10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fascinar
Õppematerjali autor
Ülesanne 3.5. Aktsiakapital 41,100 Ostjatelt laekumata arved 7,070 Arvelduskonto 15,690 Materiaalne põhivara 49,550 Kassa 60 Kaup 10,430 Jaotamata kasum (01.01.20x2) 16,800 Võlad tarnijatele 8,330 Aruandeaasta kasum 2,010 Ettemakse aruandvale isikule
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IAS
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030
Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ni
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest, mis üldju
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusm
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid