Akrobaatika (6)

REFERAAT
Kehaline kasvatus
Akrobaatika
Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Jaana-Kristiina Jõgevest
Tallinn 2009
TIREL
Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega , veeretakse üle turja , maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki
Tiret taha - sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse.
Ettevalmistavad harjutused

• Veeremine kägarasendis seljale ja ette
  
• Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks
  
• Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse
  
• Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti
  
• Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud
  

Juurdeviivad harjutused

• Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt
  
• Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede
  
• Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi
  
• Kägaras veereda ette ja taha
  
• Selililamangust kägariste ja tõus püsti. Alguses käte abiga, pärast ilma
  

Tirel ette õpetamise järjekord

• Tirel ette toengkägarast
  
• Tirel ette algseisust
  
• Tirel ette risti asetatud jalgadega
  
• Tirel ette ja ülesirutushüpe, käed üles kõrvale
  
• Ülesirutushüpe üles, maandudes jalgadele tirel ette
  
• Tirel ette harkseisust
  
• Tirel ette käte erinevate asenditega ( puusal, kõrval, kuklal )
  
• Pikk- ja lendtirel
  

Tirel taha õpetamise järjekord

• Tirel taha toengkägarast
  
• Tirel taha algseisust
  
• Tirel taha toenguppharkseisu
  
• Mitu tirelit järjest
  
• Tirel taha istest harkseisu
  
• Tirel taha poolspagaati
  

Hundiratas
Ratas kõrvale - algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis
Ratas kõrvale õpetamise järjekord

Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina

Ratas kõrvale paigalt

Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale

Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega

Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt
Kätelseis
Kätelseis - õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele
Ettevalmistavad harjutused

• Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse
  
• Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku
  
• Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi
  
• Toenglamang , pöiad varbseinal. Kõndida jalgadega varbseinal kõrgemale ja kätega varbseinale lähemale
  
• Toengväljaastes, abistaja vajutab õlgadele (käed tugevad ei vaju alla)
  

Juurdeviivad harjutused

• Käed maas , puusa üles viimine . Käed õlgade laiuselt, sirgelt
  
• Toengkükist vasakul jalal, parem jalg taga varbal, käed maas (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab)
  
• Eelmine harjutus, kuid  abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla
  

Kätelseisu õpetamise järjekord

Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetada käed maha (umbes sammu kaugusele ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis

Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast . Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina
Sild
Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne.
Sild harkseisust laskumisega taha
Laskumine , mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus, mis soodustab painduvust eriti rinnaosast. Käte asetamine maha peab toimuma sujuvalt ja pehmelt . Pärast toengu loomist tuleb jalgade sirutuse toimel keharaskus üle kanda kätele. Pea on taga ning vaade suunatud sõrmedele. Praktika on näidanud, et hea silla saab sooritada vaid siis, kui õlavöö on küllaldaselt liikuv. Sild, mis on sooritatud üle tiriseisu kätel, on analoogiline, ainult tiriseisu asendi läbimisel tuleb õlad tagasi tuua. Vastasel juhul liiguvad õlad ette ja jalad kukuvad maha. Sild aga kujuneb lamedaks ja madalaks.
Turiseis
See on üks olulisemaid joogaharjutusi ja selle kasulikkusest kirjutavad peaaegu kõik joogaõpikud. Sama kehtib ka pea peal seisu ja tiritamme kohta. Raske on kahelda nende harjutuste kasulikkuses organismile, kuna joogid on teinud neid üle nelja tuhande aasta. Õpikute järgi aitab turiseis võidelda igapäevaste muredega ning leevendab ärevust. Harjutus mõjub hästi, kui on vereringehäired, mis võivad olla põhjustatud stressist, ülekoormusest, ebakorrapärasest eluviisist, liigsöömisest, emotsionaalse tasakaalu kõikumisest. Siiski, igasugune kehaline harjutus, mida tehakse või õpetatakse valesti, võib tuua kasu asemel kahju.
NB! Tiritamm on vastunäidustatud, kui inimesel on tugev nägemishäire ja ülekaal ning nõrgad lihased!
Toenghüpped
Alates esimestest treeningutundidest tuleb toenghüpete õpetamisele pühendada suurt tähelepanu, sest õigest õpetamismeetodite valikust oleneb ka hilisem hüppetehnika omandamine. Õppeprotsessis „läbilastud“ vigu on hiljem väga raske parandada ning ümberõppimiseks tuleb tihti kulutada väga palju aega ja energiat. Selliste vigade vältimiseks tuleb võimlejal omandada kõigepealt eeskujulikult lihtsamad hüpped ja alles seejärel järk-järgult edasi minna tehniliselt raskematele hüpetele.
Hüpete õpetamisel tuleb rakendada tervikmeetodit. Tervikmeetodi kasutamisel saab välja arendada ka hüppe üksikuid faase. Algajatele tuleb aga õpetada alguses selliseid hüppeid, mida nad suudavad õigesti sooritada juba esimestel katsetel.
Hüpperiistadest on algajaile kõige sobivamateks kits risti ja piki, hobune risti ja võimlemiskast. Eriti suurepäraseks hüpperiistaks on võimlemiskast, kuna tal on laiem toetuspind ja ta on hobusest lühem. Alles hiljem tulevad juurde hüpped üle piki hobuse ja võimlemislaua.
Treener peab analüüsima hüpetel esinenud vigu ja vastavalt sellele planeerima järgmise treeningu sisu hüpete osas, kusjuures ühel treeningul tuleb vigade parandamisel asetada pearõhk ühele hüppefaasile või elemendile.
Hüpete tehnika kinnistamiseks ning kindluse ja otsustatavuse saavutamiseks tuleb treeningus rakendada vastavaid metoodilisi võtteid, näiteks muuta hüpperiista kõrgust või pikkust, suurendada korduste arvu, eemaldada hoolaud hüpperiistast, suurendada nõudeid üksikute hüppefaaside osas jne.
Harkhüpe üle risti kitse
Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne.
Abistamine : Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja „vastu“, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras.
Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale.
Kägarhüpe üle risti kitse
Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer . Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks. Hüppe kõrgemas punktis peavad jalad olema täielikult kõverdatud ning põlved tõmmatud vastu rinda. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Pea on taga ja käed ülal-kõrval.
Abistamine: Treener seisab kitse kõrval. Käte tõuke momendil toetab ta võimlejat ühe käega õlavarrest ja teise käega küünarvarrest. Abistada võib ka hüppe kõrguse saavutamise ja käte õigeaegse tõuke soodustamise eesmärgil
Põhilised vead: Üheks iseloomulike vigade tekkimise põhjuseks on liiga ligidal asuv hoolaud, mis takistab otseselt jalgade kõverdamist ning muudab lennujoone madalaks. Hüppe täiustamine ja kinnistamine on analoogiline harkhüppe tehnika täiustamisele ja kinnistamisele.
Kasutatud materjal:

• http://www.naistemaailm.ee/artiklid/20610/tagasi_kehkatundi_.html?art_magaz=4&magaz_group=1816
  
• „Sportlik võimlemine“ U.Sahva, I. Okk
  
• http://akrobaatika.weebly.com/
  
•