Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vitamiinid (0)

1 Hindamata
Punktid

Vitamiinid
Tähis
Keemiline põhinimetus
Olulised allikad
Vaeguse mõju
Liigsuse mõju
Rasvlahustuvad vitamiinid
A
retinoidid
kala- ja loomamaks , või, keedetud porgand , spinat , kõrvits ja lehtkapsas, melon, aprikoosid, tomat , sibul
põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid
põhjustab kaheli nägemist, juuste väljalangemist, maksa suurenemist , iiveldust, peavalu
D
kaltsiferoolid
kalaõli, munakollane, maks, või, pärm
põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist
põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi kogunemist kudedesse, neerude puudulikkust
E
tokotrienoolid
nisuidu-, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder , majonees
põhjustab punaliblelahustuslikku aneemiat, spermato-geneesi häireid, lihaste düstroofiat, turseid
põhjustab suupõletikku, nägemishäireid, nõgeslöövet, verejooksu
K
naftokinoonid
kalatooted , spinat, kapsas , herned , roheline tee, linnaseleib, kiivi
põhjustab vere hüübimise häireid ja verevalumeid
põhjustab punaliblelahustuslikku aneemiat, higistamist, palavikku
Q
ubikinoonid
makrellid, sardiinid, muna, kanaliha , sealiha , sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat
põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat
soodustab oksüdatiivse stressi teket
F
linoolhape ja alfalinoleenhape
soja -, rapsi-, maisi- ja kalaõli, merekalad, loomsed saadused , pähklid
põhjustab karvajuuretuppede ja näärmejuhade sarvestumist
soodustab ateroskleroosi arengut, vananemist, kasvajate arengut
Vesilahustuvad vitamiinid
 B1
tiamiin
õllepärm, kaerahelbed, hirss , rukis , linnuliha , kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned
põhjustab polüneuriiti, südamepuudulikkust, turseid, silmalihaste nõrkust
kiirendab südametegevust, põhjustab hingamispuudulikkust ja allergilisi reaktsioone
 B2
riboflaviin
piim, jogurt , munad, maks, kala, õllepärm, kaunviljad , spinat
põhjustab keele ja suu limaskesta põletikku ning suunurkade lõhenemist
soodustab oksüdatiivse stressi teket
B5, PP
niatsiin, nikotiinhape , nikotiinamiid
õllepärm, maks, piim, munad, kaunvili , kanaliha, jäme nisujahu , röstitud kohvioad
põhjustab nahapõletikku, nõrkust, nõdrameelsust
põhjustab südamerütmi häireid, kusihappe- ja liigsuhkurveresust, kiilaspäisust
B4
koliin
kalamari , sardiinid, makrellid, kapsas, kaunvili, õllepärm, munad, kanamaks, piim
põhjustab rasva ladestumist maksa, verejooksu, vererõhu tõusu
põhjustab B6-vitamiini vajakut
B3
pantoteenhape
maks, pärm, piim, munad, kaunvili, täisteraviljatooted, tomat
põhjustab nahapõletikku ja juuste depigmentatsiooni
 
B6
püridoksiin, püridoksamiin
maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado , banaanid, pärm, kaunvili
põhjustab nahapõletikku, suunurkade lõhenemist, käte ja jalgade krampe
põhjustab mälu- ja koordinatsioonihäireid
 
inositool (müoinositool)
neerud , süda, kartul , mais, tsitrused, oad, pähklid
põhjustab nahalöövet ja juuste väljalangemist
 
 
foolhape , folatsiin
maks, oad, rohelised taimeosad, pärm
põhjustab kasvupeetust, suurpunalibleaneemiat
põhjustab allergilisi reaktsioone
 B12
kobalamiinid
verivorst, maks, liha, kala, munad, piimatooted
põhjustab piirdenärvisüsteemi haigestumist, suurpunalibleaneemiat, huulte pragunemist
põhjustab allergilisi reaktsioone
 
oroothape
loomsed saadused
põhjustab lihaste düstroofiat
 
 
pangaamhape
kaunviljad, kõrvitsa- ja seesamiseemned, pruun täisterariis, õllepärm
põhjustab energiavahetuse nõrgenemist ja südamelihase töövõime langust
 
 
karnitiin
lihasaadused , õllepärm, kala, piim
põhjustab lihaskoe rasvumist, krampe, düstroofiat
 
C
askorbiinhape
mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, hapukirsid, lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell
põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust
põhjustab neerukivide teket, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe
 
biotiin
maks, neerud, täispiim, sojauba, tomat, munad, pärm
põhjustab rasuvoolulist ekseemi
 
N
lipoehape
pärm, piim, liha
põhjustab energiavahetuse häireid
 
U
S-metüül- metioniin
kapsas, spargel , petersell, tomat
põhjustab lipiidide sünteesi häireid
 
PABA
p-amino- bensoehape
maks, piim, munad, pärm
põhjustab pigmentatsioonihäireid
 
P
bioflavonoidid
värske puu- ja juurvili, roheline tee, sojatooted
põhjustab verejooksu ja sidekoe kahjustumist
 
Vitamiinid #1 Vitamiinid #2 Vitamiinid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marinasav1971 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vitamiinide tabel
4
docx

Vitamiinide tabel

TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid,

Patoloogia
Vitamiinid
6
doc

Vitamiinid

Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, süntees, (vananemis

Anatoomia ja füsioloogia
Vitamiinid
126
ppt

Vitamiinid

Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik

Keemia
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Seleen Leidub ­ pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus ­ esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub ­ hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand. Antioksüdandid ­ vitamiinid E, C, kartenoidid, koeensüüm Q10, tsink, seleen

Bioloogia
Vitamiinid
8
pdf

Vitamiinid

Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, a

Bioloogia
Vitamiinid
19
docx

Vitamiinid

POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade düsmorfogenees, südame väärarengud) Vitamiin D (kaltsiferoolid) ­ antirahhiitilised vitamiinid Nimetused: kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) Metabolism: Loomne toit: · Imendub passiivse difusiooniga peensooles (mitsellides) (imendumist pärsib nt kiudainete liig, oraalsed kontratseptiivid, alkohol) Nahk: · UV kiirgus = 7-dehüdrokolesterool kolekaltsiferool (DBP transpordib maksa) Maksas: D3 oks. 25-hüdroksükaltsiferool (peamine salvestus- ja ringlusvorm)!!! · DBP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli neerudesse kaltsitriool!

Biokeemia
Vitamiinid
10
docx

Vitamiinid

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks

Toidukeemia
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.

Kokandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun