Eesti Vabariigi Põhiseadused

Matu, Matuu

Eesti Vabariigi Põhiseadused (0)

1 Hindamata

Eesti Vabariigi põhiseadused
1920-1938
1
Sisukord:
Sisukord...2
Sissejuhatus...3
1920. aasta põhiseadus...4-5
1934. aasta põhiseadus...6
1938. aasta põhiseadus...7
Kokkuvõte...8
Kasutatud kirjandus...9
2
Sissejuhatus
Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja
mis nende põhiseadustega kaasnes.
3
1920. Aasta põhiseadus
Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav
Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle
kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920.
aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks
võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute
põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud.
1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude
vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis
täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli
täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse
ulatusliku reformimise 1933. aastal.
4
Huvitavat
Põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses
Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik
parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta
põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei
hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra
tingimustes.
5
1934. Aasta põhiseadus
Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16.
oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Uue riigivanema ja riigikogu
valimised toimusid 100 päeva pärast põhiseaduse välja kuulutamist.
Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab
olema 50 liiget ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks.
Samuti muudeti riigikogu liikmete tasu saamise korda, kui nad saavad tasu
ainult istungjärkude kestmise ajal.
1934. aasta põhiseadus nägi ette nii peaministri kui ka Riigivanema
ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus riigivanem valitakse viieks aastaks.
Põhiseaduse muudatuste maksma hakkamisel ametis olev Riigivanem loeti
peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks
riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts.
6
1938. Aasta põhiseadus
Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal.
Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle
kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu.
Riigivanem asendati Vabariigi presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale.
Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt.
Demokraatial põhinev riigikord asendati autoritaarse diktatuuriga.
Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil
Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil
rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.
7
Kokkuvõte
Aastatel 1920-1940 oli Eesti Vabariigil 3 põhiseadust, millest 2 olid
demokraatlikud. Alles 1934. aasta põhiseadusega loodi riigivanema ametikoht ja
1938. aastal loodi Presidendi ametikoht.
Viimases põhiseaduses asendati demokraatlik riigikord autoritaarse
diktatuuriga ja see kehtis juriidiliselt 1992. aastani.
8
Kasutatud kirjandus
http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=1134&alam=79&leht=5
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_(1920)
http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=1134&kateg=8&alam=79&leht=3
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_(1933)
http://www.estonica.org/est/lugu.html?
menyy_id=1134&kateg=8&alam=79&leht=4
9

.PPTX Laadi alla originaalfail 9 lk · .pptx · 83 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Matuu Matu Õppematerjali autor

Powerpointi estitlus Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920, 1934 ja 1938.

põhiseadus eesti vabariik 1920 1934 1938

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL........................

Riigiõigused

odt

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel

Inimõigused

doc

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste .......................................................................

Õigus

doc

Eesti aastal 1918

saamine polnud suure osa rahva jaoks kaugeltki veel lõppenud, ei soovinud eestlased Saksamaa võitu I Maailmasõjas. Samal ajal olid vene bolsevikud huvitatud võimu säilitamisest iga hinna eest, isegi kui see eeldanuks loobumist mõnedest nn Venemaa äärealadest. Baltikumi loovutamine lepiti kokku Keskriikidega peetud separaatläbirääkimistel ning vormistati 2. märtsil 1918. aastal sõlmitud Brest-Litovski rahulepingus. See tähendas, et demokraatlikku Venemaad polnud Eesti jaoks pärast Bresti lepingu sõlmimist enam olemas -- vene enamlased näisid olevat reetnud nii demokraatia kui ka Eesti. Keiserlikult Saksamaalt ja enamlikuks muutunud Venemaalt lähtuvat ähvardust tajudes kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele -- Vanematekogule -- volitused täieliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Olukord näis

Ajalugu

pdf

Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad

Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel.  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati  15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.  Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).

Ajalugu

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid