Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rooma (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rooma #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heleny Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Rooma

Maecenas oli rikas kultuurisoosija. Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis: Laarid- majade kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi, neile oli majas oma nurk. Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu. Janus-piiride ja alguse ja lõpu jumal. Jupiter- taeva-, pikse-, ja tormijumal ehk zeus. Juno- jumalanna(kreekas Hera) Minerva-Jumalanna(kreekas Athena) Neptunus- Poseidom Venus- Aphrodite Diana- Artemis Mars- Ares. Roomalaste sõjajumal

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Rooma

1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Rooma

mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid Tekstid olid labased ja ropud. normaalsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui Teatris käis harimatu labane seltskond. vaesed, nii haritud kui harimatud inimesed. Etendused olid reeglina kultusepidustuse Seos religiooniga puudus. osaks. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. 17. Miks võib väita, et Rooma varajane usk oli animistlik? TV 142 Arvati, et iga looduses esinev asi olgu see siis kivi, taim, vesi või muu on elus ehk hinges. 18. Oska leida vaste Rooma tähtsamatele jumalatele Kreeka jumalate seast. Teada, milliseid valdkondi nad kaitsesid. Vihik, TV 144 KREEKA JUMAL ROOMA JUMAL kaitsealune valdkond Zeus Jupiter Peajumal, taevajumal,

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Rooma

Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma

Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid ­ Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal ­ X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid ­ vaesed kodanikud, kelle õi

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Rooma

jumalatega, et peale surma parem saatus saada. Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Rooma

Seetõttu tekkisid nobiliteedid ­kitsas ring patriitside ja plebeide perekonnad , kus pärinesid enamik senaatoreid ja riigiametnikke . 23.5 Rooma võim vallutatud maades . Rooma pidas oma vastastega ühekaupa ja seadis neile erinevad sõltuvustingimused, et vallutatud rahvad ei leiaks ühte eesmärki ülestõusudeks. Puutumata jäeti aga piirkonna usk , elukorraldus, keel , kombed. Sekkuti ainult ülestõusude ja vastuhakkude puhul . Toetuti enamasti suurnikele ja soositi aristokraatliku korda . Itaalias võeti aga võidetult ära üks kolmandik maast , mis jäeti Rooma maatagavara ehk ühiskondlik maa , kust jaotati vaesematele maad , rikkad võisid seda rentida karjamaadeks ja ülesharimiseks . Strateegiliselt tähtsatesse kohtadesse rajasid nad kolooniad , mis olid sõjalised tugipunktid allaheidetud aladele . Osa vallutatud linnu sai

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Rooma

Roomlaste esivanemad olid ITAALIKUD, kes II at. Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. ­ 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr ­ 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr ­ 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja p

Ajalugu



Lisainfo

kokkuvõte Rooma valitsemisest, jumalatest jms.

Kommentaarid (1)

moeprintsess profiilipilt
moeprintsess: Aitäh!
16:53 09-12-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun