Kas
poisid peaksid minema sõjaväkke?
Eesti
Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on
kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse
vanusevahemikku,
saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni
tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta
iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi
muuta vabatahtlikuks?
Sõjaväes
käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Simmo Sirel
Õppematerjali autor
täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda
Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed.
iseloomu näitamisel. Mäng. On koolieeliku juhtiv tegevus. Mängu teooriad: Spencer- jõu üleküllusest Groos- biol. mänguteooria. Mängu määravad instinktid Mäng on harjutamine, ettevalmistus eluks Ei teinud vahet inim-ja loomalapse vahel. Adler- mäng on tegevus, mis kompenseerib alaväärsuse Laps maksab mänguasjadele kätte oma läbielamiste eest Toob sisse lapse ja vanema suhted. Sel juhul peaksid olema ainullt valitsemismängud Bühler- psühhoanalüütiline teooria, s.t. mäng annab rahuldust. Bytendyk- noor mängib sellepärast , et on noor! Aluseks üldisemad tungid. Elkonin- lapse mäng on sotsiaalsete suhete modelleeerimine. Lapse mäng on ajaloolise arengu tulemus. Mida vaja teada: Jälgib aktiivselt ümbritsevat Elutingimuste muutumisega muutuvad mängud Mäng tegelikkuse loominguline peegeldamine
pea nõu vanematega kasuta nimede ülesmärkimise süsteemi kasuta vastutuse lehte (küsimustikku) probleemide ülestähendamiseks kasuta tugiõpilaste abi Kindlad ja selged reeglid (Burden, 1995; Rogers, 1994) · Klassi reeglid peavad tulenema kooli reeglitest ja olema nendega kooskõlas. · Reeglid tuleks töötada välja lastega koos. · Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite ,,keelde." · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2
Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on lihtsam toime tulla, seega tegeletakse tüdrukutega rohkem. Poisid hakkavad mingil moel tähelepanu otsima ja kui nad on millegi negatiivsega hakkama saanud, ongi taastoodetud mõtteviis, et poistega on raske toime tulla. Samuti on Eesti puhul probleemiks meesõpetajate vähesus. Sellest tulenevad ka ilmselt eelnavalt kirjeldatu taolised probleemid. Kui koolis ongi meesõpetajaid, siis õpetavad nad tavaliselt selliseid aineid nagu füüsika, arvutiõpetus, matemaatika, jne. Väga harva kohtab meessoost õpetajat kirjanduses, ajaloos või keeleõppes. Hästi
Eestis tehtud enneaegsete uurimuses (2007.a) selgus: 5aastastena 35% täiesti terved; 45% kerge või mõõdukas tervisehäire ja 1/5 raske puue. Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine:
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki taga võrreldes 27,8% enam. Kurjategijaist 6% olid naissoost. sid tundma end nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kellele ei ole mingid Peamiselt kasvas kuritegevus selles vallas 14-20-aastaste ar- inglid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid