2. Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st; 3. Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid. Tulemused: 1. Maksimumid:
Bioloogia Referaat 9. klass Vitamiin B6 (Püridoksiin) Avastus Vitamiin B6 on vees lahustuv vitamiin ja on osa vitamiin B-kompleksi rühmast. Püridoksiin avastati 1930. aastal, kui tehti katseid rottidel, avastaja oli Ungari arst Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega. Eriti palju on seda lihas, teraviljatoodetes, köögiviljades ning pähklites. Samuti ka maksas, munakollases ning porgandis. Vitamiini puudus või siis liig annustamine B6 puudumisel võib tekkida sarlakite sarnane lööve, millest jäävad järgi armid.
päevalilleseemned silmalihaste nõrkust reaktsioone B2 riboflaviin Pärmihelbed, maisihelbed, põhjustab keele ja suu limaskesta soodustab oksüdatiivse stressi teket täistera hommikusöögihelbed, põletikku ning suunurkade lõhenemist õllepärm, kaunviljad, spinat B6 püridoksiin, pähklid, leib, avokaado, põhjustab nahapõletikku, suunurkade põhjustab mälu- ja püridoksamiin banaanid, pärm, kaunvili lõhenemist, käte ja jalgade krampe koordinatsioonihäireid B12 kobalamiinid põhjustab piirdenärvisüsteemi põhjustab allergilisi reaktsioone haigestumist, suurpunalibleaneemiat,
ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon, püridoksamiin) ainevahetus versuhkru taseme langus, B12 (kobalamiinid) Foolhappe metabolism, Neuriit, mälu-lüngad, naha norm areng, mensi häired, kasvupeetus, erütrotsüütide areng aneemia
tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude Vitamiin B2 Limaskest, Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise riboflaviin rakuhingamine, vähenemine, silmade valgustundlikkus normaalne kasv Vitamiin B6 Terved punalibled, Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, püridoksiin igemed, veresooned, kaalukaotus keskne roll aminohapete ainevahetuses Vitamiin B12 Punaliblede tootmine, Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi tsüaankobalamiin kasv, närvikude häired Vitamiin C Antioksüdant, Organismi vähene vastupanuvõime askorbiinhape sidekoed, igemed, haigestumisele, veritsevad igemed, haavade
Tokoferool H H H LL L 25 50 Füllokinoon H H LL LL LL 10 Tiamiin H L LL LL H 30 50 Riboflaviin H L L H LL 20 50 Niatsiin H H H H H 10 35 Püridoksiin H H H L LL 10 50 Foolhape H L L H L 10 50 Kobalamiin H L L LL LL 10 Askorbiinhap H L LL LL LL 20 80 e Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb
* enneaegset vananemist. Vitamiin-B12 Tsüaankobalamiin Punaliblede tootmine, kasv, Aneemia, nõrkus, närvikude kaalukadu, närvisüsteemi haired Vitamiin-B6 Püridoksiin Terved punalibled, igemed, Närvisüsteemi häired, veresooned, keskne roll unetus, masendus, aminohapete ainevahetuses kaalukaotus, Vitamiin-K K-vitamiini on vaja vere K-vitamiini puudusel hüübimiseks. Põhifunktsioon võivad vastsündinutel puudutab verehüübimist
PP) Maks, liha keskne roll B2, B6, kahjustumine, antibiootikumid õllepärm, ainevahetuses trüptofaan nõrkus, mälu täisteratooted, nõrgenemine munad Vitamiin B6 2,1 mg Terved Vitamiin C, Närvisüsteemi Alkohol, kohv, (püridoksiin) täisteratooted, punalibled, pantoteenhape, häired, unetus, rasestumisvastase maks, igemed, niatsiin, masendus, d tabletid, õllepärm, veresooned, magneesium kaalukaotus, suitsetamine nisuidud, keskne roll banaanid aminohapete ainevahetuses
Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli
maks, pärm, piim, põhjustab nahapõletikku B3 munad, kaunvili, pantoteenhape ja juuste täisteraviljatooted, depigmentatsiooni tomat maks, kala, munakollane, põhjustab B6 püridoksiin, pähklid, leib, nahapõletikku, põhjustab mälu- ja püridoksamiin avokaado, suunurkade lõhenemist, koordinatsioonihäireid banaanid, pärm, käte ja jalgade krampe kaunvili neerud, süda, inositool kartul, mais, põhjustab nahalöövet ja (müoinositool) tsitrused, oad, juuste väljalangemist
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne Biotiin Biotiin-lüsiinkompleks(Biotsütiin) CO2 Karboksüleerimine Lipohape Lipoüül-lüsiin kompleks (Lipamiin) funktsiooniks on ühendada atsüül-rühma ülekanne
karotiin) ned jogurt, munakollane Vitamiin B1 B2 B3, PP B5 B6 B12 B15 B10, B11, (täht-ja tiamiin riboflaviin niatsiin, pantoteenhap Püridoksiin, kobalamiinid Pangaamha-pe Bc, keemilin nikotiinhap e püridoksam ehk antia- Foolhape e e, iin noksiline Anti- nimetus nikotiinamii vitamiin aneemiline
PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, B6 püridoksiin kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokoli, folaadid, foolhape, B9, 10, 11 lillkapsas, rohelised
eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid:
funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele
3 Üldinfo C vitamiin e. askorbiinhape e. L-askorbaat on vesi lahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. On antiskorbuutne redutseerivate omadustega tugev hape. C vitamiini keemiline valem on C6H8O6. Tema molekulaarmass on ligikaudu 180 g/mol. Selle vitamiini varud täiskasvanu organismis on piisavad vaid 2-6 nädalaks ja lastel isegi veel lühemaks ajaks. Tema toimet parandavad A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink ja mangaan. Toimet aga halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine ja rasestumisvastased tabletid. Kuid Harvardi teadusliku uurimiskeskuse teadlased on aga seisukohal, et antibiootika ravi efektiivsust tõstab c- vitamiini rikas apelsisimahl. Samuti toetab c-vitamiin ka raua omastamist. Ta on vees lahustuv ja eritub organismist väljapoole. Saamine
PP) Maks, liha närvikude, B1, B2, B6, kahjustumine, kohv, õllepärm, keskne roll trüptofaan nõrkus, mälu antibiootik täisteratooted ainevahetuses nõrgenemine umid , munad Vitamiin B6 2,1 mg Terved Vitamiin C, Närvisüsteemi Alkohol, (püridoksiin) täisteratooted punalibled, pantoteenhap häired, unetus, kohv, , maks, igemed, e, niatsiin, masendus, rasestumisv õllepärm, veresooned, magneesium kaalukaotus, astased nisuidud, keskne roll tabletid,
valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade ümber · Harva veel urineerimisraskused, juuste väljalangemine, katarakt, munandikoti js häbeme dermatiit, lastel kasvupeetus ja ekseem Funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide FAD sõltuva glutatiooni reduktaasi aktiivsuse kaudu!!! Allikad: · Piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat Kasutamine: · Tiamiin, niatsiin, püridoksiin, vit C, foolhape · Alkoholism, pellagra, kasvupeetus, Alzheimer, parkinsonism, diabeet, katarakt, kanapimedus, artriit, nefriit, akne, dermatiit, juuste väljalangemine POT: 100 mg Vitamiin B3 (niatsiin) antipellagra vitamiin Nimetused: nikotiinhape, nikotiinamiid Metabolism: · Toidus koensüüm NAD/NADP-na esinev niatsiin hüdrolüüsitakse seedekulglas hüdrolaaside ja pürofosfataaside poolt
närvisüsteemi arenemiseks. Krambid Kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks. Terve seedetrakt. Vitamiin B6 Aminohapete normaalse Väsimus Ehk Püridoksiin. ainevahetuse tagamiseks (sh Depressioon Olulisem ülesanne tuge südame- valkude lõhustamine ja Veresuhkru taseme langus veresoonkonnahaiguste ennetamine. kasutamine) Süsivesikute ja rasvade Pikemaajaline: Leidub: Maks, pähklid, linnuliha, pärm, ainevahetuse tagamiseks. Dermatiidid (suunurkade
Fe, mg 8 18 Zn, mg 7 15 J, g 85 150 Se g 26 45 Vitamiinid: A, g (retinoidid) 500 800 D, g (kaltsiferoolid) 3 5 B1, mg (tiamiin) 0,6 1,1 B2, mg (riboflaviin) 0,7 1,3 B6, mg (püridoksiin) 0,8 1,5 PP, mg (niatsiin) 6 14 C, mg (askorbiinhape) 35 60 E, mg (tokoferoolid) 5 8 B12, g (kobalamiin) 1,7 3 Folaadid, g 120 200 Eriti suur energiavajadus on teismelistel: kasv, liikumine. 1kg kasvuks aastas kulub 340 kJ/päevas (81 kcal) rohkem. Ühe liitri piima joomisel saadav energia on 2700 kJ,
veekeskkondades, st peaaegu kõikjal, peamiselt veres. Keha poolt kasutamata vees lahustuvad vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool) D-vitamiin (kaltsiferool) E-vitamiin (tokoferool) vitamiin K (füllokinoon) Vees lahustuvad vitamiinid on: vitamiin B1 (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) vitamiin B6 (püridoksiin) vitamiin B12 (koobalamiin) C-vitamiin (askorbiinhape) vitamiin H (biotiin) foolhape niatsiin pantoteenhape Kirjanduses nimetatakse tihti selliseid termineid nagu B9 (teine foolhape nimetus), B10 (B- vitamiinide segu), B15 (pangamiinhape), B17 (amügdaliin, alternatiivne ravim vähiravis), F (polüküllastumata rasvhapete segu) , M (vananenud foolhappe nimetus) ja P (taimsed flavonoidid)
seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool
· ületarbimine lühikese aja jooksul: naha punetamine, põletuse tunne, iiveldus, kõhulahtisus, veresoonte laienemine; pikema aja jooksul: tumedad pigmendilaigud, maohaavad, kollatõbi, maksakahjustused · defitsiit pellagra (kõhulahtisus, depressioon, dementsus, dermatiit), lihaste nõrkus, tundlik nahk, värisemine · allikad: lahustuv kohv, lambamaks, maapähklid, töötlemata liha, toores kanamuna Vitamiin B6 ehk püridoksiin · vesilahustuv · tähtsus: süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamine, energia tootmine glükogeenist, antikehade ja punavereliblede moodustamine, närvisüsteem · vajalik B12 vitamiini ja magneesiumi imendumiseks · defitsiit raseduse ajal: krambid, iiveldus, oksendamine, unetus, ärrituvus, isutus, kaaries · võib olla toksiline, kui tarbida päevas 1000 mg · allikad: kala, kartul, banaanid, täisteratooted, maks, linnuliha
jogurt Katarakt- silma haigus maks Kõhnumine lõhe Aneemia- kehvveresus muna herned spinat Vitamiin B6 püridoksiin Realiseeruvad peamiselt koensüüm PLP ehk püridoksaalfosfaadi Väsimus veeslahustuv kaudu. Ärritatavus Süsivesikutest energia saamine Meeleolu langus maks Aminohapete sünteesimine Veresuhkru taseme langus (tõuseb insuliini
· Friikartuli valmistamine kuni 75% · Küpsetamine, praadimine 24-40% · Kuigi kadu on suur, on mugulates säiliva C- vitamiini hulk märkimisväärne, 150g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa. · Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest. Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C
sümmeetriline laigulisus ning jäikus, hüpoglükeemia, krambid. Soovitav kogus meestel 5-10 mg, naistel 4-9mg, lastel 3-7mg, rasedatel 5-10mg, imetavatel emadel 6-11mg. Peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini(B1), vitamiin B6, vitamiin C, foolhappe(B9), biotiini(B7) ja kaltsiumiga. Leidub maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat. B6 vitamiin e püridoksiin Defitsiit väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus Soovitav kogus meestel 2,1 - 2,4mg, naistel 1,9 2,2mg, lastel 0,9 1,9mg, rasedatel ja imetavatel naistel 2,5 2,8mg. Vitamiin B6 peab kasutama koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, vitamiin C, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool
3) vitamiin B1 – tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat, tiamiinmonofosfaatkloriid, tiamiinpürofosfaatkloriid; 4) vitamiin B2 – riboflaviin, naatriumriboflaviin-5'-fosfaat; 5) niatsiin ehk nikotiinhap – nikotiinhape, nikotiinamiid, inositoolheksanikotinaat e (inositoolheksaniatsinaat); 6) vitamiin B6 – püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5'-fosfaat, püridoksaal-5'- fosfaat; 7) folaat – pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium-L-metüülfolaat; 8) pantoteenhape – D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin; 9) vitamiin B12 – tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'- desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin; 10) biotiin – D-biotiin;
Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid Naftokinoon - K vitamiin : vere hüübimine; luukoe tugevuse ja tiheduse tagamine Ubikioon - Q vitamiin : väldib veresoonte lupjumist; vähendab kortsude teket Tiamiin - B1 vitamiin : süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus Riboflaviin - B2 vitamiin : juuste, naha ja küünte norm. areng; nägemisprotsessiks vajalik Püridoksiin - B6 vitamiin : punaste vererakkude ja veresoonte norm. toimimiseks; närvikoe talitus Kobalamiin - B16 vitamiin : vereloome ja närvikoe norm. toimimine L-askorbiinhape - C vitamiin : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine Foolhape e. folaat (pteroüülpolüglutamaat) : loote normaalseks arenguks; rakkude uuendamine; mälu Biotiin - (B7 vitamiin) : veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine NB!
Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin
funktsioneerimiseks, erütrotsüütide arenguks, müeliini sünteesiks, naha normaalseks arenguks. C vitamiinil - ajatakse sidekoe normaalseks arenguks, haavade paranemiseks. Olles mitmete ensüümide (proliini hüdroksülaas, lüsiini aminooksüdaas) koensüüm, tagab ta kollageeni normaalse sünteesi. 46. Tähtsamad B grupi vitamiinid? B1 - tiamiin B6 - püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal B2 - riboflaviin B8 - inositool B3 - niatsiin B10,11 - foolhape B4 - koliin B12-kobalamiinid B5 - pantenool, pantoteenhape 47. Nukleiinhapped on polümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. 48. Kromosoom sisaldab: Kogu pärilik info, suurel hulgal geene - pärilikkuse fundamentaalseid ühikuid, DNA molekule 49
seotud vereringega, kaitseb nahahaiguste ning seede- ja närvisüsteemi häirete eest - Valgurikkad toidud (pärm, piimatooted, valge liha, kala) d. B4 – Koliin – osaleb kolesterooli metabolismis -maasikad e. B5 – pantoteenhape -Osaleb süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses ning rasvhapete tootmises, väga oluline kasvamise juures - Pärm, idud, maks, munakollane, avokaado f. B6 – püridoksiin, püridoksamiin - Osaleb aminohapete ja magneesiumi omastamises, väga oluline lihaskonna arengus - Pärm, idud, mugulviljad, aju, maks, munakollane g. B8 – inositool – juuste, luukoe, seedetrakti norm. Arenguks - teravili h. B10,11 – foolhape, folatsiin - Osaleb proteiinide omastamises ning hemoglobiini ja DNA sünteesis, oluline immuun- ja närvisüsteemi töö tagamises - Muna, maks,
F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm
koguses vitamiine. Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt. 7 Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli
F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm
kompleks (TCA tsükli ensüüm) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis osalev hargnenud ahelaga α-ketohapete dehüdrogenaasi kompleks. Lipoehape Lipoehape esineb katalüüsis prosteetilise rühmana, olles kovalentse sidemega seotud ensüümi lüsiini jäägiga. Lipoamiidne rühmitus funktsioneerib kui atsetüüli kandev paindlik õlg. Ei ole selge, kas lipoehape on vitamiin või saab inimese organism selle sünteesiga ise hakkama. Vitamiin B6 (püridoksiin, püridoksaal ja püridoksamiin) Vitamiin B6 esineb 3 toodud vormi kujul, koensüümina funktsioneerib püridoksaalfosfaat Püridoksaalfosfaat on samuti prosteetiline rühm, mis moodustab kovalentse sideme ensüümiga. See kovalentne side katkeb katalüüsi käigus. Side ensüümiga on Schiffi aluse kujul, mis tekib peptiidi struktuuri kuuluva lüsiini jäägi ε-aminorühma ja koensüümi aldehüüdi vahel. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud α-aminohapete metabolismiga
Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul U Smetüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat P bioflavonoidid puu ja juurviljad C vitamiini (L askorbiinhappe) keemiline struktuur
Magneesiumi on rohkesti luudes (ca 65% magneesiumist) ja lihastes (ca 20% organismi magneesiumist). Ööpäevane vajadus 320-450 mg. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihasetööd. Tähtsus: · osaleb kaltsiumi ja vitamiin C Esineb kofaktorina enam kui 300 ensüümis ainevahetuses; Effektiivsem koos B6 (püridoksiin) · mõjustab süsivesikute ainevahetust; · närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamine; · osaleb vere hüübimises; · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerijaks;
Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat)
köögiviljad. 6 mg pantoteenhapet sisaldub umbes: 100 g hautatud veisemaksas; 14 180 g pärmis; 230 g maapähklites; 400 g hautatud seentes. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-b5-ehk-pantoteenhape ) 2.5 Vitamiin B6 B6-vitamiinil on meie kehas palju tähtsaid ülesandeid, kuid üheks olulisemaks võib pidada selle tuge südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel. B6-vitamiini (ehk püridoksiin) on vaja: süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks; normaalseks kasvamiseks; glükogeenist energia tootmiseks; antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks; veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks; tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks; soolhappe tootmiseks;
See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist oleksid - riboflaviin (B2) e. elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused.
ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c) monomeerse valgu väikseim domeen 72. Millised nimetatud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? a) nikotiinamiid b) tiamiin c) retinool vees vees rasv (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) 73. Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad?
Lahustuvad vees, ei kuhju organismis (väljub uriiniga), tuleb saada pidevalt, saadakse nii loomsest kui taimsest. Tiamiin, B1 osaleb süsivesikute lagundamisel, soodustab organismi kasvu jne; pärmis, hernes, kaerahelbes jne. Riboflaviin, B2 leidub peaaegu igas toiduaines, rohkem maksas, pärmis; kaitseb nahahaiguste eest, kasvufaktor jne. Niatsiin,PP toiduainetes seotud valkudega; tähtsaim koensüüm; kiirendab toitainete imendumist; pärmis, maksas, kana- veiselihas jne. Püridoksiin,B6 - osaleb valkude ainevahtuses, mõjutab kõiki teisi ainevahetusi, osaleb vereloomes jne; pärmis, maksas, sojaoad. Folatsiin, foolhape, B10,B11 stimuleerib maos soolhappe tekkimist, koensüümina ensüümides; maksas, spinatis, sojaubades jne. Kobalamiin, B12 ainult loomses, võib organismis salvestuda pikemaks ajaks säilitades oma toime, kasvufaktor, kaitseb nahahaiguste eest; veisemaksas, kanamaksas, seamaksas jne.
vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis. B- kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise
katarakti B3 ehk niatsiin on paljudes toitudes ning esinevad leebemad variandid vaegusest: närvilisus, isu puudumine, seedehäired, raskus mõelda ja keskenduda ning peavalud B5 ehk pantoteenhape on oluline naha terviseks, punaste vereliblede ja hormoonide tootmiseks. B5 aitab ära hoida aknet ja nahaärritusi, aitab langetada kolestoroolitaset, hoiab ära artriiti ning on oluline ka stressi ja masendusega võitlemiseks. B6 ehk püridoksiin aitab töötleda ja toota aminohappeid, millest keha toodab valke ning hormoone melatoniin, dopamiin, ja serotoniin. B6 aitab ära hoida nahaprobleeme, keskendumisraskust ja immunsussüsteemi probleeme. B7 ehk biotiin on oluline rasvade ja süsivesikute omastamiseks. B7 on eriti vajalik väikestele lastele, sest see aitab kehal kasvada ja soodustab närvisüsteemi arengut. B9 ehk foolhape on oluline südame tervisele, aitab ajul noorena püsida ning toodab serotoniini,
Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? a) nikotiinamiid b) tiamiin c) retinool (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Veeslahustuvad: kolekaltsiferool, retinool, tokoferool Rasvlahustuvad: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Vees vees rasv 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel?
Nende varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Talitlevad koensüümide koostises. B1 (Tiamiin) regul süsivesikute ja mõjut valkude ainev; B2 (Riboflaviin) regul protsesse; B3 (Pantotenaat) os süsiv ja rasvade ainev aeroobseis protsessides; B5 e vit PP (Niatsiin) aktiveerib süsiv js reg kolesteriini ainev. Es NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes; B6 (Püridoksiin) oluline AH ainevahetuses; B12 (Kobalamiin) os kasvufaktorina valgusünteesis, oluline RNA ja DNA biosünteesis, C (askorbiinhape) os süsiv, valkude ja rasvade ainev. H (biotiin) on vajalik AH ainev *2. Rasvaslahust, omavad individuaalseid mittekoensüümseid ül, A, D, E, K, Q ja F. Ladestuvad ülehulgas tarbimise korral maksas, kust organism saab neid vajadusel kasutada. A (retinool) reguleerib epteelrakkude ainevahetust, aktiveerib valgusünteesi, oluline kasvufaktor
hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c) monomeerse valgu väikseim domeen 72. Millised nimetatud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? a) nikotiinamiid b) tiamiin c) retinool vees vees rasv (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) 73. Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad
+ + Niatsiin (PP) nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD ) ja fosfaatvorm (NADP ) (kannavad hüdriidaniooni substraadile või sealt ära) Riboflaviin (B2) flaviinadeniindinukleotiid (FAD) Pantoteenhape (B3) koeensüüm A (atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil. Atsüülrühma alfa-vesiniku aktiveerimine enne eraldamist prootoni kujul) Püridoksiin (B6) püridoksaalfosfaat (vajalik aminohapete metabolismi eest vastutavatele ensüümidele) Kobalamiin (B12) 5'-desoksüadenosüülkobalamiin Vitamiin C (L-askorbiinhape) (proliini ja lüsiini hüdroksüleerimine kollageeni normaalse struktuuri tagamiseks; türosiini metabolism ajus; raua mobiliseerimine põrnast; kaitse mõnede metallide toksiliste efektide eest; allergiliste reaktsioonide pehmendamine; immuunsüsteemi stimuleerimine).
D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või
annaabi.ee 
