Kodakondsus ja selle saamine (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kodanikupäev lisatekst

Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud

Ühiskond

1

doc

Kodakondsus

Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus ­ Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kodanikuõigused, kodanikukohustused ja e-riik

KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Essee teemal Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Mis on kodakondsus ja kuidas seda saada?

· tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne · võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud · kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus: · olla ustav põhiseadusele · kaitsta Eesti iseseisvust · osa võtta riigikaitsest

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Kordamisküsimused/mõisted vastuste ja definitsioonidega

V: Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk koda- kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Ühiskonna kontrolltöö - kodakondsus, EV presidendid, lõiming

 Riigi täieõiguslikuks elanikuks ehk kodanikuks on võimalik sündida, mille puhul eristatakse kahte varianti: o a) maapinna õigus (ius soli); o B) vereõigus (ius sanguinis).  Kodanikuks on võimalik saada ka läbi teatud protseduuri (naturalisatsioon). o 1) abiellumine kodanikuga; o 2) lapsendamine kodaniku poolt; o 3) kodakondsuse taotlemine.  Kodakondsuse seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus anda eriliste teenete eest o saavutused teaduse, kultuuri, spordi või muul alal o Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks võib teha Vabariigi Valitsuse liige o 2009. aastal said eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse kolm isikut ja 2012. aastal üks inimene. 2010. ja 2011. aastal ei antud teenete eest kodakondsust mitte ühelegi inimesele.

12. klassi ühiskond

11

doc

Indiviidid ühiskonnas

Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus, mistõttu osa inimesi jääb tööta. Töötaja (hõivatu) ­ inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on üks peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta

Ühiskond

Kommentaarid (0)