6. nädala seminar, ül 6.2 ja 6.3 õpikust (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

14. nädala seminar - ÕPIK LK 315 testid. ÕPIK LK 316 ül 13.3. Lisaülesanded (2 tk).

ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ni

Raha ja pangandus

3

docx

11. nädal - ÕPIK LK 253 ül 10.2 , 10.4

ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu ku

Raha ja pangandus

6

docx

10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1

ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi k

Raha ja pangandus

4

docx

11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid.

ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 ­ 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise koh

Raha ja pangandus

9

docx

8. nädala seminar - ÕPIK LK 186 testid ja ül 7.3, lk 203 testid, lk 204 ül 8.1 - 8.3, lk 205 ül 8.5

krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III ­ Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV ­ Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg ­ tasumata arved

Raha ja pangandus

13

rtf

Rendiarvestus konspekt

Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest, mis üldju

Rendiarvestus

41

xlsx

Finantsarvestuse alused ülesanne 3.5

Ülesanne 3.5. Aktsiakapital 41,100 Ostjatelt laekumata arved 7,070 Arvelduskonto 15,690 Materiaalne põhivara 49,550 Kassa 60 Kaup 10,430 Jaotamata kasum (01.01.20x2) 16,800 Võlad tarnijatele 8,330 Aruandeaasta kasum 2,010 Ettemakse aruandvale isikule

Finantsarvestuse alused

26

doc

ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus

Arvestuse alused

Kommentaarid (0)