Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÕNE: Miks peaksid noored suviti tööl käima? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.

Esitatud küsimused

  • Miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha?
Miks peaksid noored suvel tööle minema?
Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest . Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus , kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha?
Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni . Teades, et järgmine päev ootab mind töö ei läinud ma õhtul välja sõpradega kokku saama. Kindlasti oli üheks põhjuseks väsimus, mis tekkis peale 7 tunnist tööpäeva. Oma töös puutusin kokku päevast-päeva paljude erinevate inimestega, mis õpetas mind paremini suhtlema ja neid mõistma. Kuna töötasin rannas , mida külastasid suures enamuses vene rahvusest kodanikud ja välismaalased, purunesid nii mõnedki eelarvamused ja arenesin ka keeleliselt. Peale suve oskasin tunduvalt paremini vene ja inglise keelt.
Käies suvel tööl saab palju uusi vajalike tutvusi - nii neid, mis tulevad kasuks tulevastes tööotsingutes kui ka lihtsalt sõpru. Hea tunde andis mulle ülemuste positiivne tagasiside. Usun, et kui kandideeriksin tööle kooli kõrvalt teenindussfääri, saaksin hea soovituse oma ülemustelt, kellega olen saanud ka tööl oldud aja jooksul headeks tuttavateks. Oma töökaaslastega suhtlen siiani aktiivselt ja tegu on väga toredate inimestega, kes on mulle ka mõndades asjades eeskujuks.
Paljudele on suvel teenimine ainus viis kuidas lubada endale uut telefoni, uusi riideid , uut arvutit, reisimist jne. Oluline on ka oma taskuraha suurendamine , et ei peaks koguaeg vanematelt raha küsima. Mina sain alles ise tööd tehes aru, kui raske on raha teenimine ja hakkasin ka paremini oma vanemaid mõistma, kes ei taha mulle iga mu esimest uitmõtet võimaldada. Iseteenitud raha annab parema oskuse oma väljaminekuid planeerida ning kulutuste vajalikkust hinnata. Lõpetasin mõttetu raha laristamise ja tegin sellega teene nii endale, kui oma vanematele.
Kõik eelräägitu annab noortele juurde enesekindlust oma tulevastes tööotsingutes ning tööandjale annab töökogemusega noor parema kindlustunde, et tööle kandideerija on hoolimata oma noorest east võimeline tööd tegema, ta saab aru mis on tema vastutus, tal on töödistsipliin ja ta on sotsiaalselt valmis töötama.
KÕNE-Miks peaksid noored suviti tööl käima #1 KÕNE-Miks peaksid noored suviti tööl käima #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mj2uka Õppematerjali autor
Kõne eesti keele tunniks teemal miks noored suviti töötama peaksid.

Sarnased õppematerjalid

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...........................................................................................................................14 Kasutatud materjalid...........................................................................................................15 Lisad.........................................................................................................

Uurimustöö
Üks Eesti omariikluse taastajatest
22
docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

Meie puhul ( Uno A. ja Kalle K.) on need kindlalt täidetud. Olime aastatel 1966-1971 kursusekaaslased, rühmakaaslased ja toakaaslased ja edaspidi kolleegid-peretuttavad- mõttekaaslased. Kuigi enam kui pool sajandit on kustutanud mälust detailsed üksikasjad, püüan naasta nostalgiaradadele. Esimest loengut ma loomulikult ei mäleta, aga edaspidi olime ikka ka pinginaabrid. Olime sõjaväekarastusega ja vanemad paljudest kursusekaaslastest, võtsime õpinguid suht tõsisemalt kui noored tudengid. Põhjuseta ja kergemeelselt Uno loenguid ega praktikume vahele ei jätnud. Seda kergem ja rahulikum oli eksamiperioodidel. Saime lubade eksamite eel ka kaardimängu. Eksamipäeval reeglina läksime eksamile esimestena. Pabistamine eksamiruumi ukse taga ja pärimine kuidas läks? mida küsiti? jäigi Unol vist proovimata. Õpingutulemuste poolest oli Uno kindlalt esikolmikus. Meenub teadusliku kommunismi (võin ka eksida aga igal juhul mingi poliitaine) eksam. Eksamineerijaks TRÜ

Ajalugu
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

- 30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.- 31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.- 32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.- 33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.- 34. Türi Lastekaitse Ühing ­ töölaager 190 1 380 24 840.- 35. Võimlemisklubi Rütmika 154 1 258 22 644.- 36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 60 440 7 920.- 37. Viljandi Noorte Huvikeskus 215 1 480 26 640.- 38. Tallinna Noorsootöö Keskus 320 1 920 34 560.- 11 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 39

Ühiskond
Nimetu
30
docx

Nimetu

Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest

Kategoriseerimata
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Teekond Jaranskisse oli äärmiselt vaevaline, sest paukuvas pakases rännati enamasti jalgsi. Alice ja lapsed jõudsid kohale, kuid ees ootasid tõelised piinanädalad. Lennart ja Alice haigestusid tüüfusesse ning Hindrek jäi üksi. Ema pääses haiglast enne vanemat poega ja tõi noorema tagasi perest, kus too oli hoida olnud. 1943. aasta kevadel pääses nõrgaks jäänud Lennartki jälle ema ja noorema venna juurde. 1943. aasta sügisel hakkas Lennart Jaranskis koolis käima. Ta oli klassis ainuke, kes tundis ladina tähti, seetõttu tuli tal töötada inglise keele asendusõpetajana. Üle kolmekümne aasta hiljem ekspeditsiooni! olles pöördus Meri Jaranskisse tagasi ja leidis maja, kus oli elanud. Ta kohtas ka korteriomaniku arstist tütart. Üks eluring oli täis saanud. Pärast sõda oli Nõukogude Liidus tunda teatud vabanemist. Läänest puhuvad tuuled suutsid mingil määral puhastada sumbunud õhku, milles kogu suur maa elas

Ühiskonnaõpetus
Ametkondlik kaitumine ja etikett
80
pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Visiitkaartide puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks.
 Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks. 
 Visiitkaart iseloomustab selle omanikku, on hea abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart.
 Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm.
 Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri.
 Andmed paigutatakse järgnevalt: visiitkaardi keskel isiku ees- ja perekonnanimi, selle all ametikoht ja olemasolu korral ka tiitel

Sekretäritöö
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

........................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST..................................

Asjaajamine
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

alistuv Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus. Nii klienditeeninduse kui suhtlemise seisukohast üldse on tähtis, mil määral kattuvad rolliootused ja rollikujutlus. Rollikujutluse ja rolliootuste lahknemine on potentsiaalsete inimestevaheliste arusaamatuste ja ebameeldivuste allikas

Teenindus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun