Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud
Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jäikus liigese funktsioonihäire põlve paindumine on raskendatud liigesesisene krigin Riskitegurid Artroosi tekke riski suurendavad mitmed faktorid, sageli võib esineda korraga mitu riskitegurit.
vältimiseks jääkott õhukese käteräti sisse ja asetage põlvele) 3. vigastatud põlve hoidmine külmaaplikatsioonide ajal südame tasapinnast kõrgemal (nt. kahel padjal) 4. mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine (nt. ibuprofeen, aspiriin). Sümptomite kadumisel eelpool mainitud ravivõtete kasutamisel on soovitav alustada ravivõimlemisega. Ravivõimlemise eesmärgiks on reielihaste (nelipealihas, hamstringid) jõu ja põlveliigese liikuvuse taastamine täisulatuses. Sümptomite püsimisel eelpool mainitud ravivõtete foonil on näidustatud operatsioon. Operatsioon on vältimatu ka lukustunud põlve puhul, kui rebenud mensikiosa kiilub reieluu ja sääreluu vahele ning takistab põlve sirutamist. Meniskivigastusi opereeritakse artroskoopiliselt. Operatsioonil on kaks varianti: meniski õmblus või katkise meniskiosa eemaldamine. Võimalusel püütakse alati meniskit õmmelda. Taastamise järgselt 6 nädala jooksul:
Laisidekirme-pingutaja - m. tensor fasciae latae Niudeluu ristluumine köber (reie) laisidekirme (fascia Puusaliigese painutamine ja ja keskse tuharalihase lata) laisidekirme pingutamise kinnituskõõlus (Car), kaudu põlveliigese puusaköber (Un) sirutamine Reie-nelipealihas - m. Reiesirglihas - m. rectus Niudeluukeha Põlvekeder, sääreluuköprus Põlveliigese sirutamie ja quadriceps femoris femoris fikseerimine ning
niudeluuogalt paksendiks siserotatsioon. REIE LIHASED TAGUMINE RÜHM (3) LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha. Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas :
töö/teenistuse kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996). Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma. Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside.
Puus ja kubemelihas Hemi-artroplastika Puusa artoskoopia Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Täieik puusaliigese vahetus Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges
kergele vigastusele. Kui vigastatu pole võimeline käima ega jalale toetuma või esineb valulikkus peksete piirkonnas, tekib luumurru kahtlus – tingimata vajalik röntgenuuring. Kui paar-kolm nädalat peale kergemat traumat jalg ikka häda teeb, tuleb pöörduda traumatoloogi poole. Pärast vigastust taas sportima asudes peab kandma ortoosi või elastiksidet – korduvvigastuse oht on suur! Ehk peab arsijuurde minema. http://adam.about.com/surgery/Ankle-sprain-series.htm Põlveliigese sidemete vigastus Põlveliigest stabiliseerivad sidemed on sisemine ja välimine külgside ning eesmine ja tagumine ristatiside. Sageli on põlveliigese vigastuse puhul vigastatud mitu struktuuri korraga (sidemed, meniskid, luud). Jala asend vigastuse hetkel annab juba pool diagnoosi. Eesmine ristatiside rebeneb jala ülesirutusel põlveliigesest. ristatisidemete vigastuse tunnuseks on sääre liigne liikuvus ette või taha.
Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi
äranihkumine) või liigeslähedaste transversaalmurru (ristikulgev) juhtude korral nii nagu seda põhjustaks ülemäärane traktsioonjõud. Raskuste riputamine üle mittetoetatud liigese, passiivse jõu suurendamise eesmärgil võib samuti olla kahjulik, eriti põlvele ja küünarliigesele, kus pikemad jõukangid on harjutusega seotud. Näiteks: põlveliiges on täielikult sirutatud, kand ja tuhar on toetatud, kuid reieluu ei ole toetatud. Harjutusnäide: Füsioterapeut võib põlveliigese eesmise kapsli tugevdamiseks lisada manuaalset survet või asetada raskused põlve peale. Kui tegemist on liigeselähedase või intraartikulaarse murruga, siis niisugused harjutused põhjustavad ülemäärast pinget liigese antroposterioorses suunas, valu ning tegevus võib takistada normaalset luu kinnikasvamist. Lihase jõud luumurru piirkonnast nii distaalsel kui proksimaalsel ning nendest piirkondadest veelgi kaugemal, püsib nõrgana üsna pikka aega- kuni 2 aastat. Bullock- Saxton
vigastuste, kaasasündinud väärarengute ja omandatud haiguste ning nende tagajärjel tekkinud deformatsioonide diagnostika ja raviga. Ortopeediliste operatsioonide alla kuulub näiteks liigeste endoproteesimine, nahaplastika, luu- ja liigesevigastuste operatiivne ravi ning ka vertebroplastika ehk lülisamba murdude kirurgiline ravi. Uuringu eesmärk oli testida hüpoteesi, et kas ortopeediline operatsioon, antud juhul täielik puusaliigese endoproteesimine või siis põlveliigese endoproteesimine, põhjustab muutusi leukotsüütide ja endoteeli markerite hulgas, suurendades see läbi põletiku reaktsiooni postoperatiivselt. Tegemist oli eksperimentaalse uuringuga, millises osales 10 katsealust, kes pidid minema puusaliigese või põlveliigese endoproteesimisele. Leukotsüütide hulga määramiseks kasutati automaatiseeritud täieliku vereanalüüsi. Leukotsüütide funktsiooni markeritena kasutati
o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED Tagumine rühm Musculus semimebranosus o: tuber ischiadicum i: condylus medialis tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus popliteus o: epicondylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: facies posterior tibiae f: põlveliigese kapsli pingutamine Musculus semitendinosus o: tuber ischiadicum i: tuberositas tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus biceps femoris
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust
uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab. Lateraalne patellaar luksatsioon e. patella väljapoole nihkumine. On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost. Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel. Täpne põhjus pole teada, aga muutus on tekitatud jõuga. Differentsiaaldiagnoos Puusa düsplaasia Panösteiit Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit Hüpertroofiline osteodüstroofia Kraniaalse ristikõõluse rebend Lihaspinge Kirurgiline ravi Postoperatiivne hool ja prognoos Opereeritud jäse tuleb sidemega polsterdada kolmeks päevaks. Pärast seda tuleb looma aktiivsust piirata 6 nädalaks, jalutada ainult rihma otsas. Prognoos on hea, aktiivsus taastub.
Lihaskimbud kulgevad põiki sääreluu lateraalsele - ülemised kimbud. alla lateraalsele. põndale. Lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu Reielihase Põlveliigese painutamine ja Sisekülg Poolkilelihas Algab istmikuköbrult. mediaalsele põndale ja d roteerimine. Sieserotatsioon.
Põlve traumad Põlveliigeses on liigespindade vahel kaks kõhrelist võruketast ehk meniskit seesmine ja välimine. Meniskite ülesandeks on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. Meniskivigastus võib põhjustada kehalist puuet. Seesmine menisk on liigeskapsliga tihedalt seotud, mistõttu selle vigastusi esineb sageli. Välimine menisk on liikuv ja kahjustub harvemini. Kõige tavalisemaks meniskirebendi tekkeviisiks on kseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, aeglustusel põlve ülesirutamine, liigne painutamine või hüppelt maandumine.Näiteks trepist üle liikudes, tunneb valu põlve piirkonnas. Enamiku meniskirebendite puhul on näidustatud operatiivne ravi, välja arvatud tagasihoidlike kaebustega. Jalatalla traumad Pöialuud moodustavad kolmvõlvi: eesmine ehk ristivõlv on lühim ja madalaim; sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim; välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate vahepealne
Kasvuplaadi ruptuur tibia tuberkulis Üks sagedastest põlvevalu põhjustest nooremas eas Iseloomustab tibia tuberkuli valu ja turse Healoomuline, isemööduv OS haiguse etioloogia: Vaieldav 50% patsientidest anamneesis trauma Riskifaktorid: Vanus 8-15aastat Meessugu (M:N 3:1) Kiire luukasv Aktiivne spordiga tegelemine Kliiniline pilt: Peamine kaebus on valu 25% juhtudest valu on bilateraalne Objektiivselt: Turse tibia tuberkulist proksimaalsemalt Palpeeritav organiseeritud moodustis Põlveliigese funktsioon on normis Tibia tuberkuli hüpereemia Nelipealihase atroofiat Diagnoosimine: Kliiniline diagnoos RÖ ülesvõtte CT ja MRI rutiinselt ei kasuta RÖ põlveliigesest: Ravi: Konservatiivse ravi Rakendatakse "RICE" metoodikat: R = Rest-anda puhkust põlvele I = Ice- külma aplikatsioonid C = Compress- elastne bandaaz E = Elevate- jalga kõrgemale tõsta
Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired;
paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Neil on tähtis ülesanne: nad summutavad tõukeid ja põrutusi põlveliigeses käimisel, hüppamisel ja jooksmisel.(Männik 2008) 13 Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja sisemine (mediaalne). Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider) Peamised vigastuse tekkimise eeldused: · Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused. · Nõrgad eesmised reielihased- mida tugevamad on eesmised reielihased, seda
Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toob reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 69. Reie lihased TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
- Puusaliiges, niude-ristluuliiges c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab - Vaagna moodustamisest 34. Kodarluu-randmeliiges: a) Nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed - Ellipsoidliiges, frontaal (painutus, sirutus), sagitaval (eemaldamine, lähendamine), koonusliikumine. b) Milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. - frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges 35. Põlveliiges kui kompleksliiges: a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks - Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges b) Ülemise korruse telg ja liikumised - Frontaaltelg (painutus, sirutus) c) Alumise korruse telg ja liikumised - Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon) 36. Kolju: a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3) - Lame-, saag- ja soomusõmblused b) Kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena.
Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluu ülemis-eesmiselt Niudeluu-sääreluu kulgla. *reie ette viimine ning sisse niudeluuogalt. pööramine. 68. REIE LIHASED Poolkilelihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu *põlve painutamine ning sisse mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule pööramine. Poolkõõluslihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Kinnitub sääreluuköprusele. *põlve painutamine ja sisse pööramine. Reie-kakspealihas
Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14
. moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed:
fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi
Leotage tema jalgu 2030 minutit 37 °C vees, seejärel hõõruge paksenenud nahka jalaviiliga. Kui haigel esineb nahakahjustusi, eemaldage enne pesemist haavalt plaaster. Peske esmalt haavaümbrus ja seejärel ülejäänud keha. Pärast pesemist katke haav uuesti steriilse plaastriga. Haiget pestes ja temaga tegeldes pöörake alati tähelepanu naha enim ohustatud piirkondadele: puusaliigesed, ristluu piirkond, kannad, õlaliigese piirkond, abaluu piirkond, põlveliigese piirkond, kukal ja kõrvalestad. Kui haigel punetab nahk ja punetus ei kao asendi muutmisel, on see lamatise tekke võimaluse esimene tunnus. Lamatis on naha ja naha aluskoe kahjustus, mis tekib pideva lokaalse surve tagajärjel. Kui haigel on tekkinud püsiv punetus, villid, kogu naha paksust haarav, naha aluskudedesse ulatuv kahjustus, nekroos, siis pöörduge kindlasti perearsti, pereõe või koduõe poole. Lamatiste vältimine · Hoolitsege haige naha puhtuse eest, nagu eespool õpetatud.
püüab, viskab ja põrgatab palli; hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt; oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde Õhtused ja öised jalavalud. Tekib see tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese piirkonnas, sageli on valu kord ühes, kord teises jalas, mõnikord ka mõlemas jalas korraga ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Tegemist on nn kasvuvaluga. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid
· Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse: · Kõrguse järgi põlveliigese nurk · Toetuspinna järgi: - Püsiv asend- keharaskus võrdselt mõlemal jalal - Mittepüsiv asend- keharaskus päkkadel Liikumisviisid Võrkpallis on olukordi erinevaid ning pallini liikuda tuleb pallini väga mitmel moel. Liikumine peaks olema ratsionaalne ning mõtestatud. Kiire tasakaalustatud liikumine väljaku erinevatesse kohtadesse toimub sammudega. · Jooksusammud- pikema maa läbimisel
ja mis on peamine funktsioon tervikuna. II rühm 1.Nimeta lülisamba kõverused (5). 2.Lülivaheketas: a) nimeta osad (2), b)loetle funktsiooni (vähemalt3). 3.Puusaluu: a)nimeta osad (3), b)nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. 4.Kodarluu-randmeliiges: a)nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed, b)milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 5.Põlveliiges kui kompleksliiges: a)mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks, b)ülemise korruse telg ja liikumised, c) alumise korruse telg ja liikumised. 6.Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüümud (3), b)kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena. 7.Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. 8.Kõhu lihased: a)nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3), b)millise lihase ümber moodustavad tupe
parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine. Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm.
väldib vigastusi, regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kes seda ei tee hea eelsoojenduse vahend stimuleerib kehaliste võimete arengut. Erinevad spordialad esitavad painduvusele spetsiifilisi nõudmisi, mis on tingitud võistlustegevuse biomehaanilise struktuuri iseärasustest. Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus. 2.2. Painduvuse liigid Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus. Üldine peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses (mis sportlasel on oluline) Aktiivne suurim liikuvusamplituut ühes liigeses, ilma kõrvalise abita. Kasutatakse vaid
NAISTEKLIINIK MEETODID RAVIMITE NIMEKIRI MANUSTAMISE VIIS EMO TUGEVA MÕÕDUKA VÄIKESE INTENSIIVSUSEGA INTENSIIVSUSEGA INTENSIIVSUSEGA VALU VALU VALU TUGEVA INTENSIIVSUSEGA VALU Ülemine laporotoomia Totaalne laporotoomia Torakotoomia, interlaminektoomia Operatsioonid aordil, pankreasel Radikaalne tsüstoprostatektoomia Põlveliigese totaalne proteseerimine Amputatsioon (jäse) Lumbotoomia Hemikolektoomia Pärasoole operatsioonid www.postoppain.org MÕÕDUKA INTENSIIVSUSEGA VALU Hüsterektoomia Emaka amputatsioon Totaalne puusaliigese proteseerimine Metallosteosünteesid Keisrilõige Õlaliigese artroskoopia www.postoppain.org VÄIKESE INTENSIIVSUSEGA VALU Põlveliigese artroskoopia Laparoskoopiline koletsüstektoomia Günekoloogiline laparoskoopia Operatsioonid kilpnäärmel Vaariksid
Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse *Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti *Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused *Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt 11 *Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede *Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi *Kägaras veered ette ja taha *Selililamangust kägariste ja tõus püsti.Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord *Tirel ette toengkägarast *Tirel ette algseisust *Tirel ette risti asetatud jalgadega *Tirel ette ja ülesirutushüpe, käed üles kõrvale
· Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti · Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused · Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt · Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede · Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi · Kägaras veereda ette ja taha · Selililamangust kägariste ja tõus püsti. Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord · Tirel ette toengkägarast · Tirel ette algseisust · Tirel ette risti asetatud jalgadega · Tirel ette ja ülesirutushüpe, käed üles kõrvale
gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas. F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt Kinnitub sääreluu ülemisele otsale F: pöörab reit välja, painutab säärt ja pöörab säärt sissepoole Õrnlihas m. gracilis (sirelihas) Algab häbemeluult Kinnitub sääreluu körpusele F:painutab säärt ja pöörab seda sissepoole Pikk pindluulihas m. peroneus longus
suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse pööramine, tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine. · Laisidekirme-pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine. 51. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. . 8 Tallinn · Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine.
Üliharva võib esineda närvikahjustust (https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Anesteesia_-_eesti_keeles_0.pd f) Muud rakendused: Kohaliku anesteesia võib kasutada ka mõnede krooniliste seisundite diagnoosimisel ja valu leevendamisel pärast operatsiooni. Uuringud on näidanud, et lokaalne anesteesia võib olla kasulik kui opioidid, nagu morfiin, valu ravimiseks pärast kogu põlveliigese asendusoperatsiooni.2010. aastal näitasid Türgi näriliste uuringu tulemused, et kohalikud anesteetikumid võivad leevendada põletikulise soolehaiguse (IBD) mõningaid sümptomeid. KASUTATUD KIRJANDUS Kadri, S.(2008). Eesti Arst, Palliatiivne ravi: printsiibid ja eesmärgid 87(3):205-209 Payne R. (2008) The management of pain. Oxford textbook of palliative medicine. New York: Oxford University Press Pharmaca Estica (2008). Tartu.
suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse pööramine, tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine. * Laisidekirme-pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine. 68. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. * Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. * Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine.
24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt. Tugev valu vigastatud liigese piirkonnas, liigutused võimatud Liiges deformeerunud, jäse ebaloomuliku nurga all ESMAABI nihestuse piirkonda aseta jahedat, soovitavalt jääd. Ära ürita liigest ise paigaldada too kannatanu lähimasse haiglasse, 112 kui: tegemist on puusaliigese, põlveliigese nihestusega; valu on nii tugev, et haige on kaetud külma higiga sokitunnustega haiget ära hakka ise transportima. Kutsu abi kohapeale. Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus
Meniskid summutavad tõukeid ja põru- tusi põlveliigeses käimise, hüppamise ja jooksmise ajal. Meniskivigastused on kõige sagedase- mad põlveliigese vigastused. Spordiala- dest esineb vigastusi enam jalgpallis, korvpallis, maadluses, tennises, mäesuu- satamises, suusahüpetes jm. Sageli kaasneb põlveliigese sisemise
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3)
seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis
seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3)
ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. 8. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused 9. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus, reieluud on paralleelsed(meil on reieluud sissepoole suunatud). Puude otsas elamisega seotud adaptsioonid kadusid väga aeglaselt. Ka miljon aastat bipedalismi ei muutnud oluliselt üldpilti. Säilusid inimahvidele omased pikad käed ja suhteliselt lühikesed jalad ning rindkere. Tuntuim australopiteek on Australopithecus afarensis, sest üks leidusest hüüdnimega Lucy moodustas peaaegu täieliku skeleti. Tõestuseks,et nad käisid juba kahel jala, on üks eriline leid Tansaaniast
2.2 Töö Peale diplomi kättesaamist asus ta kohe tööle Harju Keskkooli Raplas. Just seal omandas ta enda esimesed kogemused õpetajana ja sai isiksusena tugevamaks ja targemaks. 1940. a valiti Enn Koemets Tartu Keeltekooli direktoriks ja seal ta töötas kuni saksa okupatsioonini. Sealt edasi algasid tal raskemad aastad. Ta määrati esimese Keskkooli õppejõuks, aga sinna kohale ta minna ei saanud, sest tal avastati raskekujuline põlveliigese tuberkuloos. Ta lahkus 1942. a haiglast amputatsiooni tagajärjel ilma jäädud vasaku jalata. Kui ta haiglast lahkus, siis püüdis ta mõnda aega töötada kodus koduõpetajana. Sealt edasi 1943. aastal sai ta endale Õpetatud Eesti Seltsi juures bibliograafi ametikoha ja sealt veel edasi sama aasta mais läks ta edasi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944
esineda väänamisi ja nikastusi just spordiga tegeledes. (http://www.kool.ee) Foto 1. Fotol (Foto 1.) näeme, kuidas jalgpallur teeb liigseid ja äkilisi liigutusi. Palli söötmisel teistele või kui keegi üritab palli ära võtta, on vaja kuidagi vastasmängijat takistada. Nüüd olekski vaja teha äkilist liigutust ja selle tulemusena võib juhtuda kaistjal vigastus. Põlvkedra kõhre kahjustused. Kõige tüüpilisemad põlvekedra kõhre vigastused on: · meniski rebend (põlveliigese võruketaste vigastus või rebend) · sideme ja kõõluste vigastused · kõhre vigastused ( esineb harva ) Need vigastused võivad esineda üksikult või koos. Niisuguste vigastuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. 1.3.4. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhnad, kriimustused ja haavad. Villid tekivad tihti rahvaspordis. Nad tekivad naha pindmise kihi epidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
annaabi.ee 
