10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rauno90
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU
Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks. Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama. Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude
Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses.
o Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) o Spekulatiivne nõudlus (raha hoitakse väärtuse kogumiseks juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades 17. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär (MRR) need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga hoiustamise intressimäär (DFR) pangad võivad seda intressimäära kasutada üleöö
c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD
stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne) - ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine - tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär) - otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata - rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine - rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas: - rahvusvaluuta ringlusse laskmine - pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine
Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses.
Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid