Vitamiinid (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Tervis- vitamiinid
Markus Abro
5A
Tallinn, 2013
Sissejuhatus
Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime . Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem.
Tervis ja vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute  mikrotoitained , mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.
Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA  biokeemik  Kazimierz Funk . Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid,  kasvuregulaatorid , koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised  derivaadid  aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid .
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole  valgud ,  rasvad , süsivesikud, vesi,  mineraalid , elektrolüüdid ja  soolad .
Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi
Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks , tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm , mida elusorganismid , valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev vitamiinivaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu  rahhiit  , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt. või koguni surma. Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes
Tähtsamad vitamiinid
Vitamiinid
Soovitav päevane tarbimine, parimad allikad
Mõju organismis
Toimet parandavad
Defitsiidi tunnused
Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad
Vitamiin A (retinooolid) jaeelaste ( - karoteenid )
800-1000 retinooli  g-ekv.
maks, piim, või, munad, porgandid
Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude , antioksüdant
Vitamiinid C, D; E, niatsiin , tsink, seleen , küllastumata rasvhapped
Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu
Alkohol , kohv, kortisoonid, nitraadid , mineraalõlid, diabeet, maksahaigused
Vitamiin D
( kaltsiferoolid )
5  g
kalamaksaõli, kala, maks, munad
Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine
Vitamiinid A ja C, kaltsium , fosfor
Rahhiit, luude hõrenemine
Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid
Vitamiin E
( tokoferoolid )
10 mg
taimeõlid, idud , pähklid, kala
Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid
Vitamiin C ja B12 , mangaan , seleen
Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine
rasestumisvastased tabletid , raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk
Vitamiin B1 ( tiamiin )
1,4 mg
täisteratooted, sealiha , kala, maks
Süsivesikute ainevahetus , energia tootmine, närvikude
Teised B-rühma vitamiinid, vitamiin C
Beribeeri, väsimus, depressioon , söögiisu langus
Rafineeritud süsivesikutega liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamine , stress
Vitamiin B2 (riboflaviin)
1,7 mg
täisteratooted, õllepärm, maks, munad, liha
Limaskest, rakuhingamine , normaalne kasv
Vitamiinid A ja B1, niatsiin
Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise vähenemine, silmade valgustundlikkus
Alkohol, kohv, suitsetamine, stress, rafineeritud süsivesikutega liialdamine
Niatsiin (vitamiin PP)
18 mg
Maks, liha õllepärm, täisteratooted, munad
Nahk, närvikude, keskne roll ainevahetuses
Vitamiinid B1, B2, B6, trüptofaan
Naha kahjustumine , nõrkus, mälu nõrgenemine
Alkohol, kohv, antibiootikumid
Vitamiin B6 (püridoksiin)
2,1 mg
täisteratooted, maks, õllepärm, nisuidud, banaanid
Terved punalibled, igemed , veresooned , keskne roll aminohapete ainevahetuses
Vitamiin C, pantoteenhape, niatsiin, magneesium
Närvisüsteemi häired, unetus , masendus , kaalukaotus,
Alkohol, kohv, rasestumisvastased tabletid, suitsetamine
Vitamiin B12 (tsüaankobalamiin)
3,0  g
maks, liha, munad, kala
Punaliblede tootmine, kasv, närvikude
Folaadid, vitamiinid A, B1, B6, niatsiin
Aneemia , nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi häired
Alkohol, kohv, suitsetamine
Folaadid (folatsiin, foolhape)
0,4 mg
sojajahu, maks, aedvili, liha
Punaliblede tootmine, kasv, seedimine
Vitamiinid B12, B6 ja C
Aneemia, seede - ja närvisüsteemi häired, nahahaigused
Alkohol, stress, suitsetamine, ravimid
Vitamiin C ( askorbiinhape )
60 mg
kartul, kapsas, paprika , marjad , puuviljad
Antioksüdant, sidekoed , igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine
Vitamiinid A, B6 ja E, seleen, tsink, mangaan
Organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress
Antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine, rasestumisvastased tabletid
Bioflavonoidid (vitamiin P)
Päevast soovitust ei ole antud
 
Tsitruselised , eriti nende koor, aprikoosid, kirsid , mustsõstar
Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Vitamiin C
Veritsevad igemed, kerge külmetumine
Samad, mis vitamiin C puhul
Kokkuvõte
Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin, biotiin , pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora . Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).

• toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
  
• seedekulgla mikrofloora tegevus.
  

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid

http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.ht m

http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html