Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Asteegid (0)

1 Hindamata
Punktid
Asteegid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sven Eric Tamme Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
pptx

Asteegid

Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid

Ajalugu
thumbnail
19
ppt

Maiad ja asteegid

varasemad kultuurid ­ olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel kohal México. Tenochtitlan oli õitsev suurlinn, kus elas nii kohalikku rahvast kui ka asteekide võimu all olevatest kaugematest paikadest pärit orje ja kaupmehi. Ehkki asteegid ei tundnud ratast, leidsid selle linna 300 000 elanikku pidevalt turgudelt uusi kaupu. Neile turgudele tuli tuhandeid inimesi nii lähikonnast kui ka kaugel asuvatest linnadest. Tolleaegse asteekide ühiskonna keskmes oli olilisel kohal religioon oma kombetalituse, riituste ja keeldudega. Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas,

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vana-Ameerika kunst

Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. KeskAmeerika kultuur Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. 600. m.a.j. 14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.

Kunstiajalugu
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

keeruline; vähe säilinud ­ ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid ­ veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla ­ pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Asteekide kultuur

VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid

Kunstiajalugu
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun