KUIDAS PUUTUSIN KOKKU FÜÜSIKAGA VIIMASE 30 PÄEVA JOOKSUL Essee Juhendaja: Tallinn 2011 Kuidas puutusin kokku füüsikaga viimase 30 päevaga. Kõigepealt räägiks kõige tähtsamast, mis on igapäevaelus kõige olulisem: gravitatsioon, ilma selleta ei saaks me kõndida, joosta ja näiteks isegi mitte jalgrattaga sõita. Gravitatsiooni puudumisel ma arvan, et me lihtsalt hõljuks. See jõud hoiab minu töö ajal ka minu vahendeid paigal: näiteks, et lõikelaud püsiks laual on vaja samuti gravitatsiooni. Teine väga tähtis asi on elektrienergia. Tean, et kunagi olid ajad kus istuti küünlavalgel ja tehti kõiki majapidamistöid käsitsi, aga tänapäeval on meil elektrienergia, mis aitab meil kiiremini, tõhusalt ja massiliselt oma tööd teha. Ma ei oleks saanud praktikal ajada vahukoort vahtu mõne minutiga käsitsi, vaid kas...
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
Miks asusin õppima valitud erialale Ma asusin õppima just sellele erialale, sest eelkõige mulle meeldib see ala. Algul oli minu plaan minna elektroonika seadmete koostajaks, sest mulle meeldis elektroonikaga tegeleda, kuid kui ma mõtlema hakkasin siis mõtlesin, et see pole ikka minu jaoks, sest mulle ei meeldi päev otsa toolipeal istuda ja seadmeid kokku panna, kuna ma teen peaaegu igapäev trenni jõusaalis, siis ei mõjuks see ka mu vormile hästi. Keevitus hakkas mulle meeldima viimasel hetkel, põhikooli lõpus ma puutusin sellega kokku natuke ja hakkas kohe meeldima, sest seal peab olema täpne ja saab nii sees kui ka väljas töötada. Seal on ka niipalju erinevaid tehnikaid mis mulle meeldib ja nii erinevaid keevitus variante. Mul on väike eelis ka sellepärast, et kui mul on vaja minna praktikale siis mu sugulasel on väike firma mis tegeleb autodega ja seal läheb palju vaja keevitustöid teha ja ta on nõus mind aitama. ...
Tallinna Majanduskool Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxxx xxx Juristipraktika Põhja Ringkonnaprokuratuuris Praktikaaruanne Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktika-asutuse üldiseloomustus............................................................................................ 4 2.Praktika sisu ja kirjeldus.......................................................................................................... 5 Kokkuvõte:..................................................................................................................................7 Sissejuhatus Käesolev...
RAKVERE AMETIKOOL NIMI KURSUS ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne Juhendaja: .... Rakvere 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 MMMMM OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR................4 3 TEHNILINE VARUSTUS ............................................................................................4 4 TÖÖORGANISEERITUS..............................................................................................5 5 MINU POOLT TEHTU...
Motivatsioonikiri Hesburger AS Uusaru 3 Tallinn 22452 www.hesburger.ee Meeri Mustikas Marimetsa 10 Tartu 46395 E-post: [email protected] Hesburger AS 10.04.2017 Soovin kandideerida teie poolt välja kuulutatud konkursil Tartu Kvartali Hesburgeri klienditeenindaja kohale. Olen Tartu Ülikooli hispaania keele ja kirjanduse eriala esimese kursuse tudeng. Kuulutuse leidsin CV-keskusest. Leian, et olen sobiv kandidaat sellele ametikohale, kuna eelnevad töökogemused on seotud klienditeenindusega. Klienditeeninduse alal olen töötanud juba neli aastat, seega olen saanud mitmekülgseid kogemusi. Eelnevalt olen töötanud osaühingutes Sõõrikumaias ning Pizza Chef, kus puutusin lähedalt kokku erinevate klientidega ning õppisin kiiresti ning kvaliteetselt nende soove täitma. Seega olen kindel, et teie ettevõttes saan o...
Muusika ja mina Mulle meeldib muusika väga. Ma kuulan muusikat igapäev. Hommikuti, kui ärkan, panen raadio käima, siis hommikul bussiga kooli sõites, kuulan muusikat kas siis kõrvaklappidest või kuulan muusikat, mis tuleb raadiost ja mida ka bussijuht ise kuulab. Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kan...
Kellavärgiga apelsinid – ehk legaalne vägivald Kevin Harjo Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“ Ilmunud orginaalis 1962, tõlgitud 2001 176 lehekülge Tõlkinud Udo Uibo Anthony Burgess’i kuulsaim raamat „Kellavärgiga apelsin“ on sisult väga huvitav raamat. Sellega lihtsalt on nii, et kas sulle meeldib, või ei meeldi üldse. Esmalt puutusin teosega kokku mõned aastad tagasi, kui juhtusin vaatama raamatu põhjal tehtud filmi. Filmi režissööriks on Stanley Kubrick, kes on nii mõnegi suurepärase filmiga hakkama saanud. Vaadates filmi, tuli mulle peale kõhedus. Ei saanudki kohe aru, kas see oli sellest et see film on geniaalne või hoopis ebameeldiv. Sellest hetkest alates teadsin, et tuleb ette võtta ka raamat. Alex, 14 aastane pätt tegeleb igapäevaselt ultravägivallatsemisega. Koos kambaga tegeleb ta röövimisega, peksmisega, vägistamisega ja isegi tapmisega. Ühel päeval Alexi „droogid“ ehk sõbrad reedavad ...
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle t...
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniat...
Minu Suurim Muusikaelamus Essee Ingrid Tarmu M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes kätega ebamääraseid ringikujulisi liigutusi, ja imiteerides mõlema käe nimetissõrme ja pöidlaga õhku näpistamist, lõi Joe Cocker "käigult" laval omapärase viipekee...
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Haanjamehe talu 1.mai -25.juuni Merle Roio Olustvere 2010 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1.Ettevõte..................................................................................................................................... 3 1.1 Ettevõtte üldtutvustus.......................................................................................................... 3 1.2 Ettevõtte struktuur.................................................................................................................. 4 1.3Töötingimused, sisekorra eeskirj...
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest süg...
Kas ikka soovid uhkustada? Miks inimesed tihtipeale uhkustavad? Selleks, et ennast teistest paremini tunda või selleks, et teised teda kadestaksid? Kas nad ka uhkustamise ajal mõtlevad, mis võivad olla tagajärjed? Ma arvan, et kui inimesed pidevalt teiste ees uhkustavad näiteks mingi uue kalli asjaga, mida teised ei saa endale lubada, ei saa ta aru, et see pigem võib tõugata temast inimesi eemale. Vahel tõesti inimesed tahavad ennast näiteks paremini tunda teistest ja nad vahel harva uhkustavad, aga kui inimesed uhkustavad igapäev iga pisi asjaga, tüütab see inimesi ära ning enam lihtsalt ei soovita temaga koos olla. Kui tema eesmärk oli teisi ennast kadestama ajada, pakun, et see tal siiski mingilmääral ei õnnestu. Uhkustamise viise on palju. Üks viis on näiteks endast liiga heal arvamusel olemine. Suvel puutusin taolise juhtumiga kokku. 2 sõbrannat läksid omavahel tülli ja...
Dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis Dokumendihaldus tähendab oma sisult dokumentide loomist, saamist, kasutamist ja säilitamist ja nende töötlemiseks loodud süsteeme. Dokumendihaldussüsteemi eesmärk on tagada väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilimist ja kiiret kättesaadavust, mille eest vastutab üldjuhul sekretär. Info ja andmete korrektne säilitamine ja kasutamine organisatsioonis on tavaliselt reglementeeritud riiklike normdokumentidega, väljatöötatud juhistega ja juhendmaterjalidega. Kindlasti tuleb arvestada andmete töötlemisel oma ettevõtte tegevust reguleerivate õigusaktidega. Dokumentide hoidmise ja säilitamisega kaasnevad riskid, mis tõttu tuleb laitmatult määratleda vastutused ja dokumendihalduse protsessid. Dokumendihalduse põhjalikkuse ja korrektuse tähtsus tõuseb ajaga. Ilmselt on põhjused interneti kiires arengus, küberkuritegude tempokas kasvus ja informatsiooni üld...
Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus Noortel on täna ning ka tulevikus väga suur roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees erinevate valdkondade probleemide lahedamisel. Noori peetakse ka kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul, kuna neil pole võimu ja nende võimalused on piiratud. Seega tuleks noori kaasata varakult kõikvõimalikesse tegevustesse ja nende häält peaks võtma arvesse. Millegipärast kipub Eesti riik tegema kõik selleks, et oma inimesed välismaale tööle peletada, seega vaataks ka mina pigem Euroopa Liidu tööturul ringi kui ainult Eestis. Kes meist ei sooviks head palka saada ja millegipärast tundub välismaal elu lõbusam ja huvitavam, muidugi senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri ...
Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Tarmo Dulinets MINA KUI KLIENDITEENIDAJA Juhendaja: Riina Tomast Pärnu 2013 Eelmisel suvel puutusin oma töökohal klienditeenindajana kokku paljude erinevate inimestega. Nii võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne ning on täis palju erinevaid nüansse. Kõige tähtsam on esmamulje. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Kui klient märkab midagi ebameeldivat, võib ta lihtsalt lahkuda või esitada lausa kaebuse. Väga hea esmamulje on aga suureks eelduseks müümaks oma kaupa või teenust. Seega peab nii klienditeenindaja ise, kui ka töökoht tema ümber korras ning hoolitsetud olema. Seepärast jälgin ma alati oma riietust ning töökoha korrasolekut. Teine oluline osa esmamulje juures on kontakti asumine. Muidug...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 KAHE TEENINDUS SITUATSIOON ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: MÕDRIKU 2014 1. NEGATIIVNE SITUATSIOON Alustaksin kõigepealt negatiivsest teenindusituatsioonist. Selles loos olin mina kliendi rollis ühes poes, tol hetkel olin ma koos elukaaslasega. Läksime sisseostet tegem, kui kõik vajalik oli ostetud mõtlesime läbi põigata ka soojatoidu letist. Kuna tegemist oli õhtuse ajaga kuskil nii üheksa paiku õhtul, siis poes enam eriti palju rahvast ei viibinud. Soojatoidu letis oli üks nooruke naisterahvas, kes parajasti näppis oma telefoni võib oletada, et saatis ehk kellelegi sõnumit, näpud käisid igastahes väga kiiresti. Me elukaaslasega seisime leti ees, et anda oma tellimus mida osta soovime. Klienditeenindaja ei teinud ta meist esmapilgul väljagi, ootasime siis elu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas........................................
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Ojako puhke- ja koolituskeskus 27.04.2015-19.07.2015 Grete Rohtla OTMK 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus......................................
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinid...
marie myrk Mu sündimist heideti mulle ette. Kõikjal ja kõik. Kus ja kellega ma kokku puutusin. Hakkasin endast mõtlema kui heidikust. Maailmavalu oli ja ei olnud ka minu ees. Kuulasin vihast muusikat ja karjusin vanemate peale. Nagu filmis, raamatutes ja teistes kodudes. Ei aidanud. Loopisin kõik enda asjad minema. Need, mis mis mulle vastikud tundusid ja läksin häälega välismaale. Kolmeks aastaks. Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse inimesse. Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused, minu vastu. Omakasupüüdlikud oleks vast see sõna. Hakkasin prostituudiks, et kiiresti kuskilt raha saada ja et ise midagi eriti tegema ei peaks. Üldiselt teenindasin ma koledaid mehi, vanu, pakse ja pereisasid. Noh ja lõpus ma armusin ära. Pruunide silmadega ilusasse mehesse, kes tõi mulle lilli. Algas minu ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus........................................................................................................................................
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga rop...
TTÜ Infotehnoloogia teaduskond Praktikaaruanne Üliõpilane: Maria Todurova kood: 073961IATB Kuraator: Maret Ots 2011 Sisukord 1Sissejuhatus .............................................................................................................................................3 1.1 Minu eesmärkide ja ülisannete püstitus...........................................................................................3 1.2Valitud praktikaettevõte (valikukriteeriumid)..................................................................................3 2Ettevõtte tegevuse analüüs.......................................................................................................................3 2.1Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus............................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristi Tamm PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2014 Kristi Tamm SISSEJUHATUS Läbisin praktika Krooni Selvers AS, minu praktika juhendajaks oli müügijuhataja Marit Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaub...
Tartu kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus AS SELVER Praktikaaruanne Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Kaupluse iseloomustus................................................................................... 4 Kaupluse töö korraldamine.............................................................................6 Eneseanalüüs................................................................................................. 9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Lisad............................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................
Estonian Business School Professionaalne müük Kodutöö Tallinn 2015 Olles kõigest 15 aastane, hakkas mulle huvi pakkuma selline valdkond nagu müük. Esialgu tegelesin müügiga kui põneva hobiga. Osalesin paljudel oksjonitel ja hiljem müüsin võidetud kauba kallimalt edasi, panustades rohkem müügile kui seda tegid algsed omanikud. Kui olin sellega tegelenud juba 2-3 aastat, otsustasin, et peaks ühe sammu edasi astuma ja ennast rohkem proovile panema. Mõtlesin mitmeid kuid, hommikust-õhtuni, et millist toodet võiks Eestis esindada. Kui olin 17 aastane siis puutusin kokku sellise USA päikeseprilli brändiga nagu ’’Faded Days’’. Prillid pakkusid mulle koheselt rohket huvi ja võtsin nendega kontakti avaldades soovi nende tooteid Eestis esindada. Sain koheselt positiivset tagasisidet ja esimene tellimus saigi mõned kuud hiljem teele pandud – siit tulenevalt saingi endale esimese nö müügi ja ettevõtluse pisiku. Huvi müügi v...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SAMURAI SUSHI OÜ Praktika aruanne Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 305 MRA TALLINN 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ettevõtte iseloomustus.......................................................................................... 4 Kaupade käitlemine............................................................................................... 5 Praktika sisu........................................................................................................... 7 Enesehinnang........................................................................................................ 8 Kokkuvõtte.......................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti a...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: L. Annus Koostaja: H. Undrits Tallinn, 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS......................................................................................................3 1.1 Ettevõtte struktuur.......................................................................................4 1.2 Töö organiseerimine......................................................................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine...............................................................6 1.5 Töö tas...
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Li...
,,Katk'' A.Camus 1)Kirjelda katku laastamistööd Orani linnas. Teos algab sellega, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest eriti suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see aja jooksul mööda. Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Ühel hommikul aga ei tundnud kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdav...
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes insener...
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori...
EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.....................................................
ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne SISSEJUHATUS Käesolev praktika aruanne on koostatud ettevõttepraktika põhjal, mis viidi läbi ajavahemikul 07.jaanuar 2013 03.veebruar 2013 aastal Polven OÜ-s. Praktikal tutvusin töökoja töötajatega ning mind viidi kurssi seal tehtava tööga. Sain osaleda ka ise praktilises töös aidates juhendajat, kui tal abi vaja oli. Praktika juhendajaks oli meister Roman. Praktikal käisin igapäevaselt, ning see oli väga huvitav. Praktika läbimisel oli ootuseks saada võimalikult hea ülevaade autotehniku erialasest tööst, millest suurel määral sõltub firma töö ja maine. 2 1.POLVEN OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR 1.1Üldiseloomustus ja tegevus Polven OÜ on kauplustekett, mis tegeleb autotarvikute ja varuosade müügiga. Lisaks kõigele pakub töökoda erinevaid remonditöid Kahjukäsitlust , Plekitöid, Autode...
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus ...
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, i...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain...
annaabi.ee 
