Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid (0)

Ensüümid, vitami nid ja hormoonid
Tarmo  Rattassep
KP2-10
Ensüümid, mis need on ? 
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad 
elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid 
vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie 
kehas toimuvad.  Vitamiinid , mineraalid ega hormoonid ei 
saaks toimida ilma ensüümideta.
Ensüümidest
Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me 
neid vaid toiduga – samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna 
ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C.
Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab 
organismi ja  kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease  võime 
ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. 
Ensüümide puudulikkus on põhjuseks  paljudele  kroonilistele haigustele nagu 
südamereuma, vähk,  diabeet , rasvumine,  allergiad , enneaegne  vananemine , 
varajane surm jms.
Miks me vajame ensüüme ?
 Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, 
teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid 
väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude 
taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. 
Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi.
Vahemere kultuurides on valdavalt levinud  komme  süüa põhisöögi alla ohtralt 
värsket salatit. See on kõhule hea just seepärast, et salatis olevad ensüümid 
aitavad kergendada seedimist. Seega söögem palju värskeid puu-ja  aedvilju , 
pähkleid, seemneid, idusid, rafineerimata õlisid, toorpiima, ühesõnaga nn. 
elustoitu!
Vitami nid, miks me vajame 
neid ? 
Sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise , 
ainevahetuse, rakkude taastootmise ja  seedimise  olulisteks teguriteks .
Sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe 
moodustumisel.
Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel.
Sest nad  kaitsevad  organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu 
nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.
Vitami nidest
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, 
retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga  neidki  vaid 
sobivate  lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik 
sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid 
ilma toiduta ei omastu.
Vitami nide jaotus
Vitamiinid jaotuvad kaheks:
     Rasvlahustuvad  vitamiinid
    Veeslahustuvad vitamiinid
Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht  tervet  ühendite gruppi, 
millel on väga sarnane ehitus ja sama toime.
Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded 
on sarnased.
Rasvlahustuvad 
Rasvlahustuvad vitamiinid
Vitamiini tähis
Vitamiini nimi
Parimad allikad
kala-  ja  loomamaks,  või, 
karotenoidid   –  oranžid  ja 
A
retinoidid
kollased  
köögiviljad 
( paprika , 
porgand , 
apelsin,  papaia )
kalarasv, 
munakollane , 
või, 
pärm, 
rikastatud 
D
kaltsiferoolid
piimatooted 
ja 
määrdemargariin
taimsed  õlid,  seemned, 
E
tokoferoolid
pähklid, 
oliivid, 
täisterajahu
K
füllokinoonid
spinat ,  kapsas ,  herned
Veeslahustuvad
Vesilahustuvad  vitamiinid
Vitamiini tähis
Vitamiini nimi
Parimad allikad
idud , 
sealiha , 
pärm, 
B1
tiamiin
kaerahelbed, 
täisteraviljatooted, 
pähklid
maks,  pärm,  mandlid, 
muna, 
juust, 
brokoli , 
B2
riboflaviin
kaunviljad , 
kliid , 
seemned, spinat
niatsiin , 
nikotiinhape,  kliid, 
maks, 
pärm, 
PP, B3
niatsiinamiid, 
seemned,  pähklid,  idud, 
nikotiinamiid
kala,  linnuliha , seened
Veeslahustuvad
maks,  pärm,  kaunviljad, 
B5
pantoteenhape
seened,  pähklid,  munad, 
kana ,  kartul ,  tomat , piim
idud,  kliid,  kala,  maks, 
pärm, 
pähklid, 
kana, 
B6
püridoksiin
kaunviljad, 
sea- 
ja 
veiseliha , 
munakollane, 
banaanid
munakollane, pärm, maks, 
H
biotiin
pähklid, 
kama, 
idud, 
neerud
Veeslahustuvad
pärm,  maks,  kaunviljad, 
folaadid, 
foolhape ,  idud, kliid, spinat, brokoli, 
B9, 10, 11
lillkapsas , 
rohelised 
folatsiin
taimeosad , 
paprika, 
pähkel,  maasikad , neerud
maks, 
munakollane, 
B12
kobalamiinid
kala( konserv ), 
juust, 
veiseliha, kana, piim
puu- 
ja 
köögiviljad, 
marjad,   mahl   -  astelpaju, 
kibuvits , 
mustsõstrad, 
C
askorbiinhape
tikrid,  maasikad,  paprika, 
kaalikas,  brokoli,  tomat, 
kapsas, 
kartul, 
tsitruselised , kiivi
Vitami nipuudus
Vitamiinupuudus võib tekkida mitmetel põhjustel:
Toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; 
tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline 
kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism).
Füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks 
väikelastel,  rasedatel , imetavatel naistel või vanuritel).
Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite.
Hormoonid
Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud 
bioloogiliselt aktiivne ühend. Hormoonid osalevad 
aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkud taastootmises ning 
nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud 
väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja 
organismi enamikeelundite, kudede, rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös 
ja töötuses.
Hormoonid
Hormoonidele sattus 20.saj algupoolele,katsetuste käigus, ootamatult inglise 
arst  Ernest  Henry  Starling  (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest 
ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) 
kirjeldatakse  teaduses  tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise 
ja keskkonnaga seonduvat.
Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid . 
Hormoonide tootjad
Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse 
organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on:
Ajuripats e hüpofüüs
Käbikeha
Kilpnääre
Kõrvalkilpnäärmed
Neerupealised
Kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
Sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel).
Kasutatud kirjandus
http://eevarelli.com/ensuumid/#.UQvsR78vQac 
http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ 
http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid 
Pildid:
www.google.ee 

Document Outline

• Slide 1
• Ensüümid, mis need on ? 
• Ensüümidest
• Miks me vajame ensüüme ?
• Vitamiinid, miks me vajame neid ? 
• Vitamiinidest
• Vitamiinide jaotus
• Rasvlahustuvad 
• Veeslahustuvad
• Veeslahustuvad
• Veeslahustuvad
• Vitamiinipuudus
• Hormoonid
• Hormoonid
• Hormoonide tootjad
• Slide 16
• Kasutatud kirjandus