Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine.

Mets, Eliis

Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine. (0)

5 VÄGA HEA

Kontrolltöö

Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama .

Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president , kuid riigipea võib ka puududa . Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses.
Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president.
Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president on kõige tähtsamal kohal ning loeb see, mida tema otsustab. See ei ole hea, sest mida rohkem inimesi otsustab ja arutab, seda paremini kõik välja tuleb.

Seadused peavad olema omavahel kooskõlas, iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu mõne kõrgema õigusaktiga, eeskätt põhiseadusega. Inimesed oma igapäevaelus peavad pidama kinni seadustest ning oma elu selle järgi planeerima, et nad seadusega vastuolus ei oleks. Selleks tuleb kindlasti jälgida ka uusi seadusi, mis vastu võetakse ja nendest alati teadlik olla. Samuti ei tohi inimesed ära unustada oma õigusi.

Riigikogu töö: a) Riigikogus esindatud erakondadel on osal kohti ka valituses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks.
Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Riigikogu ülesanded on: esindab poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutab ja tasakaalustab erinevaid vaateid, võtab vastu seadusi, valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle, võtab vastu riigieelarve. Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel.
b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon , Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse . Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon , Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks.
5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline . Selle pingelise töö kõrval on on ta tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja- kasvatust propageeriv. Samuti on ta ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti Rahvusliku organisatsiooni president. Ehk siis võib öelda, et lisaks sellele, et ta oli edukas president Eesti Vabariigis, siis lisaks hoolis ta väga ka kohast, kus elame ning pidas siinset puhtust ja loodust väga oluliseks.
6. Minu arvates Eesti Vabariigi hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on kindlasti selleks, et neid saavutada. Haridussüsteem on hästi paika pandud, kuid minu arvates on programmid liiga mahukad ning rasked viimastel aastatel. Mahukate programmide tõttu jääb osa materjalist läbivõtmata ning koguaeg on väga kiire tempo peal. Selletõttu lapsed, kellel asjade arusaamine võtab kauem aega, polegi võimalik kõigest aru saada. Kui haridussüsteem suudaks programmid vähem mahukateks teha, siis kindlasti muutuks õppeedukus ka paremaks. Üldiselt olen muidu hariduspoliitikaga rahul.
7. Saan oma kodulinna jaoks teha: 1) Saan osaleda iga- aastastel koristustalgutel, et säilitada puhast loodust.
2) Saan osaleda heategevusturgudel, mille eesmärgiks on abistada abivajajaid.
3) Saan noortele korraldada erinevaid tegevusi (nt. maastikumängud, matkad jne.)
4) Saan aidata vanu inimesi.
5) Saan kaasa aidata hulkuvate loomade varjupaiga toimimisele (nt. saan loomi abistamas käia ning aitan toidu ostmiseks raha koguda).
8. Õiguskantsler teostab seaduslikkuse järelvalvet. Ta analüüsib riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teeb ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. Perioodiliselt esineb ta ka Riigikogu ees, kus analüüsib Eesti seaduste kvaliteeti.
9. 5 poolt argumenti kohustuslikule sõjaväeteenistusele:
1) Riigi julgeolek on kindlustatud.
2) Sõjaväeline väljaõpe võib anda eeldusi elukutselise kaitseväe teenistuse ametikäiguks.
3) Õpetab käituma erinevatele olukordadele vastavalt ja aitab võtta vastu õigeid otsuseid.
4) Õpetab kasutama sõjatehnikat ja relvi .
5) Kasvatab poisikestest mehed.
5 vastu argumenti kohustuslikule sõjaväeteenistusele:
1) Paljud noored võivad kaotada tänu kohustuslikule ajateenistusele töökoha või jätta poolikuks haridustee.
2) Kohustuslik sõjaväeteenistus tuleks asendada palgalise sõjaväega.
3) 9 kuud ei ole piisav aeg õppimaks, kuidas sõjas tegelikult hakkama saada.
4) Tänastel ajateenijatel ei ole kord sõjaväes selline nagu võiks olla (range distsipliin kehtib vaid esimesel kuul)
5) Mees (kellel on pere ja lapsed) peab minema kohustuslikku ajateenistusse, siis ta perel puudub majanduslik kindlustus, kuna riigi toetus on väga minimaalne.
Eliis Mets
Kuressaare Gümnaasium
9a klass

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 23 allalaadimist

Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine #1

Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine #2

Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine #3

Ühiskonna kontrolltöö- demokraatlik valitsemine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eliis Mets Õppematerjali autor

komisjon president fraktsioon poliitik parlament riigipea programmid komisjonid sõjaväeteenistus hariduspoliitika haridussüsteem vabariik õppeedukus tempo haridustee

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid:  Maaelukomisjon  Riigikaitsekomisjon  Euroopa Liidu asjade komisjon  Majanduskomisjon  Sotsiaalkomisjon  Keskkonnakomisjon  Põhiseaduskomisjon  Väliskomisjon  Kultuurikomisjon  Rahanduskomisjon  Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses

Ühiskond

doc

Riigikogu

Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded. Teiseks ülesan

Ühiskonnaõpetus

doc

Eesti võimustruktuurid

PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) K

Ühiskonnaõpetus

docx

Eesti Riigikogu

Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab

Ühiskond

docx

Ühskond - Eesti riigikogu

Ühiskond

doc

Valitsus ja võim

Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene j

Ühiskonnaõpetus

doc

Riikogu ja valitsus.

1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid

Ühiskonnaõpetus

docx

Põhiseadus, valitsusasutused

11. Milline on värskeim uudis EL-i kohta Vabariigi Valitsuse koduleheküljel? Reede, 6. veebruar 2015, Riias toimub ELi energeetikaministrite kohtumine ja konverents energialiidu loomise teemal. Loe lähemalt: https://eu2015.lv/events/political-meetings/the-energy-union- conference-of-the-eu-energy-ministers-2015-02-06 Loe palun läbi Juhan Kivirähk´i 2002. a.“ Sirbis“ ilmunud artikkel „Kõige raskem on inimese jaoks demokraatlik ühiskond“ ja vasta küsimustele. *Võrdle artiklis peegeldatavat 10 aasta tagust Eesti ühiskonda ja tänapäeva. Mida leiad sarnast, mida erinevat—üldsuse poliitikasse suhtumises, elanike kodanikuhariduses (arusaamine oma õigustest, kohustustest ja vabadustest, ühiskonnas kaasarääkimise võimalustest), kodanikuühiskonna arengus, erinevate sektorite omavahelises dialoogis, koostöös? Uskumatu on tõdeda, et tegelikult ei ole muutunud suurt midagi peale info

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk