Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus (0)

Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus
Noortel on täna ning ka tulevikus väga suur roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees erinevate valdkondade probleemide lahedamisel. Noori peetakse ka kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul, kuna neil pole võimu ja nende võimalused on piiratud. Seega tuleks noori kaasata varakult kõikvõimalikesse tegevustesse ja nende häält peaks võtma arvesse.
Millegipärast kipub Eesti riik tegema kõik selleks, et oma inimesed välismaale tööle peletada, seega vaataks ka mina pigem Euroopa Liidu tööturul ringi kui ainult Eestis. Kes meist ei sooviks head palka saada ja millegipärast tundub välismaal elu lõbusam ja huvitavam, muidugi senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri alustada, kuna Eesti ametiasutused kipuvad olema liiga bürokraatlikud ning peavad näpuga seadustes järge, oskamata neid loogiliselt võtta või tõlgendada ettevõtjale soodsas suunas. Ja muidugi siin juurutatakse kõik Euroopa Liidu seadused kõige eesrindlikumalt ilma mõtlemata kui teistes riikides nii range ei olda ja püütakse rohkem ettevõtjaid toetada. Puutusin selle teemaga kokku eelmisel aastal uurimustöös beebikosmeetika valdkonnas, mille käigus sain aru, et kosmeetikat oleks kohati kergem toota näiteks Inglismaal kui Eestis.
Õppimisvõimaluste puhul oleks võimalik minna vahetusõpilaseks , kuid selleks peaks samuti olema mõnesmõttes sotsiaalselt üle keskmise kindlustatud, kuna välismaal õppimiseks peab olema ka raha, et seal igapäevaselt hakkama saama. Samas pean siis olema mõne pere juures, mis võib juhtuda kas väga tore kogemus või siis mitte. Kui ikka perega klappi ei teki, siis see vahetusõpilase aeg saab väga raske olema. Siin annab ise endal ka palju ära teha, et peab olema hea suhtleja ja valmis keelt õppima. Kohaliku keele õppimine on alati väga oluline, kuna see näitab sinu suhtumist nende riiki ja kultuuri. Peale keskkooli saab minna ka välismaale ülikooli või näiteks praktikale mõne ülikooli juurde. Kuna Eestis reeglina praktika eest tasu ei pea maksma, siis välismaal praktikal olles on see tasustatud või siis ülikooli poolt toetatud.
Kuna kõik me soovime noorena reisida , siis tänu Euroopa Liidule, kus on piirid lahti saaksin rahuldada oma reisikirge. Tutvuda erinevate kultuuridega, inimestega, õppides keeli ja harides ennast, ning muutudes seeläbi sotsiaalsemaks. Kuid reisimiseks peab olema jällegi algkapital ning see kipub jääma pigem unistuseks kui et oleks teostatav.
Kokkuvõttes võin öelda, et tänu Euroopa Liidule tunnen , et mul on palju valikuvõimalusi, kas minna välismaale õppima, töötama või lihtsalt reisima . Ma ei tunne, et oleksin Eestis lõksus ja peaksin tulevikus oma elu ainult Eestiga siduma. Peab lihtsalt olema pealehakkamist ning siis on kõik võimalik.