Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid (0)

Ensüümid, vitami nid ja hormoonid
Tarmo  Rattassep
KP2-10
Ensüümid, mis need on ? 
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad 
elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid 
vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie 
kehas toimuvad.  Vitamiinid , mineraalid ega hormoonid ei 
saaks toimida ilma ensüümideta.
Ensüümidest
Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me 
neid vaid toiduga – samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna 
ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C.
Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab 
organismi ja  kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease  võime 
ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. 
Ensüümide puudulikkus on põhjuseks  paljudele  kroonilistele haigustele nagu 
südamereuma, vähk,  diabeet , rasvumine,  allergiad , enneaegne  vananemine , 
varajane surm jms.
Miks me vajame ensüüme ?
 Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, 
teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid 
väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude 
taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. 
Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi.
Vahemere kultuurides on valdavalt levinud  komme  süüa põhisöögi alla ohtralt 
värsket salatit. See on kõhule hea just seepärast, et salatis olevad ensüümid 
aitavad kergendada seedimist. Seega söögem palju värskeid puu-ja  aedvilju , 
pähkleid, seemneid, idusid, rafineerimata õlisid, toorpiima, ühesõnaga nn. 
elustoitu!
Vitami nid, miks me vajame 
neid ? 
Sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise , 
ainevahetuse, rakkude taastootmise ja  seedimise  olulisteks teguriteks .
Sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe 
moodustumisel.
Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel.
Sest nad  kaitsevad  organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu 
nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.
Vitami nidest
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, 
retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga  neidki  vaid 
sobivate  lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik 
sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid 
ilma toiduta ei omastu.
Vitami nide jaotus
Vitamiinid jaotuvad kaheks:
     Rasvlahustuvad  vitamiinid
    Veeslahustuvad vitamiinid
Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht  tervet  ühendite gruppi, 
millel on väga sarnane ehitus ja sama toime.
Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded 
on sarnased.
Rasvlahustuvad 
Rasvlahustuvad vitamiinid
Vitamiini tähis
Vitamiini nimi
Parimad allikad
kala-  ja  loomamaks,  või, 
karotenoidid   –  oranžid  ja 
A
retinoidid
kollased  
köögiviljad 
( paprika , 
porgand , 
apelsin,  papaia )
kalarasv, 
munakollane , 
või, 
pärm, 
rikastatud 
D
kaltsiferoolid
piimatooted 
ja