põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras
Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses? 1937 a Põhiseadusega,oli sarnane 1933a riigivanemaga.23).Kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks?Ei olnud sest riiginõukogu ei moodustatud.24)
vastavusseviimisega põhiseaduse alustega käsitledes selles küsimuises karistusjärgse kinnipidamise vastavust kodaniku põhiõigustega. 1 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 KARISTUSSEADUSTIKU PÕHISEADUSEGA VASTAVUSSEVIIMISE VAJADUSELE EELNENUD ASJAOLUD Karistusseadustiku muutmise vajadus ilmnes selle osalisest mittevastavusest põhiseadusega. Üheks olulisemaks eelnõu muutmist vajavaks sätteks osutus Karistusseadustiku § 87 2 muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1- 16-10 (selle otsusega tagas Riigikohus Eestis vabadusõigustele tugevama kaitse kui Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika) tulemusena anti Harju Maakohtu 28.oktoobri 2010. aasta taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, millele on omakorda arvamuse esitanud ka
Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele.
ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale § 15. Riigikohtu volitused (1) Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta;
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi
eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata? Ei. 30. õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse.
võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omistatud järelevalve haldustegevuse üle ning kohtuvõimuga sarnaselt on õiguskantsler täiesti sõltumatu oma tegevuses.2 Õiguskantsleri institutsioon on loodud Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi “PS”), kuid institutsiooni täpsem funktsiooni ja pädevust reguleerib õiguskantsleri seadus3. Õiguskantsleri seadus annab ka detailse loetelu õiguskantsleri mitmekülgsetest funktsioonidest, milleks on: 1) seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta ettepanekute tegemine ning ettepanekute Riigikogule ettekandmine; 2) Riigikogule ettepanekute tegemine
Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus;
Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1
2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning see nõudis demokraatia taastamist. Rahvuskogu võttis vastu kolmanda põhiseaduse, mis oli koostatud Pätsi tegevust pälvivalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks: Riigivolikoguks, kus olid enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi. Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis. Eestil vähenes võimalus leida endale liitlasi välispoliitilisel tasandil, rahvusvahelised suhted pingestusid, Eestisse toodi nõukogude sõjaväebaasid
Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler
Rahvas kujundab ja kaitseb riiki, tehes kõik endast sõltuva, et edendada riigi heaolu ning kaitsta seda välisriikide mõjutuste ees. Selle hulka kuulub kindlasti ka arvestamine meist erinevate kultuuridega, kuna maailma pingekolded asuvad just suurte tsivilisatsioonide ja kultuuride kokkupuute kohas. Maailmakorda ei kujunda mitte ainult riigipead vaid maailma elanikud. Kodanikul oleks riigis parem elada on kodanikel kohustused, mida tuleb täita. Põhiseadusega on kehtestatud kodanikukohustused. Kodanikud peavad riigis täitma seadusi, alluma töödistsipliinile, suhtuma austavalt ühiskonna kohustustesse, austama ühiselu reegleid ning hoidma oma omandit. Isamaa kaitsmine on iga kodaniku püha kohustus, kodumaa reetmist aga karistatakse kui raskemat kuritegu. Muidugi on kodanikul riigis inimõigused. Põhiseadusega on tagatud kodanikuõigused ja vabadused
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast
hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi.
Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks.
Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933. aastal.
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
olevat teisitimõtlejaid avalikult ähvardanud. Et vabadussõjalased purustada, kutsus riigivanem Konstantin Päts vabariigi valitsuse kokku erakorraliseks koosolekuks. Kõik vabadussõjalaste liidud kogu riigis suleti, nende liidud vahistati. Kuna oma tegevusega rikkusid uued riigijuhid korduvalt põhiseadust, siis viis see selleni, et põhiseadus muudeti ümber. Loomulikult oli põhjus ka see, et saada oma võimule laiem kandepind. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht ning president võis takistada parlamendis seaduste jõustumist või saata sootuks parlament laiali. 2. oktoobril 1934. aastal see juhtuski. Kuid miks? Vastus on väga lihtne- Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning nõudis demokraatia taastamist. Kehtestati range tsensuur. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu, mis oli ebademokraatlikult moodustatud- Pätsile soodsalt
· KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT- isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · NATURALISATSIOON- kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik
täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: 5 2. EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud, seega ei ole tegemist rahva poolt vastu võetud põhiseadusega. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat. Valimisõigus oli vähemalt 20-aastastel elanikel, kes olid olnud ühe aasta Eesti kodanikud. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema
kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 5) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete ülimuslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks
parlamendi poolt ning parlamendi ees ei moodusta ning parlamendi ees aru ei anna aruandekohustuslik Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa Venemaa, USA, Prantsusmaa MONARHIA . Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir, vürst Konstitutsioone Absoluutne Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii pigem esindusvõim, riigi igapäevaelu juhib seadusandlik, täidesaatev, kui ka kohtuvõim. ""((/-2valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament Rootsi, Norra, Taani, Hispaania Saudi Araabia, Brunei, Katar Andorra on ainus valitava monarhiga riik. UNITAARRIIK . FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON .
AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. .................................................................................................................. 5 2.2. Eelnõu §1 punkt 8 ja punkt 9 Vabariigi Valituse seaduse §30 lg 6 ja §37 lg 1 muutmine. .................................................................................................................. 7
Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas on ka olukordi, kus mitmed asutused ning isikud ei pea kinni seadusest, mis samuti tingib niisuguse asutuse järele, kes üleastujaid korrale kutsuks või karistaks. "Õigust mõistab ainult kohus," selline lause on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses. Minu isikliku arvamuse kohaselt on selliseid juhtumeid, mis pole kooskõlas põhiseadusega, ainsa variandina võimalik lahendada kohtus. Väärtegusid juhtub
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12
esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei ole hea, sest mida rohkem inimesi otsustab ja arutab, seda paremini kõik välja tuleb. 3. Seadused peavad olema omavahel kooskõlas, iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu mõne kõrgema õigusaktiga, eeskätt põhiseadusega. Inimesed oma igapäevaelus peavad pidama kinni seadustest ning oma elu selle järgi planeerima, et nad seadusega vastuolus ei oleks. Selleks tuleb kindlasti jälgida ka uusi seadusi, mis vastu võetakse ja nendest alati teadlik olla. Samuti ei tohi inimesed ära unustada oma õigusi. 4. Riigikogu töö: a) Riigikogus esindatud erakondadel on osal kohti ka valituses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks.
saanud kunagi seaduseks Enim on seotud SOPA ehk Stop Online Piracy Act USA-s 2011. aastal vastuvõetud seadus takistamaks piraatlust ACTA on rahvusvaheline lepe, SOPA vaid USA sisene ACTA üle arutleti suletud uste taga, SOPA eelnõu mustandiga oli võimalik tutvuda ka tema vastastel ACTA avastati rahva poolt liiga hilja, SOPA vastu hakati võitlema kohe USA Obama allkirjastas leppe saamata heakskiitu rahvalt ja kongressilt, kaheldakse leppe põhiseadusega vastavuses olemist Euroopa Liit leppega liitumiseks vajalik kõikide liikmesriikide nõusolek, tänaseks leppeni jõutud ei ole ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate EL seadustega Riigijuhtide sõnul ei muutuks midagi ja ACTA-ga liitumine tooks Eestile vaid kasu Opositsioon teisel arvamusel 2012. a veebruaris toimus veebiküsitlus, millest võttis osa üle 4500 inimese ning 95% neist olid ACTA vastu TÄNAN KUULAMAST!
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas
Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks:
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks:
mõlemate kandidaatide poolt ja vastu. Lõpuks taandus kogu vaidlus sellele, kas on tarvis mees,- või naisõpetajat. Koosolekul tõi õpetaja Sihkmetsa välja eelmisel aastal vastu võetud õppenõukogu korralduse põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate soolise tasakaalu kohta, kus on kirjas: Kahe võrdse kandidaadi puhul võetakse mehi õpetajana tööle eelisjärjekorras. Selline korraldus on aga vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (§ 12), mis sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo või muude asjaolude tõttu. Võttes aluseks õppenõukogu korralduse ning info mis vahetati koosolekul, otsustas direktor korraldada hääletuse, mis otsustaks kumb kandidaat on pädevam asuma matemaatikaõpetaja ametikohale. Enne seda lahkusid kaheksast komisjoni liikmest kaks, kellest üks, õppealajuhataja, ütles, et tema hääl läheb samale kandidaadile, kelle poolt hääletab muusikaõpetaja Lehis. Teine ruumist lahkunu,
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ülesanne põhiseaduse alusel on kontrollida, et määrused ja seadused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Lisaks tuleneb veel rohkem ülesandeid õiguskantsleri seadusest, milles on sätestatud järgmised punktid:
NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"?
4. Millisel juhul võib tekkida vajadus kasutada põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) §-i 1 ehk nn kaitseklauslit? Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 5. Kas põhiseaduse täiendamise seadusel on põhiseadusega võrdne õigusjõud? Põhjenda vastust. PSTS peaks olema põhiseadusega võrdne õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. PSTS korrigeerib põhiseadust ja on samas täiesti samaselt võetav kui põhiseadus ise. PSTS-t kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita,
Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus teatud alustel. Teemavaliku põhjuseks oli teadmine, et halduse, haldusmenetluse ning haldusseaduse ning nende põhimõtete tundmine on vajalik nii mulle, kui tulevasele juristile, kui ka tavainimestele, kes soovivad teada kuidas ja mille alusel haldusõiguslikud asjad toimivad. Olen referaadi jaotanud kaheks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb haldusmenetlust üldiselt. Toon välja kuidas see seostub põhiseadusega ning mis on haldusmenetluse eesmärk ning kellele on see suunatud. Teine peatükk käsitleb haldusmenetluse põhimõtteid, mida on kuus. Iga põhimõtte kohta selgitan pikemalt, milles on nende sisu ning milline seadus ning milline paragrahv neid iseloomustab. Teise peatüki alateemasi on samuti kuus ehk sama palju kui põhimõtteid. Olen referaadis kasutanud allikatena Eesti Vabariigi seadusi nagu haldusmenetluse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus ning lisaks ka K
kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 12. Põhiõiguste mõiste ja allikad Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole.
avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 10. Põhiõiguste mõiste ja allikad Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusi, vabadusi ja
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist.
Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. De...
kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Riigikohtu seisukoht: ühiskonnakorraldus, mis seisneb võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. 12. Põhiõiguste mõiste ja allikad Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõigustee rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Absoluutseid õiguseeid piirata ei saa: õigus elule, ei tohi piinata, ei tohi pidada orjuses. Mitmeid õigusi tohib aga seaduse alusel piirata, kui tegu on teiste isikute kaitse või õigusemõistmisega/avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmisega. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu
Kas poisid peaksid minema sõjaväkke? Eesti Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse vanusevahemikku, saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi muuta vabatahtlikuks? Sõjaväes käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab poisikesest mees
· Superdelegatsioon keelatud, ei tohi kasutada. Delegatsioon delegeerimise mõttes: Riigikogu => Valitsus => Ministeeriumid => Amet => Maavalitsus => Maakond => Vald => Küla. Kui Riigikogu annab volitusi Valitsusele jne., siis on harilik delegatsioon. Kui aga minnakse Valitsusest mööda ja antakse volitused otse Ministeeriumile, siis on tegemist superdelegatsiooniga ning see on keelatud. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: · Generaaldelegatsioon põhiseadusega kehtestatud volituste määratlus. · Spetsiaaldelegatsioon ühekordses õigusaktis leiduv volitus. 30. Tegu ja tegevusetus. Juriidiline vastutus: Juriidiline vastutus võib saabuda mõlemal juhul nii teo kui tegevusetuse tagajärjel. Tegevusetus võib olla ametialane lohakus, mis väljendub teatud ametite juures. Tegu ja tegevusetus on paralleelne mõiste, nad mõlemad omavad tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime.
Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi
Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte. Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlikpoliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik. Küsimusi arutlemiseks: 1. Mis iseloomustas 1934. 12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2. Milline oli opositsiooni roll nn. vaikival ajastul? 3. Kas 1938. aasta põhiseadusega taastati Eestis demokraatia? Põhjendage oma arvamust. 4. Kas võib väita, et 1938.aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan
Tuleb mõelda sellele, kuidas mõjutada riigivõimu ja kuidas maksimaalselt kasutada seaduslike võimalusi. Näiteks koolis õppida ühiskonnaõpetuses kuidas tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest. Olen märganud, et õpilaste huvi eraõiguse ja sellega reguleeritud suhete vastu on kasvanud .Tore on eeldada, et noor ja tegus inimene tunneb maailmas toimuva vastu huvi ja oma mõtteis töötleb saadud teavet ja loob seoseid.Näiteks Eestis on põhiseadusega paika pandud, et igale inimesele kehtib sõnavabadus. Minu arvates võiksid inimesed rohkem julgeda oma arvamust avaldada . Mida rohkem tunneme seadusi, seda enam oskame parandada ühiskonda ja leida õigeid lahendusi. Inimene loob ühiskonna ning Ühiskond on see, kes loob riigi ning seega tuleb alustada iseendast.
annaabi.ee 
