Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile. Roomale on veel iseloomulik cardo-decumanus tänavate skeem. Cardo on tänav, mis kulgeb lõunast põhja suunas ja decumanus on tänav, mis kulgeb läänest itta. Tähtsamad asutused nagu näiteks kirikud, pühakojad, templid, teatrid asuvad põhitelgedel. Sama teljeline skeem on ka Rooma looduslikus ümbruses kajastuv. Linnaruumi idülliline suletus ja teljeline
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu
Kolumbuse-eelsetel kujutelmadele tuginedes. Mehhiko edelaosas asub kõrgel mägedes Acatlani küla mis asutati asteekide ajal ja selle elanikud kõnelevad veel endiselt nahuatli keelt. Igal kevadel sooritavad kohaliku seal rituaali mis kajastab asteekide veriseid ohverdusi. Noormehed kannavad jaaguarirüüsid ja võistlevad üksteisega paaarikaupa mäe tipus sel ajal laulavad naised Santa Cruzile palveid ja süütavad küünlaid pühamute alustel. Asteekide skulptuuris esinevad suured ja hirmuäratavd kolbad ja skeletid, mis tänapäeval on miniatuursemaks muutunud mida kasutakse laste maiustuste valmistamisele suhkrust ja sokolaadist. Loe lk. 132 ja lisa lõpp juurde mul jäi tegemata.
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam.
Fuji mäe ekskursioon- vaateplatform ja rahvuspargi külastus, kus näidatakse traditsioonilist puidunikerdamist ja mängutooside muuseumi külastamine. Lõunasöök Kawaguchi järve äärses rahvuspargis. Õhtusöök 4**** hotelli restorani rootsi lauas. Fuji 9.päev Fuji-Kamakura-Tokyo Hommikusöök. Bussisõit Kamakurasse, kus asub 65 budustlikku templit ja 19 Shinto pühamut, valitud pühamute külastus. Hiiglasliku Buddha kuju külastamine. Bussisõit Tokyosse, õhtusöök jaapanipärases restoranis ja lend hilisõhtul Stockolmi. 10.päev Tokyo-Stockholm-Tallinn Lend Stockholmi hommikuks ning ennelõunat Tallinnasse. Lennatske SASiga.
alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium).
moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Kogu Jaapani kultuur ammutab jõudu iidsest allikast- Jaapani oma põlistest traditsioonidest. Mitmetel taimedel on tähtis koht jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna
Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9
Õue taga asus sammas- saal, sealt edasi mõned väiksed ruumid, kuhu tohtisid siseneda vaid preestrid. Läbi templi väravate võisid astuda vaid vabad inimesed (seega orjadele sisenemine keelatud). Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Uue- Riigi ajal ehitati hiigeltempel Karnakis ja Luksori pühamute kompleks ning Ramses II matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.).
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla. Lapsed kasvasid ning kukutasid ema onu. Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma ...
vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha 6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea. Abielu eesmärgiks oli saada järglasi. Mehe elu möödus suuremal ajal kodust väljas, naine aga püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. 7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8
Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. punasefiguuriline- u 530 eKr
Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13
jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris
Pühamud Sintoistlikud pühamud võivad olla nii suured hoonekompleksid, nagu näiteks Ises, kuui ka tagasihoidlikud väikesed pühamud kalju või puu lähedal. Kõige rohkem austatakse sellistes pühamutes Inari-nimelist kamit, keda peetakse riisikasvatuse, kodu ja kauvanduse kaitsjaks. inari pühamutes leidub sageli rebasekujusid, sest usutakse, et Inari saadikuks on rebane. Kuna paljud sinto pühamud on väikesed, siis ei ole ka kogu aeg preestrit kohal. Selliste pühamute eest kannavad hoolt kohalikud elanikud, kes annetavad toitu, avavad hommikul pühamu uksed ning sulgevad need õhtul. Puhastusrituaalid on sintoismi väga oluline osa. Neid võidakse sooritada selleks, et lepitada rahutuid kamisid. Isiklikuma iseloomuga puhastusrituaal on puhastamine veega. Sel puhul võidakse seista joa all või sooritades rituaalseid pesemisi jõesuudmes või meres. Kolmas puhastamise vorm on teatud isikute või tegude vältimine.. Kultuurilised mõjud
Miks linn nii äkki maha jäeti? Machu Picchu varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus. See asub kaljusel mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik. Selline asukoht pakub looduslikku kaitset ja on ka vaimustav vaate tõttu. Kõrgel Andides asuv ja mäe-eendile rajatud tsitadell jäi peidetuks naljaks sajandiks, kuni Hiram Bingham tõstis 1911.a. varemetelt rohelise dzunglivaiba. Järsud trepid viivad graniidist pühamute juurde, kivist tahutud elamuid kaunistavad purskkaevud. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile.
ka muusikat ja luulet. Samuti kuulus hariduse hulka ka sport ja gümnastika. · Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti
mitte riik ja tema haridussüsteem. On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast. Muidugi see ei tähenda, et koolis ei tuleks usu ja religiooni aluseid õpetada ikka tuleks, aga mitte usuõpetuse vormis. Riik peab juba eos kristlikku maailmavaadet, eetikat ja moraali kõige õigemaks maailmas. Riigi eelarvest on ettenähtud päris suured miljonid kroonid kirikutele ja kogudustele. Samas põlisrahva pühamute ja hiiete korrastamiseks ning hooldamiseks pole ettenähtud sentigi. Riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud seda: · Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd ( just nagu meie riigis poleks piisavalt sotsiaaltöötajaid ) · Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tööd laste ja noortega · Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsioonivahendite tegevuse
Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid varjulised aiad. Neis kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse kas omavalmistatud võitempliõuelt ostetud paberiribad, millele on kirjutatud palved. Looduse austamine. Looduse kummardamine on shintos üldine, sest looduses võib kogeda jumalate ligiolekut. Pärast II maailmasõda jäid shinto templid ilma riigi majandusabist ja nendeseisund võrdsustus teiste usundite omaga. Pühamute tegevust finantseeritakse poolehoidjate vabatahtlike annetuste ja ohverduste kaudu. Peale otsese kultuse osaletakse mõningal määral ka sotsiaalhoolduses ja ühiskondlikus tegevuses (nt. peetakse ülal lasteaedu). Preestri amet ei ole enam päritav. Suurem osa preestritest peab oma ametit mingi muu põhitöö kõrvalt. Shinto preestrid võivad olla abielus ning naispreestrite arv on viimastel aastatel kasvanud. Preestrite peaülesaane on tseremooniate toimetamine kodudes
Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu. Janus-piiride ja alguse ja lõpu jumal. Jupiter- taeva-, pikse-, ja tormijumal ehk zeus. Juno- jumalanna(kreekas Hera) Minerva-Jumalanna(kreekas Athena) Neptunus- Poseidom Venus- Aphrodite Diana- Artemis Mars- Ares. Roomalaste sõjajumal Vesta-Kodukoldejumal, tema auks põles foorumil olevas ümartemplis igavene tuli Pontifeksid-Riigiametnikud, valiti preestrite seast Flaamenid- hoolitsevad pühamute ja rituaalide eest Pontifex Maimus- riigi ülempreester. Augurid tegelesid ennustamisega, põhines etruskide eeskujul. Sibülliraamatud- ennustamiseks vajalik raamat. 11. Kristlus: 1. saj allutati ka Palestiina Rooma võimu alla. Suri 30 a pKr, hukati jeruusalemma lähedal,
jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris
astus hulka kolmas rivijoon. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile. Leegiones teenisid ainult Rooma kodanikud. Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid. Religioon * Usuti, et jumalate heasoovlikusest sõltub riigi edu ja hüve * Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus- riigi ülempreester. Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel. * Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega Keskaeg 476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser Varakeskaeg 1. (5saj-9.saj) * Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks * Tekib feodaalkord * Frangi riik sünnib 2. (9. saj-11.saj) * Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis * Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus
· Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna
Jumal Inti- päike, keda peeti inkade sugupuu jumalikuks meessoost esiisaks. Teda seostati kullaga. 15 Google.com 16 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 17 http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html 14 Jumal Killa- kuu, inkade naissoost jumalik esivanem. Teda seostati hõbedaga. Jumal Illapa- seostatakse müristamise ja välguga. Jumal Huacca- üldine termin pühamute, austusobjektide, pühade kohtade ja nendega seotud üleloomulike jõudude kohta. Jumalaks peeti ka esivanemaid.18 Inkade linn Machu Pichu Peruus19 KOKKUVÕTE Ameerika ajalugu on olnud väga värvikirev. Sealsed kultuurid suursugused ja jätnud meile oma jälje. Siiani kõneldakse mitmetes paikades murrakuid, mis pärinevad Ameerika põliskultuuridest. Toimuvad erinevad arheoloogilised uuringud ja pidevalt leitakse midagi uut ja huvitavat. 18
Jumalanna Nanna või Ani tütar taevakuninganna Inanna e Istar. Oli viljakusjumalanna. Väga rõhutatult seksuaalse alatooniga. Ilu-, armastus- ja erootikajumalanna. Kuid tema juurde kuulus ka sõjakus. Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/armastaja. Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend. Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi (Apsu isane, magevesi, Tiamat emane, meri). Hakkasid järglasi sigitama. Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu merekoletis. Marduk neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult,
HERMES jumalate käskjalg, teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma. APHRODITE armastusejumalanna. Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab.
tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. ÜL 8
Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud .Nad uskusid ,et riigi heaolu sõltub kõige enam jumalate heasoovlikusest ja seetõttu üritati jumalaid vääriliselt teenida ja austada.Kõik tpühamud olid riigikontrolli all ja preestriteks valiti riigiametnikke.Preestritest tähtsaimad olid Pontifexidkelle eesotsas seisis Pontifex maximus-riigi ülempreesterPeale Pontifexide olid ametisse määratud ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ning ennustamisega tegelevad augurid.Preestiamet oli enamasti eluaegne.Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks ,et neilt midagi saada tuli neid kohusetruult teenida mis tähendas ennekõike annetuste toomis.Annetada või toitu,vääris esemeid kuid jumalate lemmikuks pidasid nad siiski loomade ohverdamist. Kristluse levik Muude Vahemere idarannikumaade hulgas allutati 1 sajandil eKr Rooma ülemvõimule Ka Palestiinas
sajandi keskpaigast sai rahvas kõige tähtsama preestri pontifex maximuse valida, varem tehti seda ilma rahava või senati sekkumiseta. Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi ja korraldas riitusi, mis lõid sideme jumalatega, või kas ta oli mõne jumaliku funktsiooni füüsiliseks kehastuseks. Preestrite tegevuse eesmärk oli luua kogukonna side jumlatega, seda hoida ja tihendada. Flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad preerestid. Augurid tegelesid tuleviku ennustamisega. Ori Orjastati vallutatud alade inimesi, nende haridutase ja kasutusalad olid erinevad. Haritumaid kasutati isegi koduõpetajatena. Omanikul oli õigus orja tappa müüa, nad olid justkui rääkivad tööriistad. Orja välimuse määras perekonna jõukus. Maal elavate orjade elu oli raskem, rohkem füüsilist tööd. Orjasid võis ka vabaks lasta, tavaliselt jäid vabakslastud orjad oma endise omaniku kliendiks
tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund Sintoism ehk shinto on jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli riigiusund. See on Jaapanlaste vanim usund kami-no-michi, mis tõlkes tähendab `jumalate tee´. Juba usundi nimi kätkeb endas ühe eripära, mis eristab teda kristlusest,
Hestia Vesta Pühakute jum Dionysos Bachus Vein, viinamarjakasvatajate Preestrid olid riigiametnikud ja nad valiti rahvakoosolekutel. Valitud preestri tiitel oli pontifeex. Need korraldasid üleriigilisi usupidustusi ja hoolitsesid kalendri eest. Konkreetse jumala preestrit nimetati flaameniks, kes hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augurid olid ennustamisega tegelevad preestrid. Hiljem oli ülempreestriks keiser. Ennustamises vöeti üle etruskide öpetus. Ennustasid ka sibüllid kreeklastest naidprestrid. 1.saj pKr hakkasid levima mitmed idamaised öpetused, nende hulgas ka ristiusk. Köige popullaarsemad olid müsteeriumid. § 28 Rooma kunst // Etruski kunst Etruskide ehituskunstist võtsid roomlased üle linnade,templite ja elumajade
jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi.
mõistetavaid salaõpetusi. Budismis peetakse tantraid ka üheks osaks pühakirjast, mille autoriks peetakse Buddhat.22 Tantra põhineb teol, meetodil ja tehnikal. Tantra on seksuaalenergiaga teadlik kaasaminek. Tantra õpetab, et me peame teadvustama endale oma ihasid, minema nendega kaasa ja seeläbi võime tõusta kõrgema teadvuse tasemele. Seksuaalaktile tuleb läheneda kui kirikule. Suguühtesse tuleb suhtuda kui palvusesse ja meditatsiooni. Seetõttu on tantristid kujutanud oma pühamute seintel suguühetes paare. Pühakotta astudes võtab inimene seksuaalsfääri kaasa, mis seguneb templis valitseva pühadusega.23 Tantra pole ainuüksi seksiõpetus, ta teadvustab meile, et seks võib olla õndsuse allikaks. Tantra on ülenemise õpetus. Ainult tantra kaudu on saavutatav valgustus.24 Varajasi tantra tekste on neli. Nendeks on caryātantra kriyatantra, yogatantra ja anuttarayogatantra.
sajandil peavarjuks tuhandetele inimestele, kes otsisid kaitset vägivaldsete araablaste eest. Pühakodade tekkest hakatakse rääkima 5. saj. algul. Rahulikuma elu saabudes ehitati bütsantsi kirikuid ja kloostereid. Päikesevalguse puudumisel on säilinud Jeesust ja Jumalat kujutavaid freskod. Mõned kirikud olid kasutusel 20. saj. alguses. JERUUSALEMM - 3 usu püha linn, mida on 11 korda vallutatud ja mis on 5 korral hävinenud. Kõige rikkam linn maailmas pühamute arvu poolest. Juutidele kõige olulisim pühapaik, Juudi riigi iidne pealinn. Kristlastele Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise paik. Moslemeile prohvet Muhamedi ,,öise teekonna" paik. KALJUTEMPEL Kaljutoomkirik, Omari mosee - maailma vanim islami suurehitis. Kubbat as-Sahra -islami tähtsuselt 3. mosee (Meka ja Mediina järel). Kaljukirik asub Templimäel. Kuningas Taaveti, kes liitis iisraeli hõimud ja juuda hõimud, poeg Saalomon püstitas esimese templi Jahvele
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest Alkmeoniididele `Kyloni needus' (Perikles oli Alkmeoniid). Drakon: seadusandja, lasi 621 seadused Ateenas kirja panna, lahendus Kyloni vandenõu sisepingetele. Olnud väga karmid - drakoonilised. Klassikalisel ajal ei kehtinud. Säilinud raidkirja vahendusel üks seadus tahtmatust tapmisest - lubati minna pagendusse. Ei lahendanud sotsiaalseid pingeid. Solon: poeet, valiti 594 Ateena arhooniks, sel aastal tema seadusandlus: Seisachtheia -
tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Ühed kõige tähtssamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisid riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuse eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Flaamenid pidid hoolitsema jumalate pühamute ja rituaalide eest. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Keiserriigi ajal oli keiser ka ülempreester.
braahmanid, kes piduliku riituse käigus jumala pühakuju äratavad, pesevad, riietavad, toidavad ja panevad magama. Jumala püha kuju nägemisest piisab, et saada õnnistus ja puhastuda. Enamikes templites hoitakse ka tseremoniaalset sõjavankrit – rath, mis on väike ratastega tempel, millele asetatakse religioossete rongkäikude puhul peajumala kuju. Enamik hinduistlikke palvusi toimub siiski kodudes oma pühamute ees, kus jumalatele tehakse annetusi. 4.4. Hinduistlikud arusaamad: Selleks, et mõista maailma ja iseennast ning leida jumalikkusele lähenemise moodused, valib iga inimene endale sobiva tee (või aitab seda leida guru – õpetaja): a) Pühendumine (e Bhakti tee): sellele teele asunu pühendab oma armastuse ühele konkreetsele jumalale (tavaliselt Krišnale, Ramale või Šivale), uskudes, et jumal kaitseb oma kummardajaid
avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist
Dionysose teater – vanim näidendite esitamise koht. esimesed etendused toimusid Dionysose pidustuste kultuse raames, oli rahvaenamusele. Asus akropoli jalamil. Ehitati järs künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Keskel orkestra, , selle taga soene, mille esimüür oli taustaks tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. Ateena akropolis Pärast Kreeka-Pärsia sõja purustusi rajatakse sinna omalaadne pühamute kompleks Põhiline tempel Parthenon Erechtheion, Erechtheus, Kekrops Ateena kui linna kaitsejumalanna (tema puukuju oli ühes varasemas templis) Ida pool kõige suurem tsoon: suur cella, mille ees portikus Ateenast sai linna kaitsepühaks (konkurendiks Poseidon): võidab see, kes teeb linnale olulisema teene - Ateena paneb kasvama õlipuu Põhjapool veel üks suur portikus
jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik, kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi
sümboliseerib pühendumist ja ühtlasi loob meeldiva õhustiku ruumis, kus mediteerima või mõnd riitust läbi viima hakatakse. Pühapaigad on kaunistatud lilledega. Vahel pannakse kodusesse pühapaika ka ohvriande. Näiteks panevad tiibeti budistid sinna kausi värske veega. Sinna võidakse panna ka sööki, pühi tekste, mis on mähitud siidi ja ka miniatuurseid stuupasid. TEMPLID JA STUUPAD Budistlike pühamute välimus on muutunud nii aja jooksul kui ka religiooni arenedes. India pühamud, stuupad, olid kellakujulised. Kui budism liikus itta,
Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: · Inkrustatsioonistiil valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. · Arhitektuurstiil arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti
Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena, teisal pärinesid nad kindlatest aristokraatlikest suguvõsadest. Mõlemal juhul olid nad aga terve linnriigi poolt volitatud esindajad, kelle ülesanne oli kogukonna nimel pühamu eest hoolt kanda ja ohvritalitusi läbi viia. Preestrid ei moodustanud omaette seisust ja elasid enamasti muudelegi kodanikele tavapärast elu.
Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena, teisal pärinesid nad kindlatest aristokraatlikest suguvõsadest. Mõlemal juhul olid nad aga terve linnriigi poolt volitatud esindajad, kelle ülesanne oli kogukonna nimel pühamu eest hoolt kanda ja ohvritalitusi läbi viia. Preestrid ei moodustanud omaette seisust ja elasid enamasti muudelegi kodanikele tavapärast elu.
metsloomade kaitsja. Aphrodite-ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos-veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Templid-pühamutes asuvad jumalate kojad, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
