Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodakondsus ja selle saamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Kodakondsus


  • KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused
  • Eesti kodakondsuse saamise tingimused.
    • Sünnijärgne
    • Abielu kaudu
    • saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes

    • omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit)
    • on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt
    • on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles)
    • on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
    • omab legaalset püsivat sissetulekut
    • omab registreeritud elukohta Eestis
    • on lojaalne Eesti riigile
    • sooritab eksami

    • alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda lapse

    • vanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi
    • üks vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses kohapeal)
    • vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi ja kasvatab last üksi
    • Eesti kodakondsust omav eestkostja või eestkosteasutus , kui lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanemlikud õigused
    • vanemad (või üks vanem kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav vanem) kui nad taotlevad endale samaaegselt Eesti kodakondsust
    • vanemad (või last üksi kasvatav vanem), kes ei oma ühegi riigi kodakondsust ja on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat.
    (Eesti Politsei- ja Piirivalveameti andmed)
  • .Kodaniku õigused- ja kohustused
    Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses.
    • Kodaniku õigused:
    • Riigi kaitsele (ka välismaal viibides )
    • Isikupuutumatusele
    • Eneseväljendusele
    • Hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks
    • Kuuluda erakondadesse
    • Kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane
    • Kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.
    • Sotsiaalsele kindlustatusele
    • Seaduse kaitsele
    • Teha ametnikule märgukiri või avaldus

    Kodaniku kohustused:
    • Alluda põhiseaduslikule korrale
    • Võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat
    • Hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest
    • Säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
    • Omandada põhiharidus

  • EL liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud. Nende õigused ja kohustused.
    Eesti Vabariigi Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdsed nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. (Välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ei laiene kodaniku õigused ja kohustused.)
    • EL liikmesriikide kodanikele on tagatud:
    • Vabaliikumine EL piires
    • Kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikkune tunnustamine
    • Õigus EL haigekassale
    • Muud EL liikmesriikide kodanikele omistatud õigused ja kohustused

  • MÕISTED
    • KODANIK- indiviid, kellele laienevad riigis kohustused ja privileegid
    • KODAKONDSUS- püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, annab kodanikule koadakondsusega seotud õigused ja kohustused
    • EUROOPA LIIT- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majandus-poliitiline ühendus, korraldab ja määrab teatud määral liitu kuuluvate riikide poliitikat, majandust ja ka ühiskonnaelu
    • LIIKMESRIIK- teatud ühenduse-organisatsiooni liikmeks olev riik, kehtivad organisatsioonis kehtivad seadused, õigused, kohustused jms.
    • KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT - isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus
    • ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv
    • ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina
    • KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud
    • KODANIKUKOHUSTUSED - kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud
    • NATURALISATSIOON - kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik
  • Kodakondsus ja selle saamine #1 Kodakondsus ja selle saamine #2 Kodakondsus ja selle saamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-08-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Birgit Roosileht Õppematerjali autor
    kodanik, kodakondsus, EL, liikmesriik, apatriit, püsielanik, elamisluba, kodanikuõigused, kodanikukohustused, naturalisatsioon, kodakondsuse saamise tingimused.

    Sarnased õppematerjalid

    Kodanikupäev lisatekst
    3
    docx

    Kodanikupäev lisatekst

    Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud

    Ühiskond
    Kodakondsus
    1
    doc

    Kodakondsus

    Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus ­ Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.

    Ühiskonnaõpetus
    Kodanikuõigused-kodanikukohustused ja e-riik
    2
    doc

    Kodanikuõigused, kodanikukohustused ja e-riik

    KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2

    Ühiskonnaõpetus
    Essee teemal Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine
    1
    odt

    Essee teemal Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

    Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte

    Ühiskonnaõpetus
    Mis on kodakondsus ja kuidas seda saada
    1
    odt

    Mis on kodakondsus ja kuidas seda saada?

    Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus: · isiku õiguslik seisund teatud riigiga · tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne · võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed).

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamisküsimused mõisted vastuste ja definitsioonidega
    3
    doc

    Kordamisküsimused/mõisted vastuste ja definitsioonidega

    3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused?

    Ühiskonnaõpetus
    Indiviidid ühiskonnas
    11
    doc

    Indiviidid ühiskonnas

    Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus, mistõttu osa inimesi jääb tööta. Töötaja (hõivatu) ­ inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on üks peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta

    Ühiskond
    Õigused
    2
    doc

    Õigused

    · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides ­ aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras ­ tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees ­ näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas.

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun