Sprint (1)

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM
SPRINT e. LÜHIJOOKS
Referaat
Juhendaja:
Juuru 2009
Sisukord :
Sisukord…………………………………………………………………….2
Lühimaajooksus ehk sprindis………………………………………………3
Arvestada tuleb……………………………………………………………..4
Mexico sprindi rekordid………………………………………....................5
Kasutatud kirjandus………………………………………………………...6
Lühimaajooksus ehk sprindis

Peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.
400 m jooksu järel tuleb seoses organismi happesuse tõusuga ( pH vahemikus 6,8-6,9 ) ja vere kõrge laktaasisisaldusega ( 20 mmooli/1 ) olla ettevaatlik võimalike terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm )
Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus.
Arvestada tuleb.
Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul:

• Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas;
  
• Jalavõlvi lamenemine ;
  
• Säärelihaste ülekoormus ja vigastused;
  
• Põlveliigese ülekoormus- ’’ hüppaja põlv’’ jm;
  
• Sääre luuümbrise põletik;
  
• Achilleuse kõõluse vigastused;
  
• Jalatalla lihaste fastsiit;
  
• Ülemise hüppeliigese vigastus .
  

Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul:

• Südame pärgaterite haigused;
  
• Kõrge vererõhk;
  
• Ületreening;
  
• Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus;
  
• Suur ülekaal;
  
• Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired;
  
• Raske kõrgvererõhutõbi;
  
• Südamerütmi häired;
  

Jalavõlvi lamenemine
Mexico sprindi rekordid
1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud. Analüüsimis- ja kõneaineks olid mõned neist (eriti Robert Beamoni nn. sajandihüpe 8.90) aga ligi veerand sajandit. Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8.90 asemel 8.71, Lee Evansile 400 meetris 43,86 asemel 44,22).
Lühimaajooksu, kaugus- ja kolmikhüpet soodustab vahel ka taganttuul , mille ärakasutamisele oskas 1912. aastal asutatud ja samast ajast ametlikult maailmarekordeid fikseeriv IAAF kindla piiri panna 24 aasta möödudes (1936). Teatavasti ei loeta tollest ajast edetabeli- ja rekordikõlblikeks tulemusi, mis saavutatud taganttuulega üle 2 m/sek. Aga kõrgmikutulemuste suhtes pole IAAF märganud seisukohta võtta... 40 aastat.
Robert Beamoni Lee Evans
Kasutatud kirjandus:

• www.google.com
  
• http://et.wikipedia.org
  

6