahahulga praegune ekvivalent. Tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks ja vastavat intressimäära diskontomääraks. Nüüdisväärtuse arvutamise avaldame tulevikuväärtuse valemist: PV = FV/(1 + i)t Näide: Soovid kolme aasta pärast omada 1000 eurot. Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna : 1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus) 4 Investeerimisprojektide hindamine
juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo – rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Teema 10 Töö pakkumine – Töö pakkujaks on tavaline INIMENE.
kandma suurtest tehtavatest sissekannetest. Teises etapis, kihtide loomises, toimub jälgede segamine. See hõlmab endas panga ülekannete tegemist, et muuta raha kuju ja teha see raskesti jälitatavaks. Kihtide loomine võib koosneda mitmest pangast panka ülekandest. Ülekanded enamasti toimuvad erinevate pangakontode, isikute ja riikide vahel. Samal ajal tehakse hoiuseid ja raha väljavõtteid, et toimuks pidev rahahulga muutmine pangakontodel. Samuti muudetakse raha kurssi ja ostetakse kõrge väärtusega esemeid (paate, autosid, maju, teemante). Raha hulgale otstarbe leidmine on kõige keerulisem osa rahapesusüsteemis. Integratsiooni etapis lastakse legitiimsel kujul raha tavamajandusse ringlusesse. Etapp võib hõlmata lõplikku pangaülekannet kohalikule ettevõttele, kus rahapesija ,,investeerib", et saada hiljem mingi osa kasumist. Samuti võidakse maha müüa
kasulik. Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja eriti 4 liitimpeeriumi kokkuvarisemise eel ei olnud töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Üheks olulisemaks "luksuskaubaks" olnud isikliku sõiduauto hankimiseks pidid tavakodanikud näiteks lisaks piisava rahahulga olemasolule aastaid ja isegi aastakümneid olema tolleaegsete ametiühingute poolt peetavates arvestuslikes järjekordades. Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel
Veel viisteist aastat tagasi tundus see aga olevat ennenägematult luksuslik ja kättesaamatu vaatepilt. Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja eriti liitimpeeriumi kokkuvarisemise eel ei olnud töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Üheks olulisemaks "luksuskaubaks" olnud isikliku sõiduauto hankimiseks pidid reakodanikud näiteks lisaks piisava rahahulga olemasolule aastaid ja isegi aastakümneid olema tolleaegsete ametiühingute poolt peetavates arvestuslikes järjekordades. Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel ametikohal töötav inimene hankis oma
väikeettevõtjale" , lk. 146). 1. Tuleb hinnata, kui suur on firma toote jaoks hetkel turg, sest turupiirkonna suurusest sõltub tootmisele mineva toote maht. 2. Järgnevalt tuleb koostada loend tähtsamatest kliendigruppidest- segmentidest. Neid võib liigitada vanuse, soo, ameti või jõukuse järgi. Kliente- firmasid saab grupeerida asukoha, tegevusala ja suuruse järgi. Kliendisegmentide analüüsimisel tuleb määrata nende suurus ja ostumäär. Rahahulga prognoosimine segmentide kaupa aitab määratleda nõudluse. 3. Kolmandaks oleks vaja koostada täielik ülevaade konkurentsist kus on välja toodud konkurentide nimed ja hinnang nende suuruse ning tugevate-nõrkade külgede kohta. Sellise analüüsi abil selgub, milles oled oma konkurentidest tugevam ning millele tasub marketingi suunata. 2.3. Ettevõtte analüüs 8
Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma mahult tühiseks, võib karta, et ka väike häire omab siiski olulist tähendust. Ressursikasutus maailmas on jõudnud sellise tasemeni, et mingil hetkel pole enam raha, millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas
Mehed tekitavad saarel kaose ning põgenevad. Barney Ross aga armus tollesse naisesse, seega ei kuulanud ta teiste hoiatusi ning tahtis Vilenasse tagasi sõita. Sõpra aidatakse hädas ning koos asutakse taas teele. Plaani järgi tungitakse paleesse, paigaldatakse pomme, luuratakse ning kui kõik on valmis, õhatakse maja ning toimub suur võitlus heade ja halbade vahel. Naine suudetakse päästa ning diktaator tapetakse. Palgasõdurid saavad rõõmsalt kodulinna tagasi lennata ning oma suure rahahulga raiskamist planeerima hakata. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 1.2. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalseid fakte kajastub filmis kõikjal. Kõik palgasõdurid said omavahel hästi läbi, käidi koos baarides ning pidudel. Nad moodustasid omalaadse pundi. Samuti kuulusid kõik mootorratturite sekka. Kõigil olid olemas oma uhked tsiklid, millega linna peal tiirutada. See näitas seda, et majanduslikult neil probleeme polnud. Oma
Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 1. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja
aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51
Mis siis inflatsioon õieti on? See on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus. Turumajanduses põhjustab inflatsiooni tavaliselt üks kahest: kas suurendab rahvas oma kulutusi kiiremini, kui tootjad jõuavad suurendada teenuste ja kauba pakkumist; või siis väheneb teenuste ja kauba pakkumine tarbijale ja/või tootjale, mis tõstab hindu. Vahel kirjeldatakse inflatsiooni kui järjest kasvava rahahulga võidujooksu aina kahaneva kaupade hulgaga. Inflatsioon tabab üleminekumajandust raskelt, kuna hinnad lastakse vabaks valitsus ei reguleeri enam hindu see aga on oluline samm turumajanduse poole. Sellise hindade vabakslaskmise esmane tagajärg on ette teada: krooniliselt defitsiitsete kaupade hinnatõus. Seda sellepärast, et valitsus hoidis varem nende hindu kunstlikult madalal tasemel, mistõttu nõudmine pidevalt ületas pakkumist. Veel
arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
· maksebilansi tasakaal. Nimetage ja selgitage · Avaturuoperatsioonid(nt struktuurioperatsioonid) rahapoliitika teostamise · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) vahendid (3)? · Kohustuslik reserv ( keskpankade kohustuslikud reservid) Rahapakkumise tegurid Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Leida järgmistele mõistetele Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral seletused toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule (vt Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse http://www.eksl.ee/sonaraamat
reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad ettevõtmised ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele. Reeglina, peale majanduslangust, peale esmaste odavate laenude turule ilmumist ja stabiilsuse saabudes hakkavad inimesed esimesena korrastama ja remontima oma elukohta ning soetama uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga suurenemine ringluses ning nõudluse kasv toodete ja teenuste järgi, mis panebki aluse majanduskasvule. 43. Mikroökonoomika - majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 44. Makroökonoomika - majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45
Eriti oluline pikemaajalisel säilitamisel ja väljalaenamisel. Raha vahetusväärtust närib inflatsioon, mis on põhjustatud peamiselt rahaomanike hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. (Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj
nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega. 3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. Olulise osa valitsuse kontseptsioonist hõlmas rahareformi valitsevate ohtude loetelu, millest peaaegu kõik seondusid NSV Liidu keskvalitsuse tegevusega. Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus
finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on peamised funktsioonid ühesugused: 1) kommertspankade deposiitide hoidmine 2) omavaluuta pakkumine majandusele 3) kommertspankade juhtimine rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine 17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D=R+L 18. Raha multiplikaator Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine
· Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
· Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses.
suurendada raha pakkumist läbi kommertspankade reservmäära muutmise., valuutainvertisoon, riigi ettevõtete mahamüümine, rahvusvaheline finantsabi ja välislaenud. Siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele. Välisvõlg siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel. Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaist tarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil. Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigi tootmisvõimaluste piiri. Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangut suurendatakse. Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi. Võlaga finantseerimine on soovitatav ainult sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud). Riigivõla vähendamiseks tuleks saavutada eelarve tasakaal. 6
2.Laenunõudluse üldine langus – 3.Rahasummade leke finantssektorist – nt. Säästude omanikud hoiavad raha enda käes 4.Laenude väljastamist võib piirata panga liiga madal omakapitali tase 5.Keskpanga rahapoliitika kasutades administratiivseid vahendeid – keskpank korjab osa rahast ära ja kommertspangad ei saa enam nii palju välja laenata Inflatsioon - Hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus. Mis tuleneb liigse rahahulga käibele laskmisest võrreldes majanduse tegeliku vajadusega. Deflatsioon – üldine hinnataseme langus ning raha ostujõu ehk väärtuse kasv. Ei kesta kaua. Kui raha pakkumine langeb alla seda taset, mis on vajalik ühiskonna normaalseks arenguks, siis majanduse kasv aeglustub või peatub üldse – inflatsioon. Kui raha ületab majanduskasvu normaalse vajaduse, siis hakkab raha väärtus langema ning kaupade hinnad tõusevad – inflatsioon.
3) Probleemi esitamisviisi muutmine (changing the representation). Tihti takistab ülesande lahendamist selle ebaõnnestunud sõnastus. Tuleb püüda probleemi näha teise nurga alt. Näide: Joel ja Frankil on ühepalju raha. Kui palju peab Joe Frankile raha andma, et viimasel oleks 10 dollarit rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus 5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439422 Emotsioonid: inimese tajub iseenda sisemist seisundit.
a. eeldatav töise tegevuse ajaperiood b. riigieelarve tasakaal c. indiviidi akumuleerunud varade hulk d. eeldatav pensionil olemise ajaperiood Raha võimendi näitab a. rahakursi tugevnemist b. raha pakkumise ja nõudmise tasakaalu jõudmise kiirust c. raha massi ringluses võrrelduna baasraha pakkumisega d. raha ringluskiiruse suurenemist Raha nominaalne ostujõud suureneb koos hindade kasvuga. - Vale Raha ostujõu stabiilsuse saab tagada ainult rahahulga tagatus kullavarudega. - Vale Rahaks saab nimetada a. elanike käes olevat eurode koguhulka b. kõik loetletud variandid on õiged c. väärtuste kogumit, mida saab kasutada tehingute tegemiseks d. maksefunktsiooni täitvat väärtuste kogumit Fiskaalpoliitikal on suurem roll majandustsükli juhtimisel riikides, kus on a. valuuta ujuvkurss b. fikseeritud vahetuskurss Pensioniea tõus vähendab tööealise elanikkonna suurust. - Vale
kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse
(pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja
valitsuse kavandatud programmide finantseerimises ning valitsuse muude funktsioonide täitmist. Seega on eelarve valitsuse kvantitatiivne programm, mis võimaldab parlamendil kontrollida ja hinnata valitsuse tegevust. Eelarve juriidiline funktsioon väljendub selles, et eelarve täitmine on valitsusele kohustuslik. Riigieelarve on valitsusele ka töövahend, mille ülesanded võib jaotada järgmiselt: 1. Valitsus prognoosib sellega rahahulga, mis inimestelt ja ettevõtetelt peamiselt maksuvormis kogutakse 2. Sellega määrab valitsus kindlaks, mida ühise rahaga toodetakse või ostetakse, või kellele toetuste, pensionide, abirahade või muul viisil välja jagatakse Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Selleks peab Riigikogu kinnitama igal aastal valitsuse esitatud riigieelarve seaduse-eelnõu ja kui
suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + säästuhoiused · M3 = M2 + tähtajalised hoiused 12. Euroala kriisi tekkepõhjused · Maailma majanduslikul ja poliitilisel maastikul Euroopa roll muutub vähemtähtsaks. · Aasia roll kasvab. · Maailma majanduses G7 asendub G20. · Euroopa konkurentsivõime aeglaselt nõrgeneb. · Majanduskasv on viimastel aastatel EL-is olnud 1 ja 2 protsendi vahel.
nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega. 3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. Olulise osa valitsuse kontseptsioonist hõlmas rahareformi valitsevate ohtude loetelu, millest peaaegu kõik seondusid NSV Liidu keskvalitsuse tegevusega. Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus. Eesti Panga reformikontseptsioon
majapidamistel ja firmadel (näiteks kui pangad loovad raha laenates raha juurde, on kodumajapidamistel ja firmadel laenude kujul raha rohkem). See toob kaasa tarbimise ja investeeringute kasvu. AD-AS mudelis tähendab see AD kõvera nihet paremale, mis toob kaasa hinnataseme ja SKP kasvu (lühiperioodil). Pikema perioodi vältel toimub aga tootmiskulude kasv (eeldusel, et pärast rahahulga kasvu on SKP kõrgemal kui SKP täishõive tase). Seega pikema perioodi jooksul liigub SKP täishõive tasemele 37 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 tagasi ja sellest järeldub: pikema perioodi jooksul rahal reaalsele SKP-le mõju puudub, tulemuseks on üksnes hinnataseme kasv (või kõrgem inflatsioon).
- äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega
arhitektuuri. Sõltuvalt arendamise osapoolte huvidest (infovajadustest) kirjeldatakse arhitektuuri erinevate vaadetena erineva andmelise täpsusega. Näiteks programmeerijad, kes vastutavad infosüsteemi osade realiseerimise eest, vajavad infosüsteemi tehnilisi mudeleid, mis väljendavad tulevast süsteemi kõige täpsemini. Organisatsiooni juhtide jaoks, kelle ülesandeks on arendamise aja- ja rahahulga üle otsustamine, on piisav parendamisele minevate protsesside, tegevuste ja andmeobjektide kogus. Tavaliselt on infosüsteemi arhitektuuri väljendavad vaated, arendamise osapooled ja nende spetsiifilised huvid ning sammud olemasolevast infosüsteemist tulevase infosüsteemini jõudmiseks määratletud arhitektuuriraamistikes. Arhitektuur ja selle raamistik Arhitektuuriraamistik määratleb huvigrupid ja nende huvid. See koosneb arhitektuurilistest vaatenurkadest, mis piiritlevad
2 Raha konversiooni suuruse saab leida valemiga 7.6. 1 2 Avaldades C, saab raha optimaalse konversiooni suuruse (C*) järgmise valemiga3: 2 T F (7.6) C = . i Milleri-Orri rahavaru mudel on välja töötatud sihtkassaseisu määramiseks. Mudel eeldab, et netorahavood jaotuvad vastavalt normaaljaotusele ja tehingukulud on fikseeritud. Mudel määrab optimaalse rahahulga pangakontol ning ülemise taseme, millest üle ei ole mõtet raha kontol hoida. Toodud mudeliga on võimalik leida raha optimaalse pöördepunkti väärtus. Optimaalseks pöördepunktiks on punkt, kuhu tuleb jõuda väärtpaberite müümisel (kui rahakonto on jõudnud alumisele limiidile) või ostmisel (kui rahakonto on jõudnud ülemisele limiidile). Väärtpaberitehingute pöördepunkti optimaalne väärtus Z* leitakse valemiga: 3 F 2 (7.7) Z =3 + L,
Seega raskendavad kõrged võlateeninduskulud omakorda eelarve tasakaalustamist ning vähendavad valitsuse võimalusi finantseerida teisi tegevusi Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimubühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel VÄLISVÕLG Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaisttarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigitootmisvõimaluste piiri Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangutsuurendatakse Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi Võlaga finantseerimine on soovitatav ainult sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud)
et kinnisvaralaenude mull lõhkeb. (Foster, Magdoff 2009: 36) See omakorda võib viia majanduse ebastabiilsesse seisundisse, kus ringluses on vähe raha ning tööpuudus kasvab. Sellist majanduslikku seisundit nimetatakse stagflatsiooniks. Stagflatsioon viitab sellisele majanduslikule seisundile, kus koos inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon ehk kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv (Saltzman 2004: 21). Tegemist on keerulise olukorraga, kuna stagnatsiooni saab parandada täiendava rahahulga ringlusesse lisamisega, mis aga suurendab veelgi inflatsiooni ning inflatsiooni saab vähendada raha vähendamisega, kuid see omakorda suurendab majandusseisakut. Kommertspangad ning ülejäänud finantsasutused on riskidele avatud tulenevalt rahaliste vahendite tähtaja, mahu ja valuutast tulenevate erinevuste tõttu (Schinasi 2004: 10). Kui risk viitab konkreetsele sündmusele ja selle esinemise tõenäosusele, siis riskile avatus
Stsenaarium on üldine, ent rakendatav igas konkreetses restoranis või kohvikus. Sellel on mitu omadust: (1) rida eeldusi laudade, menüü, toidu, arve ja raha näol; (2) rida mängitavaid rolle külastaja, ettekandja, koka, kassiiri ja omaniku rollid; (3) kaks algtingimust stsenaariumile klient on näljane ja tal on raha; (4) neli vaatust sisenemine, tellimine, söömine ja lahkumine ning (5) neli tulemust kliendi raha hulga vähenemine, omaniku rahahulga suurenemine, kliendi nälja kustutamine ja (mõnikord) kliendi ja omaniku rahulolu. Stsenaariumi ideed on korduvalt kontrollitud. Näiteks on üks kohandatud stsenaarium ühest uurimusest (Bower, Black & Turner, 1979): Arst Jaan tundis end täna halvasti ja otsustas perearsti juurde minna. Ta registreeris end registratuuris ja lehitses seejärel ooteruumi laual olnud terviseajakirju. Lõpuks tuli õde ja palus tal lahti riietuda. Arst oli
keskpank ostab võlakirju kokku. Viimasel juhul tõusevad võlakirjade hinnad ja intressimäärad alanevad. 2. Intressimäära muutmine. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimäär. Kui keskpank tahab suurendada rahamassi, siis ta alandab diskontomäära. Keskpanga selline käitumine innustab kommertspanku keskpangast laenu võtma ja kasutama saadud vahendeid laenude andmiseks. Rahahulga kasvu korral alaneb üldine intressimäär. 3. Välisvaluuta ost ja müük. Keskpank võib osta kommertspankadest välisvaluutat, suurendades sellega kommertspankade reserve ja rahapakkumist, mis omakorda toob kaasa intressimäära languse. 4. Valitsuse deposiidid. Tavaliselt hoiab valitsus oma vabu rahalisi vahendeid keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank need vahendid lihtsalt keskpankadesse üle. 5
kasvuga ühel hetkel ka ebavõrdsuse vähenemine“. Madala tulutaseme korral toob majanduskasv paratamatult kaasa tulujaotuse ebavõrdsuse suurenemise. Keskmise ja kõrge tulutaseme korral aga vähendab majanduskasv reeglina ebavõrdsust. Tulude kontsentreerumine teatud rahvastikukihi kätte on praktiliselt ainukene võimalus tulevikuinvesteeringuteks vajaliku rahahulga säästmiseks arengu varasematel astmetel. Majanduseliidi investeeringud arendavad riigi majandust tervikuna ning investeeringutest saadavat tulu on võimalik arengu hilisematel etappidel ümber jaotada. Ühtlasema jaotuse korral tarbiksid vaesed investeeringuteks vajalikud ressursid lihtsalt ära. 29 Riigi keskmise tulutaseme ja tulujaotuse ebavõrdsuse vahelise U-kujuise seose (algul tulujaotuse
annaabi.ee 
